TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-1677 Otsuse kuupäev 31. märts 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus 26. mail 2023 sooritatud sõidueksami

„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) lisa 3 p-d 3.4 ja 3.5 kirjeldavad harjutusi „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ ja „Hädapidurdamine“. Sisuliselt on tegemist ühe ja sama harjutusega. Kui täita harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ nõuded, siis vastab see ka harjutuse „Hädapidurdamine“ nõuetele. Mõlemal harjutusel on ruumi sõiduk peatada 16 m. Harjutusel „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ peab juht oskama mootorratast peatada etteantud kohas. Näiteks, kui linnaliikluses 50 km/h liikudes on vaja mootorratas peatada ülekäiguraja ees või lõikuva sõidutee ees või kui fooris on süttimas sõitu keelav tuli, siis peab juht oskama sõidukit stoppjoone ees peatada. Harjutusel „Hädapidurdamine“ peab juht oskama sõidukit peatada ootamatu olukorra tekkimisel ehk oskama kiirust järsult vähendada, et enne takistust seisma jääda. Mootorratta pidurdusteekond kuival teekattel on ca 14 m. Eksamil antud harjutusel „Hädapidurdamine“ on veel lisaks 2 m ruumi, et sõiduk peatada. 8.

1. Sõidueksami läbiviimise eesmärk on kontrollida, kas eksami sooritaja saab sõiduki juhtimisega hakkama. Kaebaja poolt kohtule esitatud paremalt poolt filmitud sõidueksami salvestiselt on näha sõiduki juhtimise üle kontrolli kaotamist. Samuti on vastustaja vasakult filmitud eksamisalvestiselt näha, kuidas kaebaja sõidukit ei valitsenud. Kaebaja esitatud videolt on hästi näha, et eksamineeritav tõstab jala paremalt tugiraualt, mis välistab tagumise piduri kasutuse. Kukkumise põhjuseks ei olnud mitte teekatte sisukord, vaid ebasobivate juhtimisvõtete kasutamine. Pidurdamise ajal kaldus mootorratas sõidukitrajektoorist kõrvale, eksamineeritav kaotas tasakaalu ja kukkus. Sõiduki juhtimise üle kaotati kontroll seetõttu, et kasutati pidurdamiseks üksnes esipidurit, mis muutis järsul pidurdamisel mootorratta juhitamatuks. Mootorratta sujuvaks seismajäämiseks tulnuks kasutada esipidurit kiiruse vähendamiseks ning tagumist pidurit sõiduki stabiilsuse säilitamiseks. Liiklusvoolus oleksid sellise juhtimise tagajärjed eluohtlikud nii kaebajale kui teistele liiklejatele. 8.
2. Kaebajat eksamineerinud eksamineerijal on täidetud kõik nõutud kvalifikatsiooninõuded. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et vastustaja poolt kaebajale antud teave või juhised oleksid olnud ebapiisavad. Eksamikaardile kantud märkused vastavad eksami sooritamisel kaebaja käitumisele ja juhtimisvõtetele. Kui kasvõi üks kompetents või harjutus on eksamil hinnatud mittearvestatuks, loetakse sõidueksami tulemus mittesooritatuks, kuna eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning puudused kompetentsides on takistuseks tema iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks. 8.
4. mai
5. a hommikul esines tõepoolest kahel eksamil samuti kukkumine, kuid pärast kaebaja eksamit samal päeval samas kohas sama eksamineerija juures toimunud neli järgnevat eksamit möödusid kukkumiseta ilma, et platsi oleks harjatud või selle tingimusi muudetud. Asjaolu, et lisaks kaebajale esines mootorratta käsitsemise oskuste vajakajäämisi 4 3-23-1677 ka teistel eksamisooritajatel ei muuda eksamiala teekatet nõuetele mittevastavaks ega tõenda kaebaja mootorratta juhtimiseks vajalike oskuste olemasolu. 8.
6. Kaebaja ei ole tõendanud vastustaja õigusvastast käitumist ega põhjuslikku seost kukkumise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud talle kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kukkumise ja talle väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kaebusele lisatud pildid asjadest ei tõenda, et neil kajastatud kahjustused oleksid tekkinud just eksamil kukkumise tõttu. Fikseerimata on seisukord, millisena kaebaja eksamile tuli. Pole välistatud, et kaebaja asjad olid kahjustatud juba enne eksamile tulekut või said kahjustada mingi aeg pärast eksamit. Kaebaja pole tõendanud kahju tekkimist ega ka selle tegelikku suurust. Kaebaja ei ole tõendanud, et asjade kahjustused oleksid nii tõsised, et nõuaksid kõikide asjade väljavahetamist uute vastu. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et piltidel olevad sõiduki osade kahjustused on sellise iseloomuga, mis nõuaksid nende väljavahetamist. Mitte ühegi dokumendiga pole tõendatud, et kaebaja oleks väidetud kahjustustega seoses mingit reaalset kulu kandnud. Isegi kui kaebajale on kukkumise tagajärjel kahju tekkinud, siis on see põhjustatud kaebajast endast tulenevatest asjaoludest. Lisaks vastutab kaebaja ise võlaõigusseaduse § 1056 lg 1 alusel mootorratta käitamisel endale tekitatud kahju eest. KOHTU SEISUKOHT
7. Vaidluse all on
8. mail 2023 toimunud A-kategooria riikliku sõidueksami tulemuse ja Transpordiameti
9. juuni
10. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/14041-2 õiguspärasus ning kas vastustaja põhjustas kaebajale oma õigusvastase tegevusega
11. mail 2023 varalist kahju. Kokkuvõtlikult on kaebaja seisukohal, et sõidueksami plats ei vastanud nõuetele, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik sõidueksami harjutust edukalt sooritada, ta kukkus ning vastustaja tegevusest põhjustatud kukkumise tõttu sai kahjustada tema mootorratas ja muu isiklik vara. Samuti on kaebaja hinnangul ebakorrektne sõidueksami kaart. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu. 10.

§ 2

kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärk hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. juuni
2. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“. Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse

lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu

lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (

§ 6lg-d 3 ja 4).

Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta

lisades 3 või 4 toodule (

§ 10lg 14 p 1).

Sõidueksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile, mis peab sisaldama

§ 10lg-s 1 2 sätestatud andmeid.

A-kategooria või vastava alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes järgus: 1) eksami esimeses järgus - eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil, kus hinnatakse eksamineeritava määruse lisas 3 toodud erimanöövrite (sõidueksami harjutused) sooritamise oskust; 2) eksami teises järgus – hinnatakse eksamineeritava käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes vastavalt määruse lisale 4 (

§ 10lg 7).

Käesolevas haldusasjas on vaidluse all sõidueksami esimese järgu sooritus. Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama

lisas 3 toodud nõuetele (

§ 10lg 11).

5 3-23-1677 11. Sõidueksami plats, millel sõidueksami esimest järku vastu võetakse, peab olema eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud ja püsi- ehk kõvakattega, et seal oleks võimalik ohutult sooritada erimanöövreid, kiirendada ja pidurdada (

§ 10lg 7 p 1, lisa 3 p-d 1.2 ja 3).

Kohtule esitatud fotod ja videosalvestised (dtl-d 12-19, 89, 120, 128-130, 133-134, 136-155, 162-194 ja 200) ei kinnita kaebaja väidet, et sõiduplats ei vastanud nõuetele. 11.1. Tegemist on sõidueksamiks kohandatud platsiga, mis on muuks liikluseks suletud. Asjaolu, et harjutuste sooritamisel võidakse kasutada teatud määral ka sõidueksamiks kohandatud platsiga külgnevat ala ja et sõiduplatsil ei olnud märki, mis keelaks seal liikumise jalakäijatele või jalgratturitele ei muuda sõiduplatsi ning eksami sooritamise tingimusi nõuetele mittevastavaks. Kohtule ei ilmne, et kaebaja pidi harjutust sooritama avatud alal, kus seda võinuks takistada teised isikud või objektid. Samuti ei näe õigusaktid sõiduplatsile ette konkreetseid nõudmisi pikkuse ega laiuse osas, mille järgimata jätmist saaks vastustajale ette heita. Kaebaja väide sõiduplatsile tulevate võimalike metsloomade või lindude kohta on otsitud ega seondu konkreetse eksami sooritamise asjaoludega. Kuigi vastustajal on võimalik eksamiala aiaga ümbritseda, mida vastustaja on ka teinud, siis ei ole vastustajal võimalik takistada erinevate loodusnähtuste ilmnemist (sademed, tuul jne) ega välistada loomade ja lindude platsile pääsemist. Kui sõidueksami sooritamise ajal ilmneks eksamineeritava jaoks potentsiaalselt ohtlik olukord, siis on eksamineerijal võimalik eksam katkestada ning võimaldada eksamineeritaval sooritada eksam hilisemal ajal (

§ 10lg 15).

Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ilmnenud

1. mail 2023 selliseid ebasobivaid tingimusi, mis oleks kohustanud eksamineerijat eksamit katkestama. 11.
2. Sõidueksami toimumise ajal ei sadanud ning kuigi sõiduplatsil olid mõned varasematest sademetest tingitud lombid, siis oli sõiduplats üldjoontes kuiv. Eksamisoorituse alal, kus kaebaja mootorrattaga pidurdas, lompe ei esinenud ning asfaltkate ei olnud märg. Kohtule ei ilmne, et sõiduplats oleks vale kattega ning kaetud suures osas pehme bituumeni, liiva ja killustikuga vms. Sõiduplatsilt ja selle külgnevalt alalt on tuvastatav üksnes vähesel määral puulehti või õisikuid, liiva ja killustikku ning platsil esineb mõningaid ebatasasusi, sh väike auk. Sõiduplatsil ilmnenud väikeseid minetusi ei saa aga pidada sellisteks, mis segaks harjutuste nõuetekohast sooritamist. Isegi kui kohtule esitatud tõenditelt nähtuvat väikest auku (dtl-d 12, 15-16, 133-134 ja 145) võiks pidada mingil määral harjutuse sooritamist takistavaks, siis oli kaebajal võimalik lihtsa vaevaga sellest mööda sõita. Sõiduplatsil ilmnenud kaebaja kirjeldatud puudujäägid ei ole kohtu hinnangul sellised, mida saaks pidada tavapäratuteks või erandlikest. Kaebaja ei saa eeldada ning tal ei ole õigust ka nõuda, et sõiduplats oleks ideaalses korras ning et sellel ei esineks ühtegi sooritust negatiivselt mõjutada võivat tingimust. Mootorsõiduki juht peab olema võimeline sõidukit sellistes tingimustes valitsema. Vastasel juhul ei ole talle juhtimisõiguse andmine õigustatud, arvestades, et liikluses on teedel esinevad erinevad pinnaseosised ja defektid tavapärased.
3. Kaebaja
4. mai
5. a sõidueksami sooritus fikseeriti sõidueksami kaardil, mis sisaldab nõuetekohaselt

§ 10lg-s 12 sätestatud andmeid (dtl-d 87-88).

Sõidueksami tulemuseks on märgitud „mittesooritatud“. Kaebaja viide sellele, et sõidueksami kaardile ei ole kategooriaks märgitud „A“ vaid „A101“ ei oma tähtsust. Vaidlus puudub selles, et kaebaja sooritas A-kategooria sõidueksamit ning see selgub ka sõidueksami kaardilt. Sõidueksami kaardilt nähtub, et eksamineerija luges harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ mittesooritatuks põhjendusel, et juht kukkus. Eksamineerija on juhi kukkumise tõttu lugenud mittearvestatuks ka sõiduki käsitsemise oskuse pädevuse „juhtimisseadmete kasutamine“. 12.1. Haldusasja materjalidest ei selgu tõsikindlalt, kas eksamineerija andis kaebajale korralduse sooritada harjutus „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ või harjutus 6 3-23-1677 „Hädapidurdamine“ ning seega, kas sõidueksami kaardile on märgitud õige harjutus. Eeltoodu ei ole aga määrava tähendusega. Harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ sisu on järgnev: kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit peatada mootorratas etteantud kohas (esirattaga joonitud kasti sees) sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata, pidurdamist võib alustada joone ületamisel esirattaga (

lisa 3 p 3.4.1). Harjutuse hindamisel arvestatavad vead on järgnevad: mootorratta kiirus on enne pidurdamise algust ettenähtust tunduvalt väiksem, märgatav kõrvalekaldumine pidurdamisel sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); mootorratta peatumine esirattaga väljaspool joonitud kasti (esirehvi kontaktpind); ainult ühe piduri kasutamine; pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta (

lisa 3 p 3.4.2 ja selle alapunktid). Harjutuse „Hädapidurdamine“ sisu on järgnev: kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 50 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit peatada mootorratas hädapidurdusega enne stoppjoont sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata, pidurdamist võib alustada joone ületamise esirattaga (

lisa 3 p 3.5.1). Harjutuse hindamisel arvestatavad vead on järgnevad: mootorratta kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust tunduvalt väiksem; märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule); mootorratta peatumine stoppjoone taga (esirehvi kontaktpind); ainult ühe piduri kasutamine; pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta (

lisa 3 p 3.5.2 ja selle alapunktid). Mõlema harjutuse puhul on ruumi sõiduk peatada 16 m (

lisa 3 p 3.4 joonis 4 ja p 3.5 joonis 5). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on väga sarnaste harjutustega ning harjutuse „Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine“ sooritamisel saab sooritatuks lugeda ka harjutuse „Hädapidurdamine“. Seega isegi, kui sõidueksami kaardile on märgitud ebaõige harjutus, siis on tegemist ebatäpsusega, mis ei mõjutanud sisuliselt eksamisoorituse hindamist ning mis ei tingi hindamisotsuse tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58). 12.

1. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et esmalt eksamineerija annab kaebajale juhised harjutuse sooritamiseks, sealhulgas viipab eksamineerija käega ning näitab, millisest kohast kaebaja alustama peab ja kus peatuma jne, mille peale kaebaja noogutab (dtl 89, videosalvestis ajaliselt 04:55-05:55). Seejärel asub kaebaja harjutust sooritama. Kaebaja kiirendab, jõuab sirgjooneliselt pidurdamise alguse punktini, pidurdab ning kukub koos mootorrattaga paremale küljele (dtl 89, videosalvestis ajaliselt 06:58-07:04; dtl 200, videosalvestis ajaliselt 00:00-00:05). Viimaks vaatavad sõiduplatsil viibinud isikud, sh eksamineerija ja kaebaja, kaebaja kukkumise kohta ning eelduslikult arutlevad kaebaja kukkumise üle (dtl 89, videosalvestis ajaliselt 07:37-08:31). Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kukkumise tingisid sõiduplatsi ebasobivad tingimused või kas kaebaja kaldus harjutust sooritades pidurdamise ajal sõidutrajektoorist kõrvale ning kasutas nõuetekohaselt lisaks esiratta pidurile ka tagaratta pidurit. 12.
2. Kaebaja kukkumist ei õigusta sõiduplatsi väidetavad ebasobivad tingimused. Kuigi sõiduplatsil esinesid väikesed minetused, siis oli plats nõuetekohane ega saanud kukkumise põhjuseks olla (vt käesoleva otsuse p 11 ja selle alapunkte). Tõendatuks ei saa lugeda ka seda, et kaebaja kukkumise võisid põhjustada sõiduplatsi pikkus ja kõverus. Kaebaja jõudis harjutuse sooritamise ajal pidurdamise alguse punkti sirgjooneliselt ning harjutuse sooritus katkes pärast pidurdamise algust ning seal sõiduplatsi pikkus või kõverus määravat tähendust ei saanud omada. Ühtlasi ei sätesta õigusaktid, et harjutuse sooritamisel tuleb kiirendamine võimaldada üksnes sirgjooneliselt. Kohus ei tuvasta videosalvestistelt, et kaebaja oleks pidurdamisel sõidutrajektoorist oluliselt vasakule kaldunud (vt ka kaebaja esitatud tõendit liikumise trajektoorist, dtl 123). Küll aga peab kohus usutavaks, et kaebaja ei kasutanud korrektseid juhtimisvõtteid, sh pidurdamisel ei kasutatud lisaks esiratta pidurile piisavalt mootorratta paremal pool asuvat tagapidurit. Paremalt poolt filmitud videosalvestiselt ei nähtu korrektset tagapiduri kasutamist, millele viitab piduri kasutamisest tingitud suitsujoa asukoht 7 3-23-1677 (peamiselt esiratta juures) kui ka asjaolu, et enne kukkumist tõstis kaebaja jala paremalt tugiraualt, mis välistas tagapiduri edasise kasutamise (dtl 200, videosalvestis ajaliselt 00:0000:03). Videosalvestiselt nähtuv viitab enam sellele, et pärast esipiduri kasutamist muutus mootorratas ebastabiilseks ning kaebaja ei kasutanud selle stabiliseerimiseks tagapidurit või ei teinud seda õigel ajal õigel viisil. Isegi kui pidada võimalikuks tagaratta piduri kasutamist enne jala tugiraualt tõstmist ning asuda seisukohale, et videosalvestiselt ei pruugi tagaratta piduri kasutamine olla tõsikindlalt näha, siis on ka harjutuse sooritust jälginud eksamineerija asunud seisukohale, et kaebaja kukkumise tingis see, et kaebaja kasutas harjutuse sooritamisel ebakorrektselt juhtimisseadmeid (dtl 87). Kohtul puudub alus eksamineerija asjatundlikkuses ja kompetentsuses kahelda, arvestades, et vastustaja kinnitusel on eksamineerija kõik kvalifikatsiooninõuded täitnud (dtl 85). Samuti ei lükka eksamineerija antud hinnangut ümber kohtule esitatud tõendid. Asjaolu, et enne kaebajat kukkus
3. mail 2023 veel kaks juhikandidaati, ei oma asjas tähtsust. Käesolevas vaidluses puutub asjasse üksnes kaebaja
4. mai
5. a eksamisooritus. Samuti ei tõenda eelnimetatud isikute kukkumine sõiduplatsi ebakohasust, arvestades, et vastustaja kinnitusel neli pärast kaebajat eksamit sooritanud isikut ei kukkunud. 12.
6. Kuna kaebaja kukkus, siis oli eksamineerijal õigus lugeda sõidueksam vastavalt

lisa 3 p-le 1.6 mittesooritatuks ning märkida eeltoodu ka sõidueksami kaardile. Eksamineerija ei pidanud sõidueksami kaardil täiendavalt veel märkima, millised hindamisel arvestatavad vead (vt

lisa 3 p-d 3.4.2 ja 3.5.2) juhi kukkumise põhjustasid. Alusetu on kaebaja etteheide ka selles osas, et eksamineerija oleks pidanud märkima harjutuse kohta „hindamata“ ning mitte „mittearvestatud“, kuna kaebaja harjutust kukkumise tõttu lõpuni ei sooritanud. Vaidlus puudub selles, et kaebaja alustas harjutuse sooritamist, kuid ei sooritanud seda edukalt. Seega on eksamineerija korrektselt märkinud harjutuse juurde „mittearvestatud“. Eksamineerija oleks pidanud harjutuse jätma hindamata nt juhul, kui kaebaja ei oleks harjutuse sooritamiseni üldse jõudnud, kuna ta ei sooritanud nõuetekohaselt eelnevaid harjutusi.

1. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul vastustaja
2. mai
3. a hindamisotsus sõidueksami tulemuse kohta õiguspärane. Seetõttu puudub alus sõidueksami tulemuse ja Transpordiameti
4. juuni
5. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/14041-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks võimaldada kaebajal sooritada uus sõidueksam riigilõivuvabalt.
6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 2 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega on kahjunõude rahuldamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, kahju vältimise või kõrvaldamise võimatus esmaste õiguskaitsevahendite abil ning vastustaja süü tuvastamine. Kuna
7. mai
8. a sõidueksami sooritamise tingimused olid nõuetekohased, kaebaja kukkumist ei tinginud vastustaja tegevus ning vastustaja hindamisotsus on õiguspärane, siis on kahju hüvitamise üks imperatiivne eeldus, s.o vastustaja tegevuse õigusvastasus, täitmata ning puudub alus kaebajale varalise kahju hüvitamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata täiendavalt teiste kahju hüvitamise eelduste täidetust. Kuna kohus ei mõista kaebajale kahjusummat välja, siis ei käsitle kohus ka seda, kas täidetud on eeldused kaebajale eelnimetatud summalt viivise väljamõistmiseks. 8 3-23-1677
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 9