Obsah (10)

§ 162§ 657§ 652§ 392§ 438§ 436§ 442§ 445§ 171§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-

§ 162lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi nõude punktide 2 ja 3 osas: mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 667 117,33 eurot, intressivõlg 5957,65 eurot ning viivis kuni vastuhagi esitamiseni 50 203,74 eurot; mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis võlgnetava põhisumma jäägilt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses; jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, siis teha maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 3-6 osas uus otsus, millega need punktid tühistada ja rahuldada vastuhagi täies ulatuses. Lisaks taotles kostja tühistada kostja suhtes tehtud hagi tagamise määrused: Harju Maakohtu 13.12.2019 määruse punkt 3; Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määruse punktid 5.2-5.5; ning saata hagi tagamise tühistamise määruse ärakiri viivitamatuks täitmiseks Nasdaq CSD Eesti filiaalile.
2. Kostja heitis maakohtule ette otsuse üllatuslikkust, kuivõrd kohus selgitas 06.10.2022, et asjas kohaldatav õigusnorm on EVKS § 9, kuid kaevatavas otsuses lahendas maakohus asja TsÜS § 5, TsÜS § 67 lg 1, VÕS § 8 lg 2, VÕS § 76 lg 1 alusel.
3. Kostja leidis, et kuna hageja võõrandas oma aktsiad enda varasemas tehingus väljendatud tahte kohaselt, puuduvad kostjal hageja suhtes igasugused kohustused. Küll aga on hageja kostjale võlgu. Maakohus on esitanud ebaõige asjaoluna, et poolte vahel puudub vaidlus selles, kellele ja kui palju RBH AS-i aktsiatest kuulus, pole märgitud, mis kuupäeva kohus hageja aktsiate omandi puhul silmas peab ja kui kohus peab silmas, et hageja oli kunagi varem RBH aktsionär, siis kuidas puutub see asjaolu käesolevasse vaidlusse. Maakohus jättis tähelepanuta olulise asjaolu, st tuvastamata käsutustehingu, millega hageja võõrandas oma aktsiad enda varasemas tehingus väljendatud tahte kohaselt. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et hageja on hagi tervikteksti p-s 15 märkinud, et OÜ Viker sai ilma hageja täiendava nõusolekuta hagejale kuuluvad aktsiad kanda advokaadibüroo väärtpaberikontole 28.09.2017 laenulepingu punktis 2.6 antud pandipidaja käsutusõiguse alusel, mis oli registreeritud EVK-s. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja üheski kohtumenetluses vaidlustanud aktsiate enda tahte kohast omandist väljaminekut, aktsiate võõrandamist advokaadibüroole. Kostja poolt aktsiate omandamise tehing on hageja vaates tehing kolmandate isikute vahel (advokaadibüroo), mis toimus pärast seda, kui hageja ise oli aktsiad eelnevalt õiguspäraselt võõrandanud. EVKS § 16 lg 6 kohaselt oli OÜ-l Viker kui pandipidajal õigus väärtpaberi pandiga tagatud nõude täitmata jätmise korral panditud väärtpaberid nõude katteks hageja volitusel kolmandale isikule võõrandada. Juhul, kui aktsiate võõrandamine advokaadibüroole oli müügi viisi kokkuleppe rikkumine AÕS § 294 lg 5 mõistes, siis saab hageja esitada kahjunõude OÜ Viker vastu. Hagi on esitatud kostja vastu, kes ei ole õige kostja ning seetõttu tuleb kaevatav otsus tühistada ja kostja suhtes jätta hagi rahuldamata. Hagis on esitatud etteheited OÜ-le Viker ja advokaadibüroole, mistõttu hagi ei ole esitatud õigete isikute vastu. 8 2-19-19435
4. Maakohus on asjaolu tuvastamisel, milline tehingutest on käsutustehing ja mis tähendus on 06.12.2019 lepingudokumendil „Aktsiate müügileping“, rikkunud TsÜS § 6 lg-t 3 ja 4 ja eiranud Riigikohtu praktikat. Kuna aktsiad müüs kehtiva käsutustehinguga aktsiad omandanud advokaadibüroo, siis ei saanud olla aktsiate müüjaks OÜ Viker. OÜ Viker ei ole olnud kunagi aktsiate omanikuks – tema ainuke kokkupuude aktsiatega oli nende võõrandamine hageja poolt antud volituse alusel hagejalt advokaadibüroole. Aktsiad olid advokaadibüroo omanikukontol. Seega tähtsust omab üksnes advokaadibüroo kui vaidlusaluste aktsiate omaniku käsutusõigus aktsiate müügiks kostjale. OÜ Viker ja advokaadibüroo vahel sõlmitud käsundusleping ei anna OÜ-le Viker aktsiate omandiõigust, vaid reguleerib nende omavahelisi suhteid. Maakohus on kaevatavas otsuses (ptk IV viimane lõik) üllatanud, kui on järeldanud, et ka kostja on pidanud OÜ-d Viker aktsiate müüjaks. Seejuures on maakohus tuginenud vääralt kostja 19.12.2019 menetlusdokumendile. Tähtsust ei oma kaevatavas otsuses välja toodud asjaolu, et 05.11.2019 avaldatud enampakkumise kuulutuses oli nimetatud müüjana OÜ-d Viker ning kohustustehingus oli müüjana nimetatud OÜ-d Viker. Oluline oli, kelle omandis aktsiad olid ja kes tegi käsutustehingu. Kostja tugines ajakohasele teabele, s.o registrile enampakkumise päeva 06.12.2019 seisuga. Advokaadibüroo oli aktsiate omanik, kelle käsutusõigus ei olnud piiratud. Maakohus on kohaldamata jätnud õigusnormid, mille kohaselt oli advokaadibürool kui aktsiate omanikul täielik õigus oma aktsiad ära müüa, et nimelised aktsiad on vabalt võõrandatavad (ÄS § 228 lg 2, ÄS § 233 lg 2, ÄS § 229 lg 1). Maakohus on tähelepanuta jätnud EVKS § 34 lg
5. Maakohus on kohaldamata jätnud VÕS § 10 lg 1, millest kostja lähtus advokaadibüroo volituste puhul.
6. Maakohus on kehtetuks tunnistanud tehingu, mida ei ole kunagi tehtud – OÜ Viker ja kostja vahel sõlmitud aktsiate käsutustehingu. Maakohus ei ole tühistanud hageja ja advokaadibüroo ning advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud aktsiate käsutustehingut. See tähendab, et ei ole tühiseks tunnistatud tehingut, millega kostja aktsiad omandas. Kaasamata on tehingu pooled, s.o isikud, kelle õigusi otsus puudutab: OÜ Viker ja advokaadibüroo. Maakohus on kostjalt ära võtnud omandatud aktsiad näitamata, kuidas kostja saab tagasi aktsiate eest tasutud 1 000 007 eurot.
7. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt. Maakohus on TsÜS § 139 rikkudes, s.o tõendamiskoormist valesti jagades, asunud seisukohale, et kostja oli aktsiate enampakkumise peatanud Harju Maakohtu 05.12.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-18674 eelduslikult teadlik vandeadvokaat Enno Heringsoni kaudu. Kuna TsÜS § 139 järgi heausksust eeldatakse, siis peavad olema hagejal tõendid, mis heausksuse eelduse ümber lükkavad. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohtuasja materjalide hulgas ei ole ka ühtegi tõendit mis tõendaks, et Enno Heringson teadis enne aktsiate müüki enampakkumist peatanud kohtumäärusest. Aukohtu otsus ei käsitle kostja teadmist enampakkumise peatamisest. Kostja hinnangul on maakohus pidanud põhjendamatult F. B ütlusi tõendiks. Maakohus on eiranud kostja tõendeid, et kostjal (G.H-l) oli teadmine, et hageja on OÜ-le Viker endiselt võlgu.
8. Maakohus on jätnud vastuhagi nõude p 2 (põhinõue 667 117,33 eurot) rahuldamata põhjendusega, et kostja ei ole tõendanud 31.12.2007 laenulepingu olemasolu. Kostja on tõendanud 31.12.2007 laenulepingu olemasolu ja raha väljamaksmise. Kui Milestone tegi pangaülekanded hagejale raha ülekandmiseks selgituses viitega konkreetsetele laenulepingutele, siis on tegemist kirjaliku lepinguga, sest panga väljavõtete näol on tegemist püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldava viisiga ja panga väljavõtted sisaldavad tehingu olulisi andmeid. Vastuhagi lisas 2 ja 6 esitatud panga väljavõtted kinnitavad, et kirjaliku lepingu sõlmimise tingimused on täidetud. Kostja on tõendanud 31.12.2007 laenulepingu 9 2-19-19435 olemasolu, laenu sissenõutavuse, nõude suuruse, kõrvalkohustused ja nõude loovutamise kostjale Vastupidised tõendid puuduvad. Kuna tõendatud on, et hageja on laenu saanud ja on võlgu kostjale, siis igal juhul tuleb laen tagastada. Kuid isegi kui vastuhagi lisas 8 esitatud 31.12.2007 kirjalikku laenulepingut, mis on esitatud laenuandja juhataja poolt tõestatud ärakirjana, kohus tõendina arvestada ei saa, siis on laen üles öeldud ja intressi arvestatud vastavalt seaduses ette nähtud korrale. 21.03.2023 seisuga oli nõude suuruseks 828 911,13 eurot.
9. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Seega on kaevatava otsusega aktsiad kostjalt ära võetud ilma midagi vastu saamata. Kostja on aktsiate omandamise kohustustehingust tulenevad kohustused täitnud, tasunud aktsiate eest 1 000 007 eurot. Maakohus jättis taotluse rahuldamata jätmise põhjendamata. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kostja aktsiate omandamise tehing tühiseks tunnistada, soovib kostja aktsiate eest tasutud summa 1 000 007 eurot tagasi saada. Vastustaja seisukoht
10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles vastuhagi laenulepingu alusel põhivõla, intressi ja viivise nõudes jäi rahuldamata ning saadab asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 657lg 1 p 3).

Samuti tuleb otsus tühistada osas, millega kõik menetluskulud jäid kostja kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata, aga ringkonnakohus muudab osaliselt vastavaid põhjendusi vastates ühtlasi kaebuse väidetele (

§ 657lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, vastuhagi menetlemise kulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

1. Hageja esitas kostja vastu nõude, milles palus kohustada kostjat andma tahteavalduse aktsiate tagastamiseks hagejale, sest pandipidaja müüs hagejale kuuluvad aktsiad ilma õigusliku aluseta. Pooled vaidlevad seega esmalt selle üle, kas kostjat saab kohustada andma aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna pandipidaja müüs aktsiad nii, et tal nende müügiõigust tekkinud ei olnud, puudus tal käsutusõigus ja kostja saanuks aktsiad omandada üksnes juhul, kui kostja omandas need registriandmetele tuginedes heauskselt, mida võimaldab erandlikult EVKS § 9 lg
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et tuvastatud asjaoludel vaidlusaluste aktsiate heauskset omandamist ei toimunud. Seega leidis maakohus õigesti, et aktsiad tuleb hagejale tagastada ning asendada selleks vajalikud tahteavaldused kohtulahendiga.
4. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse I, II ja III punktis mh järgmised asjaolud, mida kumbki pool apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud ja millest ringkonnakohus saab kaebuste lahendamisel lähtuda (

§ 652

lg 1 p 1): - 28.09.2017 sõlmisid hageja, Toomaru Invest OÜ ja OÜ Viker laenulepingu, mille alusel võttis hageja Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000 eurot tähtajaga 01.10.2019; 10 2-19-19435 - - hageja pantis laenu tagamiseks 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AS (RBH AS) aktsiat; hageja vastavalt 28.09.2017 lepingule 01.10.2019 laenu ei tagastanud; Toomaru Invest OÜ loovutas 28.09.2017 lepingust tuleneva nõude OÜ-le Viker; 01.11.2019 teavitas OÜ Viker hagejat 28.09.2017 laenulepingust tuleneva pandi realiseerimisest ja volitas Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-d enampakkumist korraldama; 01.11.2019 sõlmiti OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahel käsundusleping aktsiate enampakkumise läbiviimiseks, mille p 1.4 alusel võimaldas advokaadibüroo aktsiaid enda väärpaberikontol hoiustada; 05.11.2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH AS-i aktsiate enampakkumise kuulutus, mille kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i aktsiat alghinnaga 1 000 000 eurot, pakkumused tuli esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00; aktsiate müügi korraldajaks oli Advokaadibüroo Heringson GLO; 25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017 laenulepingule ja 22.11.2019 kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“; 05.12.2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole (I kd, tl 80-81). 33. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus tuvastas ekslikult, et hageja seaduslik esindaja on F. B. Pooled ei vaidle, et hageja seaduslik esindaja on Y. Q. See eksimus aga asja lahendust ei mõjuta. 34. Asjas on tuvastatud, et hageja pantis 28.09.2017 Toomaru Invest OÜ-ga ja OÜ-ga Viker sõlmitud laenulepingu tagamiseks 100 000 RBH AS aktsiat. Eesti Väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberite pantimise näol on tegemist õiguste pantimisega (vt ka EVKS § 16 lg 7) ning seega kohalduvad ka õiguste pantimise üldsätted. Õiguste pantimise üldsätete järgi kehtivad väärtpaberite pantimisele samuti üldised käsipandi sätted, st registreeritud väärtpaberite pandi näol on tegemist aktsessoorse tagatisõigusega. Seega kehtib selline pant vaatamata registrikandele sama kaua kui tagatav nõue. Tagatud nõude lõppemisel või mittekehtivuse korral lõpeb pant sõltumata registrikandest. 35. Asjas on tuvastatud, et hageja 28.09.2017 lepingus sätestatud tähtpäevaks, s.o 01.10.2019 võlausaldajatele laenu ei tagastanud ja, et üks võlausaldajatest, Toomaru Invest OÜ, loovutas 28.09.2017 lepingust tuleneva nõude teisele võlausaldajale, OÜ-le Viker. Viimane sõlmis pandi realiseerimiseks Advokaadibürooga Heringson GLO OÜ käsunduslepingu, mille p 1.4 võimaldas advokaadibüroo enampakkumise läbiviimise eesmärgil kasutada advokaadibüroo väärtpaberikontot nr 99104096565 aktsiate hoiustamiseks, kust need kantakse advokaadibüroo poolt edasi enampakkumise võitjale. Osundatud punktis sisaldus tingimus, mille kohaselt juhul, kui enne enampakkumise pakkumiste esitamise tähtaega tasub Neticom OÜ võlgnevuse, mida RBH AS aktsiad tagavad, kantakse aktsiad Advokaadibüroo poolt tagasi Neticom OÜ väärtpaberikontole 99100263994 (II kd, tl 38-40). 22.11.2019 vormistati ja allkirjastati OÜ Viker ja Neticom OÜ esindajate vahel võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkulepe, milles oli võlgnevuse suurusena märgitud 694 000 eurot. OÜ Viker kohustus aktsiad pärast võlgnevuse tasumist hagejale tagastama ja seda kohustust pidi OÜ Viker nimel täitma Advokaadibüroo Heringson GLO (I kd, tl 47). 25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker 11 2-19-19435 arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017 laenulepingule ja 22.11.2019 kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“. 36. Arvestades, et pandi esemeks olnud hageja 100 000 RBH AS-i aktsiate ostmiseks avalikul enampakkumisel tuli pakkumused esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00 enne mida oli aga hageja 28.09.2017 ja 22.11.2019 lepingutest tuleneva rahalise kohustuse täitnud, järeldas maakohus õigesti, et advokaadibüroo pidanuks aktsiad tagasi kandma hageja väärtpaberikontole, sest tagatav nõue oli lõppenud. Vastuolus 01.11.2019 lepingus antud OÜ Viker käsundiga ning vaatamata 05.12.2019 OÜ Viker Advokaadibüroole Heringson GLO OÜ tehtud täiendavale tahteavaldusele enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole (I kd, tl 80-81), sõlmis Advokaadibüroo Heringson GLO pandipidaja nimel kostjaga 06.12.2019 aktsiate müügilepingu (II kd, tl 196197) ja lepingu pooled kinnitasid selle üle 30.12.2019 täiendava lepinguga (II kd, tl 189). 37. VÕS § 174 kohaselt kohaldatakse õiguste ülemineku kohta nõuete ülemineku kohta sätestatut. VÕS § 164 lg-t 1 vastavalt kohaldades on aktsiate võõrandamiseks (üleandmiseks) seega vajalik nii kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping kui käsutustehing. Aktsia läheb omandajale üle käsutustehingu tegemisest või selle järgi määratud hilisemal ajal. Antud juhul sisalduvad nii kohustustehing kui ka käsutustehing ühes dokumendis (II kd, tl 196-197) ning müügilepingu punkti 3.5 järgi on lepingupooled kokku leppinud, et omandiõigus aktsiatele läheb üle ostjale pärast aktsiate omandi ülemineku registreerimist Eesti väärtpaberite keskregistris, millisel juhul loetakse kooskõlas ÄS § 229 lg-ga 4 aktsia üleläinuks omandajale ka aktsiaseltsi suhtes. 38. Eelnevat arvestades müüs pandipidaja asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud, mistõttu puudus pandipidajal käsutusõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava järelduse ja põhjendustega. Olukorras, kus aktsiaid on käsutatud õigustamatult, saab kostja toetuda aktsiate heausksele omandamisele (sel juhul ei ole hagejal õigust nõuda omanikukande muutmist). Maakohus viitas õigesti, et EVKS § 9 lg 2 järgi on õiguse heauskne omandamine võimalik ja aktsiate heausksel omandamisel saab olla õigustamatu käsutus kehtiv. 39. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei omandanud OÜ-lt Viker 100 000 RBH AS-i aktsiaid EVKS § 9 lg 2 alusel heauskselt. EVKS § 9 lg 2 kohaselt, kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Kostja poolt Viker OÜ-lt 100 000 RBH AS EVKS § 9 lg 2 alusel aktsiate heauskse omandamise eeldusena tuleb eelkõige tuvastada, kas kostja omandas vaidlusalused aktsiad registrile tuginedes, nagu märkis õigesti maakohus. Seega on kolleegiumi hinnangul aktsiate heauskse omandamise eelduseks, et isik oleks omandanud need tehinguga, tuginenud seejuures registri andmetele (esmajoones omandi kuuluvuse suhtes) ja oleks heauskne, st ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjal käsutusõigus puudus. 40. TsÜS § 139 järgi tuleb heausksuse olemasolu eeldada ja selle eelduse ümberlükkamisel on tõendamiskoormus hagejal, kes heausksuse puudumisele ja seega mitteomandamisele tugineb. Käesoleval juhul on hageja esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis välistavad kostja heausksuse aktsiate omandamisel. 41. Asja materjalidest nähtuvalt olid vaidlusalused aktsiad EVK-s registreeritud seisuga 01.11.2019 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ väärtpaberikontol (I kd, tl 27p), kes ei olnud aga aktsiate omaja. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et vaidlusaluste 06.12.2019 ja 30.12.2019 lepingute järgi ei müünud aktsiaid mitte 12 2-19-19435 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, vaid OÜ Viker. Maakohus on õigesti sedastanud, et selliselt on mõistnud seda ka kostja, kes on ise 19.12.2019 dokumendi lk-l 3 (I kd, tl 162) märkinud, et sai tehingu tulemusena Neticom OÜ aktsiate omanikuks. Kostja enda selgituste kohaselt maksis ta tagatisraha ja tegi pakkumuse aktsiate ostmiseks ajalehes enampakkumise kuulutust nähes (VIII kd, tl 195p). Asjas on tuvastatud, et 05.11.2019 avaldatud enampakkumise kuulutuse kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i aktsiat alghinnaga 1 000 000 eurot. Enampakkumise kuulutusest nähtub, et Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ on aktsiate müügi korraldaja (I kd, tl 32). Seega pidi kostjale olema nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingu(te)st üheselt selge, et aktsiaid ei müünud nende omaja, vaid müüjaks oli OÜ Viker, kes müüs pandiõiguse realiseerimiseks hageja aktsiaid ning advokaadibüroo vaid korraldas aktsiate müüki. Arvestades, et nimetatud asjaolud pidid kostjale teada olema, ei ole asjakohane kostja väide, et müügi korraldajaks olek ei välista aktsiate omanikuks olemist. Apellatsioonkaebuse etteheite kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et OÜ Viker sai ilma hageja täiendava nõusolekuta hagejale kuuluvad aktsiad kanda advokaadibüroo väärtpaberikontole 28.09.2017 laenulepingu punktis 2.6 antud pandipidaja käsutusõiguse alusel, mis oli registreeritud EVK-s. Kolleegiumi hinnangul ei anna asjaolu, et pandipidajal oli õigus kanda hageja täiendava nõusolekuta pandiõiguse realiseerimisel aktsiad advokaadibüroo kontole, alust teha kostja soovitud järeldust, et pandipidaja poolt hageja aktsiate kandmisega advokaadibüroo väärtpaberikontole saanuks viimane aktsiate omanikuks ja kokkuvõttes müüs kostjale aktsiad Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Kuigi EVKS § 161 lg 5 järgi võib alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus panditud väärtpabereid käsutada, anda pandikontole kantud väärtpaberite suhtes kontohaldurile korraldusi üksnes pandipidaja, ei muuda see kehtivaks pandipidaja õigustamatut käsutust. 42. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et pandipidaja juhist (ja kontohalduri korraldust) saab käsitada käsutustehinguna. Kuigi vastuoluliselt, viitab kostja ise Riigikohtu selgitustele, et aktsia võõrandamiseks (üleandmiseks) on vajalik nii kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping kui käsutustehing. Asjas ei ole esile toodud ega tõendatud, et hageja ja/või OÜ Viker ning Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahel oli sõlmitud käsutustehing(

1. ud)selle kohta, et nad soovivad aktsiate omandit üle kanda. Tuvastatud on, et OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO käsunduslepingu p 1.4 võimaldas advokaadibüroo enampakkumise läbiviimise eesmärgil kasutada advokaadibüroo väärtpaberikontot nr 99104096565 aktsiate hoiustamiseks, kust need kantakse advokaadibüroo poolt edasi enampakkumise võitjale. Seega hoiustati pandi esemeks olnud hageja aktsiaid Advokaadibüroo Heringson GLO väärtpaberikontol viimasele antud käsundi raames ning advokaadibüroo ei olnud aktsiate omaja ega müüja, mis oli kostjale teada nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingu(te)st. Seejuures ei oma heausksuse puudumise kontekstis arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid määravat tähtsust, et tegemist ei olnud hoiukontoga. Arvestades, et hageja on kostja vastu maksma pannud nõude hagejale aktsiate tagastamiseks põhjusel, et pandipidaja ei olnud õigustatud aktsiaid käsutama, on asjakohatu ka apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole vaidlustanud aktsiate enda tahte kohast omandist väljaminekut (apellatsioonkaebuse p 42). 43. Eelnevast tulenevalt kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et aktsiate käsutajaks ei olnud nende omaja, vaid käsutamine toimus pandiõiguse realiseerimiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja teadis pandiõiguse lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidaja ja teda esindanud advokaadi käsutus oli õigustamatu. Seejuures nõustub ringkonnakohus 13 2-19-19435 maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas vandeadvokaat Enno Heringsoni ja kostja seadusliku esindaja kirjavahetuse alusel, et kostja teadis pandiga tagatud kohustuse täitmisest. Osundatud 25.11.2019 e-kirja esimeses lõigus informeerib vandeadvokaat kostja seaduslikku esindajat, et “Neticomilt laekus 694 000 eurot ära“ (mis viitab ühtlasi sellele, et kostja seaduslik esindaja teadis hageja ja OÜ Viker OÜ 22.11.2019 allkirjastatud võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkulepetest), viitab pandi lõppemisele ning võimalusele, et hageja nõuab aktsiad tagasi (IX kd, tl 23). Samuti pakutakse kirjas välja kostja esindajale tegevusplaan, kuidas saada pandipidajaks olnud OÜ-le Viker järgmine sissenõutav, pandiga tagamata nõue, saavutamaks olukord, kus pandipidajal on endiselt aktsiate realiseerimisõigus, mille kostja seaduslik esindaja vastuskirjas heaks kiidab (ibid). Väärtpaberite pandi aktsessoorsuse valguses oli kostjale seega teada, et nõude lõppemisel lõpeb pant sõltumata registrikandest. Arvestades seda ja maakohtu tuvastatut, et vaidlusaluse tehingu järel asus vandeadvokaat esindama just kostjat ennast (II kd, tl 89), ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust, et kostja aktsiate omandajana oli enne aktsiate enampakkumist ja müügilepingu sõlmimist tegelikust õiguslikust olukorrast teadlik ja see välistab kostja heausksuse aktsiate omandamisel. Seetõttu ei oma kolleegiumi arvates määravat tähtsust, kas kostja oli eraldi võttes lisaks teadlik asjaoludest, et pandipidaja seaduslik esindaja teatas 05.12.2019 e-kirjas Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le Neticom OÜ poolt RBH AS aktsiatega tagatud kohustuste täitmisest, pandiõiguse lõppemisest ning kohustusest aktsiad pantijale tagasi kanda, pandipidaja täiendavast avaldusest advokaadibüroole enampakkumise tühistamist ja/või kohtu poolt hagi tagamise abinõude kohaldamisest (Harju Maakohtu 05.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 peatas kohus hagi tagamise korras 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate enampakkumise [I, kd tl 83-85]). Arvestades, et Viker OÜ oli pandipidaja, ei nõustu kolleegium kostjaga, et Viker OÜ ei saanud enampakkumist ära jätta. Ülaltoodud põhjendustel ei oma see ja asjaolu, kas kostja teadis, et Viker OÜ jättis enampakkumise ära, tähtsust, sest kostja teadis pandiõiguse lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidaja poolt teda esindanud advokaadi kaudu tehtud käsutus oli õigustamatu. Seejuures nõustub ringkonnakohus hagejaga, et Viker OÜ 05.12.2019 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le saadetud kirjas sisaldub avaldus enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole, sest sellisele tahtele osutab üheselt kirja tekst ning mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades ei ole võimalik sealt leida viidet sellele, et tegu võiks olla vaid ettepanekuga (I, tl 80). Seda, et Viker OÜ tegelik tahe ei olnud enampakkumist tühistada ei lükka ümber Viker OÜ seadusliku esindaja F. B 05.12.2019 kl 12:13 saadetud e-kiri, sest selles informeeritakse veelkord Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-d saadetud teatest 06.12.2019 välja kuulutatud enampakkumise tühistamiseks ja palutakse anda tagasisidet OÜ Viker 05.12.2019 avaldusest ja käsunduslepingu p-st 1.4 tulenenud advokaadile antud käsundi enampakkumine tühistada, täitmise kohta (I kd, tl 82). Arvestades eelnevat ei analüüsi kolleegium kostja etteheiteid 05.12.2019 Viker OÜ ja kostja seaduslike esindaja vahelise telefonikõne sisu tuvastamise ja tunnistajana üle kuulatud F. B ütluste ebausaldusväärsuse kohta. 44. Kuna aktsiate omandamine sõltus kostja heausksusest, mis kinnitust ei leidnud, registrit kostja suhtes õigeks ei loeta (EVKS § 9 lg 2) ning registrikanne käsutusõiguse puudust ei kõrvalda. Arvestades, et aktsiate käsutus ei kehti, kostja aktsiaid ei omandanud. 45. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus, tuvastades küll õigesti, et 06.12.2019 aktsiate müügilepingus sisalduvad nii kohustus- kui käsutustehing ning selle, et aktsiad ei käsutatud kehtivalt, ei ole neid piisavalt eristanud ning järeldanud, et tehing(
2. ud)tervikuna on algusest peale kehtetu(d). Nagu juba märgitud, tuleb käsutuse kehtivust eristada käsutustehingu kehtivusest ning heauskne omandamine on võimalik vaid juhul, kui 14 2-19-19435 käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid selle teinud isikul ei olnud käsutusõigust (st käsutus tervikuna siiski ei kehti). Praegusel juhul on tuvastatud, et aktsiate heauskset omandamist, mis muutnuks õigustamata käsutuse kehtivaks, ei toimunud (omandaja on pahauskne). Õigustamata käsutust on võimalik iseenesest TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita. Hageja ei ole käsutust aga heaks kiitnud ning käsutus ei ole ka seeläbi kehtivaks muutunud. 46. Kuna käsutus ei kehti, saab hageja nõuda aktsiate tagastamist. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ja märgib, et hageja saab nõuda aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi soorituskondiktsiooni järgi VÕS § 1028 jj kohaselt. Hageja saab VÕS § 1028 lg 1 kohaselt nõuda, et kostjat kohustataks andma aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi, kui kostja on saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, seda ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna pandipidaja ja kostja vaheline käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid käsutus tervikuna ei kehti ning ei toimunud heauskset omandamist, mis kõrvaldanuks käsutusõiguse puuduse, on kostja saanud suhtes pandipidajaga vaidlusalused aktsiad kohustuse täitmisena, mida ei tekkinud. Soorituseks puudus seega VÕS § 1028 lg 1 mõttes õiguslik alus. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus sooritus oli VÕS § 1028 lg 1 mõttes alusetu, on hagejal õigus nõuda kostjalt kõnealuse tehinguga alusetult saadu tagastamist VÕS § 1032 lg 1 esimese lause kohaselt. Alusetult saadu tagastamise nõue hõlmab mistahes toimingu tegemist, mis on vajalik endise olukorra taastamiseks. Alusetult saadu tagastamise nõue võib seisneda vaidlusaluse tehingu esemeks olnud aktsiate kohta EVK-sse tehtud kannete muutmises (RKTKo 22.06.2022, nr 2-20-13586 p 28.3). Tuvastatud asjaoludel on vaidlusaluste aktsiate omajana EVK-sse kantud kostja. Seega on nende aktsiate hagejale tagastamine EVK registrikannete muutmise kaudu VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võimalik. 47. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja nõue tulnuks esitada lisaks pandipidaja ja/või Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vastu. Hageja palus kohustada kostjat andma tahteavaldus EVK-le 100 000 RBH AS aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale, sest kostjal on seadusest tulenevalt kohustus esitada EVK-le omanikukande muutmist võimaldav avaldus. EVKS § 12 lg 1 järgi on kande aluseks muu hulgas kohtulahend. EVKS § 12 lg 3 sätestab, et registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel. Kui hageja eeltoodud nõue rahuldatakse, on asjas jõustunud kohtuotsus aluseks omaniku kohta tehtud kande parandamisele. Kõnealuse nõude osas on kostjaks isik, kelle tahteavalduse asendamist kohtulahendiga taotletakse. 48. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vastuhagis esitatud nõudeid. Kostja viitab kaebuses esmalt laenulepingust tulenevale nõudele, mis koosneb põhivõlast 667 117,33 eurot, intressist ja viivisest, mis tuleb kostja väitel hagejalt välja mõista sõltumata põhihagi rahuldamisest. Teiseks leiab kostja, et talle tuleb põhihagi rahuldamisel tagastada aktsiate eest tasutud 1 000 007 (950 007+50 000) eurot. 49. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja vastuhagis laenulepingu alusel esitatud nõuet kontrollides jätnud välja selgitamata ja jätnud põhjendamatult tähelepanuta osad olulised asjaolud ning jaotanud ebaõigesti asjaolude tõendamise kohustuse, mistõttu on otsus ka olulises osas põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus antud osas teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 50. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus laenulepingul põhineva vastuhagi ennatlikult rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole tõendanud kostja nõude aluseks oleva väidetava 15 2-19-19435 31.12.2007 kostja ja Osaühingu Milestone laenulepingu tähtajatust, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et laenulepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks. 51. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid, et Osaühing Milestone ja hageja on sõlminud 11.10.2006, 29.12.2006, 31.12.2006, 11.05.2007 ja 16.10.2007 laenulepingud. Vastuhagi kohaselt lõppes kõikide laenude tagastamise tähtaeg 31.12.2007 ja võlgnevuse suuruseks 1 212 842,14 eurot, misjärel leppisid pooled kokku laenude pikendamises tähtajatuks. Täpsemalt on kostja väitel Osaühing Milestone ja hageja sõlminud 31.12.2007 laenulepingu, mis asendas kõiki eelmisi lepinguid ja milles muuhulgas fikseeriti hageja kasutuses oleva laenusumma ning tingimus, et laenusaaja kohustus tagastama laenu 6 kuu jooksul laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku taotluse saamisest. Osaühing Milestone ja hageja on sõlminud laenulepingule korduvalt lisasid. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et 31.12.2007 laenulepingu sõlmimine ei pruugi olla tõendatud, sest tehingu kirjalik vorm eeldab tehingu allkirjastamist tehingu teinud isikute poolt. Kostja esitatud 31.12.2007 lepingudokument on hageja poolt allkirjastamata (VII, tl 17-18) ja tegu ei ole dokumendi ärakirjaga, sest kostja esindaja on oma allkirjaga kinnitanud pelgalt lepinguteksti väljatrüki. Kolleegium leiab aga, et maakohus ei ole nõuetekohaselt välja selgitanud ja hinnanud kostja väiteid ega tõendeid Osaühingu Milestone poolt laenu andmiseks 11.10.2006, 25.11.2005, 11.05.2007, 16.10.2007, 07.11.2007 tehtud ülekannete kohta. Kolleegium nõustub kostjaga (vastuhagis hageja, edaspidi nimetatud kostja), et kui kostja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb hagejal (vastuhagis kostja, edaspidi nimetatud hageja) tõendada, et kostjal ei ole õigust raha tagasi saada. 52. Iseenesest ei vaidle hageja, et maakohus kvalifitseeris põhimõtteliselt õigesti kostja vastuhagi põhinõude laenulepingust tuleneva nõudena, kohane normiviide on VÕS § 396 lg 1. Intressi nõue saaks tulla lepingu(te)st ja on kooskõlas VÕS § 397 lg-ga 1. Kui hageja võttis laenuandja ees lepingulise kohustuse ning nõue on kehtivalt kostjale loovutatud, saab kostja nõuda selle täitmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Viivisenõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6. 53. Riigikohus on sedastanud, et kohus peab selgitama välja, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu laenulepinguga, kuna see mõjutab laenu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist. (RKTKo 22.09.2014, nr 3-2-1-67-14, p 31). Nagu märgitud, on kostja vastuhagis tuginenud sellele, et 31.12.2007 laenuleping oli tähtajatu ja et laenuandja ütles selle korraliselt üles 01.11.2019 avaldusega nõudes laenusumma tagastamist koos intressidega. Maakohus nõustus hageja vastuväitega ja leidis, et kostja ei ole tõendanud, et väidetav 31.12.2007 laenuleping oli tähtajatu. Seega saab järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mis hageja väitel oli tähtajaline. Kolleegiumi arvates pidi maakohus, leides, et kohaldamisele kuulub laenulepingu regulatsioon, välja selgitama, milliseks ajaks on laenusaaja kohustatud talle antud laenusumma laenuandjale tagasi maksma ning oma vastavat väidet pidi tõendama hageja. Hageja väitel on kokku lepitud, et laen tagastatakse ajal, mil Osaühingul Milestone on kohustus tagastada omapoolne kohustus RBH AS-ile. Samas ei ole hageja selgelt märkinud, millal Osaühingul Milestone see kohustus tekkis, vaid on viidanud erinevatele tehingutele. Maakohus ei ole hageja väiteid selgeks teinud, millega on rikutud kohtu selgitamiskohustust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada hageja selge seisukoht, milliseks ajaks on laenusaaja kohustatud talle antud laenusumma laenuandjale tagasi maksma, samuti kostja võimalikud väited ja anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada. Kolleegium märgib lisaks, et kui laenuandja ei suuda tõendada laenulepingu tingimust tähtajatuse kohta ning laenusaaja omakorda kokkulepet laenu tagasimaksmise kohustuse 16 2-19-19435 tähtaja kohta, saab eeldada, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt eeldatakse suuliste lepingute puhul, et leping on tähtajatu (RKTKo 3-2-1-45-17 p 12). Vastupidisel juhul võib olukorras, kus laenulepingu olemasolu on küll tuvastatud, aga pooled ei suuda tõendada kokkuleppeid laenulepingu tähtajatuse või tähtaja osas viia olukorrani, kus laenu justkui tagastama ei peagi. Kolleegiumi arvates ei ole see lubatav. Vastavalt VÕS § 399 lg 1 I lausele kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. 54. Ringkonnakohus juhib ka tähelepanu, et hageja on vastuhagile esitatud vastuses kostja poolt Milestone OÜ-lt nõude omandamise kontekstis viidanud tehingute kogumile. Hageja väitel on RBH AS ja Osaühing Milestone vahel sõlmitud 31.12.2007 laenuleping, millega RBH AS andis Osaühingule Milestone sihtotstarbelise laenu, kes laenas selle edasi hagejale, kostjale ja OÜ-le Viker (seega RBH AS-i aktsionäridele). Hageja vastuväidete kohaselt oli osundatud laenuleping sõlmitud tingimustel, et iga laenusaaja maksab laenu või intresse tagasi üksnes RBH AS-i poolt määratavatest dividendidest, ning et Osaühing Milestone ei saa enne dividendide maksmist laenu tagasi nõuda ja kõik kolm laenu kutsutakse tagasi ühekorraga ning üksnes juhul, kui sellega nõustuvad kõik aktsionärid. Hageja märgib, et järelikult oli vastav kokkulepe sõlmitud ka Milestone OÜ ja hageja vahel. Seega möönab hageja laenulepingu olemasolu ja väidab ühelt poolt, et laen tagastatakse ajal, mil Osaühingul Milestone on kohustus tagastada omapoolne kohustus RBH AS-ile, teisalt osutab kokkulepetele laenu tagastamise viisi ning laenulepingute eraldiseisvalt ülesütlemise keelu osas. Kolleegiumi arvates on maakohus ka need asjaolud ja poolte vastavad õiguslikud väited jäänud põhjendamatult hindamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et viidatud kokkuleppeid puudutavate asjaolude ammendava tuvastamise korral võib kohus asuda laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavuse osas teistsugusele järeldusele. 55. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitama eelmenetluses mh välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, sh juhtima tähelepanu asjakohaste tõendite esitamise vajadusele ning selgitama vajadusel pooltele tõendamiskoormist. Otsust tehes peab kohus

§ 438

lg 1 I lause ja § 442 lg 8 järgi tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh hindama ja analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Arvestades, et laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus ning vaidlust ei ole laenulepingu sõlmimise ja laenuandja poolt laenu väljamaksmise kohustuse täitmise osas, on maakohus laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldusi kontrollides nende nõuete vastu eksinud ning ei ole välistatud, et asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise ja tuvastamise, tuvastatud asjaoludele ja hageja teistele vastuväidetele kohase hinnangu andmisel võib laenu tagasimaksmise kohustus olla sissenõutav. Sellisele tulemusele jõudmisel vajavad hindamist ka hageja teised arvukad vastuväited ja nendega seonduvad asjaolud (mh vastuväiteid nõude loovutamisele ning õigusele VÕS § 110 järgi kohustuse täitmisest keelduda).

1. Ülaltoodut arvestades on maakohus jätnud kostja laenulepingust tulenevat nõuet lahendades eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata ja poolte väited valdavas osas hindamata, mis võis selles osas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 17 2-19-19435
2. Kolleegium nõustub aga maakohtuga, et vastuhagis esitatud nõue aktsiate eest tasutud 1 000 007 euro tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel tasus ta enampakkumisel müüdud RBH AS 100 000 aktsia eest 50 000 eurot tagatisrahana Advokaadibüroo Heringson GLO deposiitkontole makstu arvel ja 950 007 eurot nõudega hageja vastu. Ringkonnakohus nõustub iseenesest, et kuna aktsiate käsutus ei olnud kehtiv, saaks kostja nende eest üleantu VÕS § 1028 järgi tagasi nõuda. Üleantu võib tagasi nõuda isikult, kes oli soorituse saajaks, st isikult, kelle kasuks tagatisraha 50 000 eurot maksti ja nõue üle anti (vt RKTKo 29.11.2017 nr 2-16-8456 p18 ja seal viidatud varasem praktika). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale mingi soorituse teinud, mistõttu ei ole praegusel juhul hagejalt 1 000 007 euro väljamõistmiseks alust.
3. Olenemata kaebuse põhjendustest tuleb vaidlustatud otsust täiendada otsustusega hagi tagamise abinõude kehtimajäämise kohta.

§ 442

lg 5 esimese lause järgi peab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendama mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagati hagi 13.12.2019 määrusega ja rakendatud hagi tagamise abinõusid muudeti osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusega.

§ 445

lg 2 alusel tuleb hagi tagamise abinõud jätta kehtima otsuste täitmise tagamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole tagamise abinõud arvestades hagi rahuldamist, liiga ulatuslikud või koormavad. 59. Arvestades, et ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse hagi osas rahuldamata, jäävad hageja hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja saadab selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis otsustab

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 18