Obsah (7)

§ 409§ 412§ 343§ 344§ 345§ 422§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Viru Maakohus Nele Teelahk 17. aprill 2025, Jõhvi 2-24-17669 V I hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Lin

§ 409

lg 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: 1) jätab hagi läbi vaatamata; 2) teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; 3) lahendab asja sisuliselt; 4) lükkab asja arutamise edasi.

§ 412

lg 1 sätestab, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: 1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud; 4) kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; 5) kostja on võtnud hagi õigeks. 8. Kostja taotles istungil

§ 409lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmist.

Kohus märgib, et hagejale toimetati kohtukutse kätte isiklikult kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel

1. veebruaril
2. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jäi vähemalt kümme päeva (

§ 343lg 2).

2 Kohtukutse sisaldab

§ 344lg-s 1 ja 3 sätestatut.

Hagejale on koos kohtukutsega selgitatud, et kohtusse ilmumata jätmisest tuleb õigel ajal teavitada ja seda põhistada (

§ 345

). Samuti on hagejale selgitatud, et istungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelduseks on mõjuv põhjus.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

§ 422

lg 2 sätestab, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 422

lg 3 kohaselt võib lg-s 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Hageja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jätmisest enne istungi toimumist. Kohtuistungi sekretäri

1. aprilli 2025 menetlustoimingu protokolli kohaselt helistas kohtukordnik kell 13.51 ja teatas, et hageja tuli kohtumajja ning oli kellaajad segamini ajanud (dtl 406). Hageja lepinguline esindaja esitas
2. aprillil 2025 kell 14.04 e-kirja, milles taotles asjas uue istungi määramist või asja sisulist läbivaatamist. Põhjuseks on hageja järsk haigestumine.
3. Hageja ei ole haigestumist põhistanud ega esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Istungile ilmumata jätmisest tuli teavitada enne istungi toimumist (

§ 412lg 1 p 3).

Samuti on kohtuistungi sekretär protokollinud, et hageja oli siiski ilmunud kell 13.51 kohtumajja ning selgitas, et oli kellaajad segamini ajanud. Lisaks nähtub, et hagejal oli lepinguline esindaja, kes oleks saanud hagejat istungil esindada sõltumata hageja väidetavast haigestumisest. Volikiri on antud

1. aprillil 2025 (dtl 395). Töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest nähtub, et hagejal oli sama esindaja juba töövaidluskomisjoni menetluses. Lisaks on hageja käitumine vastuoluline, kuivõrd ilmus kohtumajja ligi tund aega pärast istungiaega väites kohtukordnikule, et ajas kellaajad segamini.
2. Kohus on eeltooduga tuvastanud, et ei esine

§ 412lg-s 1 p-des 1-5 sätestatud aluseid, mis takistaks hagi läbi vaatamata jätmist.

Hageja soovis istungi pidamist (dtl 3, hagiavalduse p 1.3). Hagejale toimetati kutse kätte õigeaegselt istungile kutsumise nõudeid järgides, hageja ega tema esindaja ei teavitanud kohtuistungile eelnevalt istungile ilmumata jätmisest ega põhistanud seda, kostja ei taotlenud asja sisulist lahendamist ega võtnud hagi õigeks. 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 409lg 1 p 1 alusel.

1. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, siis jätab kohus rahuldamata hageja taotlused uue istungi määramiseks või asja sisuliselt läbivaatamiseks. Selliste taotluste esitamise võimalus ei tulene ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust.
2. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette

§ 409

lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmise korral hagejale ega kostjale määruskaebuse esitamise õigust (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 409, p 3.2). Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda menetluse taastamist § 412 lg-te 3 ja 4 järgi. 14. Kohus jätab

§ 168lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda, sest hagi jääb läbi vaatamata.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seega kindlaksmääratavad ja kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (digitaalselt allkirjastatud) 3