← Eesti

2-18-11516/97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-11516 Tsiviilasi Y.T kohustustest vabasta

) §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised.

§ 130

lg-st 1 tuleneb aga, et sissetuleku mõiste on lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3). 33.3. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud

§-des 131 ja

  1. PankrS v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.
  2. 33.4.

§ 131

lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele (p 2) ja töövõimetoetusele (p 61). 33.5. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on võlgnikule perioodil 10.09.201910.09.2024 makstud puudega tööealise inimese toetust (dtl 823-824) ja töövõimetoetust (dtl 816818).

§ 131lg 1 p-de 2 ja 6 1 kohaselt ei saa nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata. Seetõttu ei pidanud võlgnik Pankr

S v.r. § 173 lg 5 kohaselt vastavat tulu usaldusisikule üle andma. 33.6.

§ 132

lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 132

lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

§ 132

lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. 33.

  1. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustest johtuvalt oli
  2. a. palga alammäär 540 eurot,
  3. a.584 eurot,
  4. a. 584 eurot,
  5. a. 654 eurot,
  6. a. 725 eurot ja
  7. a. 820 eurot. 33.
  8. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 218 aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. 33.
  9. Võlgniku selgituste kohaselt on tal laps sünniajaga 17.05.2000, kes õppis kuni 21aastaseks saamiseni 17.05.2021 (dtl 841-842). 33.
  10. Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja

§ 132lg-te 1 ja 2 järgi 2019.

a. 720 eurot kuus (540 eurot + 1/3 x 540 eurot),

  1. a. 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x 584 eurot), perioodil 01.01.2021 kuni 17.05.2021 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x 584 eurot) ja perioodil 18.05.2021 kuni 31.12.2021 584 eurot kuus,
  2. aastal 654 eurot kuus,
  3. a. 725 eurot kuus ja
  4. a. 820 eurot kuus (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 25). 33.
  5. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus

§ 132

lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle

§ 132lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt Tln

RnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). 33.

  1. Võlgniku poolt 26.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi 10.09.2019-10.09.2020 kohta (dtl 580-668) ning Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et perioodil 10.09.2019-09.09.2020 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris 0,00 eurot, oktoobris töötasu 598,50 eurot, novembris töötasu 902,05 eurot, detsembris töötasu 902,05 eurot, jaanuaris töötasu 902,05 eurot, veebruaris töötasu 973,18 eurot, märtsis töötasu 994,59 eurot, aprillis töötasu 994,59 eurot, mais töötasu 1 229,70 eurot, juunis töötasu 725,10 eurot, juulis töötasu 1 362,43 eurot ja augustis töötasu 604,79 eurot. 33.
  2. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 10.09.2019-09.09.2020 võlausaldajatele loovutama septembris 0,00 eurot oktoobris 0,00 eurot, novembris 91,03 eurot, detsembris 91,03 eurot, jaanuaris 61,69 eurot, veebruaris 97,26 eurot, märtsis 107,96 eurot, aprillis 107,96 eurot, mais 225,52 eurot, juunis 0 eurot, juulis 291,88 eurot ja augustis 0 eurot ehk kokku 1074,32 eurot. 33.
  3. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4 märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2019-09.09.2020 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: K-le 55,30 eurot, L.X.O-le 20,36 eurot, kohtutäitur R.B-le 55,52 eurot, kohtutäitur C.A-le 139,88 eurot, C E-le 91,25 eurot, B OÜ-le 122,28 eurot, P C 389,93 eurot, D.E.E-le 63,57 eurot ja A F-ile 136,25 eurot. 33.
  4. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 130-137, 580-668) nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.2019-09.09.2020 võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu loovutamise kohustust. 9 33.
  5. Võlgniku poolt 26.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi 10.09.2020-10.09.2021 kohta (dtl 670-765) ning Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et perioodil 10.09.2020-09.09.2021 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris töötasu 994,59 eurot, oktoobris töötasu 994,59 eurot, novembris töötasu 1010,70 eurot, detsembris töötasu 1131,05 eurot, jaanuaris töötasu 994,59 eurot, veebruaris töötasu 994,59 eurot, märtsis töötasu 2154,74 eurot, aprillis töötasu 994,59 eurot, mais töötasu 994,59 eurot, juunis töötasu 994,59 eurot, juulis töötasu 994,59 eurot ja augustis töötasu 994,59 eurot. 33.
  6. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 10.09.2020-09.09.2021 võlausaldajatele loovutama septembris 107,96 eurot, oktoobris 107,96 eurot, novembris 116,02 eurot, detsembris 176,19 eurot, jaanuaris 107,96 eurot, veebruaris 107,96 eurot, märtsis 688,04 eurot, aprillis 107,96 eurot, mais 107,96 eurot, juunis 205,30 eurot, juulis 205,30 eurot ja augustis 205,30 eurot ehk kokku 2243,90 eurot. 33.
  7. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4 märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2020-09.09.2021 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: K-le 115,50 eurot, L.X.O-le 42,52 eurot, kohtutäitur R.B-le 115,96 eurot, kohtutäitur C.A-le 292,15 eurot, C E-le 190,58 eurot, B OÜ-le 255,40 eurot, P C 814,43 eurot, D.E.E-le 132,78 eurot ja A F-ile 284,57 eurot. 33.
  8. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 141-148, 670-765) nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.2020-09.09.2021 võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu loovutamise kohustust. 33.
  9. Võlgniku poolt 30.10.2022 esitatud maksekorraldustest (dtl 187-213), 26.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi 10.09.202110.09.2022 kohta (dtl 398479) ning Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et perioodil 10.09.2021-09.09.2022 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris töötasu 997,43 eurot, oktoobris töötasu 1031,04 eurot, novembris töötasu 1044,59 eurot, detsembris töötasu 1131,05 eurot, jaanuaris töötasu 994,59 eurot, veebruaris töötasu 1159,44 eurot, märtsis töötasu 2138,54 eurot ja 95,70 eurot, aprillis töötasu 989,74 eurot ja töövõimetuse hüvitist 249,14 eurot, mais töötasu 1842,66 eurot, juunis töötasu 367,92 eurot, juulis töötasu 333,88 eurot ja 380,24 eurot ja augustis töötasu 0,00 eurot. 33.
  10. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 10.09.2021-09.09.2022 võlausaldajatele loovutama septembris 206,72 eurot, oktoobris 223,52 eurot, novembris 230,30 eurot, detsembris 273,53 eurot, jaanuaris 170,30 eurot, veebruaris 252,72 eurot, märtsis 790,12 eurot, aprillis 292,44 eurot, mais 594,33 eurot, juunis 0,00 eurot, juulis 30,06 eurot ja augustis 0,00 eurot ehk kokku 3064,02 eurot. 10 33.
  11. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4 märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2021-09.09.2022 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: K-le 157,71 eurot, L.X.O-le 58,06 eurot, kohtutäitur R.B-le 158,35 eurot, kohtutäitur C.A-le 398,93 eurot, C E-le 260,24 eurot, B OÜ-le 348,75 eurot, P C 1112,09 eurot, D.E.E-le 181,31 eurot ja A F-ile 388,58 eurot. 33.
  12. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 174-178, 398-479) nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.2021-09.09.2022 võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu loovutamise kohustust. 33.
  13. Võlgniku poolt 13.12.2023 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi 12.12.2022-12.12.2023 kohta (dtl 225-305), S B 14.10.2024 vastusest kohtunõudele ja sellele lisatud võlgniku kontoväljavõttest perioodi 10.09.201910.09.2024 kohta (dtl 800-807), P 15.10.2024 vastusest kohtu päringule (dtl 809-812) ning Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828832) nähtub, et perioodil 10.09.2022-09.09.2023 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris töötasu 453,37 eurot, töövõimetuse hüvitist 174,41 eurot, II pensionisamba väljamakse summas 5870,84 eurot ja kompensatsioonimakse summas 580,48 eurot, oktoobris töötasu 965,25 eurot, novembris töötasu 843,21 eurot, detsembris töötasu 324,50 eurot, jaanuaris töötasu 774,73 eurot, veebruaris töötasu 716,87 eurot, märtsis töötasu 766,38 eurot, töövõimetuse hüvitist 143,72 eurot ja tulumaksutagastuse 406,03 eurot, aprillis töötasu 235,30 eurot, mais töötasu 814,93 eurot ja töövõimetuse hüvitist 148,60 eurot, juunis töötasu 594,88 eurot, juulis töötasu 919,43 eurot ja augustis töötasu 1532,09 eurot. 33.
  14. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 10.09.2022-09.09.2023 võlausaldajatele loovutama septembris 4001,33 eurot, oktoobris 155,63 eurot, novembris 94,60 eurot, detsembris 0,00 eurot, jaanuaris 24,87 eurot, veebruaris 0,00 eurot, märtsis 295,57 eurot, aprillis 0,00 eurot, mais 119,27 eurot, juunis 0,00 eurot, juulis 97,22 eurot ja augustis 403,55 eurot ehk kokku 5192,01 eurot. 33.
  15. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4 märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2022-09.09.2023 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: K-le 267,25 eurot, L.X.O-le 98,38 eurot, kohtutäitur R.B-le 268,32 eurot, kohtutäitur C.Ale 676,00 eurot, C E-le 440,98 eurot, B OÜ-le 590,96 eurot, P C 1884,45 eurot, D.E.Ele 307,23 eurot ja A F-ile 658,45 eurot. 33.
  16. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõttest (dtl 219-305) ning kohtu kogutud võlgniku kontoväljavõttest (dtl 800-807) nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.202209.09.2023 võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu loovutamise kohustust. 33.
  17. Võlgniku poolt 15.09.2024 esitatud võlgniku poja kontoväljavõttest perioodi 01.09.2024-14.09.2024 kohta (dtl 359-363), 26.09.2024 esitatud poja 11 kontoväljavõttest perioodi 13.12.2023-24.09.2024 kohta (dtl 506-579) ning Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et perioodil 10.09.202309.09.2024 on võlgnik saanud tulu alljärgnevalt: septembris 0,00 eurot, oktoobris töötasu 347,91 eurot ja töötuskindlustushüvitist 187,46 eurot, novembris töötasu 1258,37 eurot, detsembris töötasu 1281,10 eurot, jaanuaris töötasu 2209,56 eurot ja töötuskindlustushüvitist 297,54 eurot, veebruaris töötasu 346,86 eurot, märtsis töötasu 167,83 eurot ja 1341,05 eurot ning tulumaksu tagastuse 441,21 eurot, aprillis töötasu 167,83 eurot ja töötuskindlustushüvitist 275,20 eurot, mais töötasu 605,66 eurot, juunis töötasu 698,43 eurot ja töövõimetuse hüvitise 203,99 eurot, juulis töötasu 482,24 eurot ja augustis töötasu 1260,50 eurot ja septembris töötasu 621,09 eurot. 33.
  18. Seega tehte ((võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik perioodil 10.09.2023-09.09.2024 võlausaldajatele loovutama septembris 0,00 eurot, oktoobris 0,00 eurot, novembris 266,69 eurot, detsembris 278,05 eurot, jaanuaris 843,55 eurot, veebruaris 0,00 eurot, märtsis 565,05 eurot, aprillis 0,00 eurot, mais 0,00 eurot, juunis 41,21 eurot, juulis 0,00 eurot, augustis 220,25 eurot ja septembris 0,00 eurot ehk kokku 2214,79 eurot. 33.
  19. Vastavalt 02.05.2019 määruses toodud jaotistele (dtl 83-85), ülal punktis 4 märgitule ning tehtele (võlgniku loovutamisele kuuluv tulu x võlausaldaja jaotis) pidanuks võlgnik perioodil 10.09.2023-09.09.2024 tegema väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: K-le 114,00 eurot, L.X.O-le 41,97 eurot, kohtutäitur R.B-le 114,46 eurot, kohtutäitur C.A-le 288,36 eurot, C E-le 188,11 eurot, B OÜ-le 252,09 eurot, P C 803,86 eurot, D.E.E-le 131,06 eurot ja A F-ile 280,88 eurot. 33.
  20. Võlgniku esitatud aruandest ja kontoväljavõtetest (dtl 359-363, 391-395, 506579) ning kohtu kogutud võlgniku kontoväljavõttest (dtl 800-807) nähtuvalt ei ole võlgnik perioodil 10.09.2023-09.09.2024 võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega on võlgnik nimetatud perioodil rikkunud tulu loovutamise kohustust. 33.
  21. Kokkuvõtvalt nähtub ülaltoodud asjaoludest, et võlgnik ei teinud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele ainsatki väljamakset, kuigi ta seda oma tulu suurust arvestades 13 789,04 euro ulatuses tegema pidanuks.
  22. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust raskelt süüliselt ja on seeläbi võlausaldajate huve kahjustanud. 34.
  23. Kohus selgitas 10.09.2019 kohtumääruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS v.r. § 172 lg-le 2 ja § 173 lg-tele 1-5 (dtl 114). 34.
  24. Kohus juhtis 25.10.2022 kirjas (dtl 184) võlgniku tähelepanu sellele, et kohtu kontrollitud andmete kohaselt on võlgnikule tehtud väljamakseid näiteks S OÜ, E L OÜ, P C OÜ, sihtasutuse P H ja Aktsiaseltsi T V poolt, kuigi võlgnik on 20.10.2022 esitatud aruandes märkinud, et ta ei tööta ega ole töötasu saanud. 12 34.
  25. Lisaks selgitas kohus võlgnikule ja usaldusisikule 14.12.2023 kirjas (dtl 306) üksikasjalikult loovutamisele kuuluva tulu suuruse arvutamise korda vastavalt PankrS v.r. § 173 lg-te 3-5 ja

§ 131-132.

Kohus rõhutas, et võlausaldajatele ettenähtud ulatuses väljamaksete tegemine on kohustustest vabastamise menetluse üks olulisemaid kohustusi, mille alusel saab menetluse lõppemisel hinna võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohus hoiatas, et kui võlgnik on seda kohustust järjepidevalt süüliselt rikkunud, ei puugi kohtul olla võimalik võlgnikku kohustustest vabastada. 34.4. Samuti selgitas kohus võlgnikule ja usaldusisikule 19.12.2023 kirjas (dtl 309), et väljamakseid tuleb teha 10.09.2019 kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 märgitud võlausaldajatele vastavalt 02.05.2019 kohtumääruse resolutsioonis toodud jaotistele, ning et kohtumäärused on võlgnikule kättesaadavad avalikus e-toimikus. Kohus selgitas, et väljamaksete tegemiseks tuleb võlgnikul pöörduda viidatud määruses märgitud võlausaldajate poole ja küsida selleks vajalikud andmed. Samuti selgitas kohus, et asjaolu, et võlausaldajate esimesele üldkoosolekule võlausaldajaid ei ilmunud, ei tähenda, et neile ei tuleks väljamakseid teha. Kohus rõhutas, et seaduses ettenähtud ulatuses võlausaldajatele väljamaksete tegemine on üks kohustustest vabastamise menetluse olulisemaid kohustusi ja eesmärke. 34.5. Sellele vaatamata ei teinud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel ka edaspidi võlausaldajatele ainsatki väljamakset ei varasemate minetuste heastamiseks loovutamiskohustuse täitmisel ega edaspidise loovutamiskohustuse täitmiseks. 34.6. Kohus selgitas võlgnikule ja usaldusisikule üksikasjalikult loovutamisele kuuluva tulu suuruse arvutamise ja väljamaksete tegemise korda ka 15.01.2025 toimunud ärakuulamisel (dtl 840-852). Võlgnik omakorda selgitas, et tema arvates olid võlausaldajad „temaga lõpetanud“, ning et sellest viie aasta jooksul teenitud tulust ei ole midagi alles, et väljamakseid teha (dtl 847). 34.7. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Praegusel juhul on võlgnik saanud piisavat sissetulekut võlausaldajatele maksete tegemiseks, kuid jätnud saadud sissetulekute arvelt võlausaldajatele maksed tegemata ning kasutanud saadud rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tarbeks. Seda vaatamata asjaolule, et kohus on võlgnikule 14.12.2023 ja 19.12.2023 loovutamisele kuuluva tulu suuruse arvutamise korda ning väljamaksete tegemise korda üksikasjalikult selgitanud. 34.8. Kohus on seisukohal, et hoolas võlgnik oleks ülalkirjeldatud asjaoludel aru saanud, et võlausaldajatele tuleb tema tulu suurust arvestades väljamakseid teha, oleks olnud aktiivsem võlausaldajatelt väljamaksete tegemiseks vajalike rekvisiitide hankimisel ning oleks vastavaid väljamakseid ka teinud. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on tulu loovutamise kohustuse täitmisel jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ehk olnud vähemalt raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes. 13 34.9. Isegi kui võlgnik õigusteadmisteta isikuna ei saanud aru, et tema loovutamisele kuuluva tuluna kvalifitseeruvad ka tulumaksutagastused ja II pensionisamba väljamaksed, oleks hoolas võlgnik kohtu hinnangul oma töötasu suurust arvestades pidanud teadma ja aru saama, et ta peab võlausaldajatele väljamakseid tegema oma ülejäänud tulu ehk 7 298,56 euro ulatuses. Arvestades võlausaldajate tunnustatud nõuete kogusummat 7452,88 eurot, oleks võlgnikul ka niisugusel juhul olnud võimalik võlausaldajate tunnustatud nõuded peaaegu täies ulatuses rahuldada. 34.10. Kohus on seisukohal, et jättes võlausaldajatele väljamaksed täielikult tegemata olukorras, kus võlgnik seda oma tulu suurust arvestades selgelt tegema pidanuks, on võlgnik ühemõtteliselt kahjustanud võlausaldajate huve. 34.11. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on oma PankrS v.r. § 173 lg-test 3-5 tulenevat tulu loovutamise kohustust rikkunud raskelt süüliselt ning kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. 35. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud ka PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud tegevuse ja oma sissetulekute kohta teabe andmise kohustust ning on varjanud oma sissetulekuid. 35.1. PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama, kas võlgnik on varjanud saadud tulusid või vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või vara kohta. 35.2. Võlgnik avaldas nii 30.10.2020 esitatud aruandes (dtl 130-137) kui ka 08.11.2021 esitatud aruandes (dtl 141-148), et võlgnik ei ole aruandeperioodil töötasu saanud, kuivõrd ei töötanud kas raske puude tõttu või tervise pärast. Võlgnik lisas nimetatud aruannetele üksnes oma pangakonto väljavõtted, millelt ei nähtunud ühtegi tehingut. Töötamise ja töö otsimise kohta võlgnik tõendeid ei esitanud. 35.3. Ka 20.10.2022 aruandes (dtl 174-178) avaldas võlgnik, et ei ole aruandeperioodil töötasu saanud, sest ei tööta. Samas märkis võlgnik vastuoluliselt, et kuivõrd tema tervis ei luba töötada, siis töötab ta 0,25 koormusega. Võlgnik nimetatud aruandele mistahes pangakonto väljavõtteid ei lisanud. Töötamise ja töö otsimise kohta võlgnik tõendeid ei esitanud. 35.4. Võlgnik avaldas alles 23.10.2022 vastuses (dtl 180-183) kohtu 21.1.2022 nõudele (dtl 179), et tema töövõimetuspension laekub tema poja arveldusarvele. Võlgnik oma poja konto väljavõtet ei esitanud, väites, et tal ei ole selleks õigust. 35.5. Võlgnik esitas alles 30.10.2022 vastuses (dtl 187-213) kohtu 25.10.2022 nõudele (dtl 184) kohtule maksekorraldused aktsiaseltsi T V (04.11.2021, 06.12.2021, 05.01.2022, 04.02.2022, 04.03.2022, 17.03.2022, 05.05.2022, 16.05.2022), Eesti Töötukassa (05.11.2021, 03.12.2021, 05.01.2022, 04.02.2022, 04.03.2022, 05.04.2022, 03.06.2022, 05.08.2022, 05.10.2022), Sotsiaalkindlustusameti (05.11.2021), Rahandusministeeriumi (27.07.2022, 08.09.2022), S OÜ (05.07.2022, 05.07.2022), Eesti Haigekassa, L K OÜ (31.03.2022), P C OÜ 14 (27.06.2022) ja Eesti Haigekassa (02.09.2022) poolt võlgnikule tehtud väljamaksete kohta, mis laekusid tema poja kontole. Kuigi kohus selgitas võlgnikule, et võlgniku sissetulekute laekumine kolmanda isiku pangakontole ei vabasta võlgnikku pangakonto väljavõtte esitamise kohustusest, võlgnik oma poja pangakonto väljavõtteid kohtule ei esitanud. 35.6. Võlgnik avaldas 13.12.2023 aruandes (dtl 219-305), et töötas aruandeperioodil OÜ K, OÜ B T ja r F AS-i heaks, ning esitas esmakordselt ka oma poja konto väljavõtte perioodi 12.12.2022-12.12.2023 kohta. 35.7. Võlgnik ei avaldanud 15.09.2024 esitatud ja 26.09.2024 täiendatud aruandes (dtl 391395), kus võlgnik aruandeperioodil töötas ning seda ei olnud võimalik kindlaks teha ka koos aruandega esitatud võlgniku poja kontoväljavõttelt perioodi 01.09.202414.09.2024 kohta, kuivõrd kontoväljavõte hõlmas üksnes 14-päevast perioodi. 35.8. Võlgnik esitas alles oma 26.09.2024 vastuses (dtl 389

  1. jj)kohtu 16.09.2024 nõudele (dtl 368) oma poja konto väljavõtted ülejäänud kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta. 35.9. Eeltoodust tulenevalt selgus alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 26.09.2024 võlgniku esitatud võlgniku poja kontoväljavõtetest (dtl 389
  2. jj)ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) koostoimes, et faktiliselt on võlgnik töötanud aktsiaseltsi T V heaks ja saanud aktsiaseltsilt T V tulu mitte üksnes perioodil november 2021 kuni mai 2022 vaid perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2022. Seejuures väärib rõhutamist, et üksnes võlgniku poja kontoväljavõtte põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, et aktsiaselts T V heaks on töötanud just võlgnik, mitte võlgniku poeg, kuivõrd vastavad töötasu ülekanded selle saajat ei nimeta. 35.10. Seejuures väärib rõhutamist, et ka 15.01.2025 ärakuulamisel salgas võlgnik esialgu aktsiaseltsi T V heaks töötamist - esmalt üleüldse ja seejärel pikemalt kui kuu aega. Töötamine aktsiaseltsi T V heaks kogu ulatuses meenus võlgnikule alles siis, kui kohus küsis võlgnikult, kuidas on võimalik, et võlgnik aktsiaseltsi T V heaks ei töötanud, kui Maksu- ja Tolliameti tõendist see nähtub ja võlgniku poja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule vastava töötamise eest ka ulatuslikult tasu välja makstud (dtl 844). 35.11. Samuti selgus eeltoodust tulenevalt alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 26.09.2024 võlgniku esitatud võlgniku poja kontoväljavõtetest (dtl 389
  3. jj)ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) koostoimes, et võlgnik on lisaks saanud tulu P OÜ-lt novembris 2022 ja OÜ-lt I aprillis ja mais 2023, ning et võlgnik on saanud märtsis 2023 tulumaksutagastuse. Seejuures väärib rõhutamist, et üksnes võlgniku poja kontoväljavõtte põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, et OÜ I heaks on töötanud just võlgnik, mitte võlgniku poeg, ning et tulumaksutagastus on tehtud just võlgnikule, mitte tema pojale, kuivõrd vastavad ülekanded töötasu või tulumaksutagastuse saajat ei nimeta. 15 35.12. Samuti selgus eeltoodust tulenevalt alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 26.09.2024 võlgniku esitatud võlgniku poja kontoväljavõtetest (dtl 389
  4. jj)ning kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) koostoimes, et viimasel aruandeperioodil sai võlgnik tulu K F OÜ-lt veebruaris ja märtsis 2024, osaühingult V G märsis ja aprillis 2024, K OÜ-lt maist augustini 2024 ja aktsiaseltsilt L T H septembris 2024, ning et võlgniku tegelik tulu oli seejuures paljudel kuudel 15.09.2024 esitatud ja 26.09.2024 täiendatud aruandes (dtl 391395) märgitust suurem. 35.13. Ühtlasi selgus eeltoodust tulenevalt alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kohtu kogutud S B 14.10.2024 vastusest kohtunõudele ja sellele lisatud võlgniku kontoväljavõttest perioodi 10.09.2019-10.09.2024 kohta (dtl 800-807) ning kohtu kogutud Penisonikeskuse 15.10.2024 vastusest kohtunõudele (dtl 809-812), et võlgnik on septembris 2022 saanud II pensionisamba väljamakse summas 5870,84 eurot ja kompensatsioonimakse summas 580,48 eurot. 35.14. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et jättes ülalkäsitletud töötamised ning võlgniku tulud seoses ülalkäsitletud töötamistega ja seoses võlgniku saadud II pensionisamba väljamaksetega septembris 2022 ja tulumaksutagastusega märtsis 2023 vastavaid perioode puudutavates aruannetes kohtule korrektselt avaldamata ja jättes kohtule täielikult esitamata võlgniku kontoväljavõtted alates 09.09.2021 kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, on võlgnik rikkunud oma tegevuse ja sissetulekute kohta teabe andmise kohustust ning on varjanud oma sissetulekuid. 36. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma tegevuse ja sissetulekute kohta teabe andmise kohustust raskelt süüliselt ja on varjanud oma sissetulekuid ning on seeläbi kahjustanud võlausaldajate huve. 36.1. Kohus selgitas 10.09.2019 kohtumääruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS v.r. § 172 lg-le 2 ja § 173 lg-tele 1-5 (dtl 114). 36.2. Kohus selgitas 25.10.2022 kohtunõudes (dtl 184), et võlgniku sissetulekute laekumine kolmanda isiku pangakontole ei vabasta võlgnikku pangakonto väljavõtte esitamise kohustusest. 36.3. See, et teave võlgniku tegevuse ja tulu kohta kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb igal aruandeperioodil avaldada, ning et esitada tuleb ka kontoväljavõtted, nähtub ka võlgniku aruande vormist kohustuste vabastamise menetluses, mis on kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule kättesaadavaks tehtud ning mida võlgnik usaldusisiku ülesannetes on kohtule iga-aastaselt esitanud. 36.4. Eeltoodust johtuvalt pidanuks kohtu hinnangul hoolsale võlgnikule olema selge, et andmed töötamiste ja aruandes määratletud tulude kohta tuleb avaldada, kontoväljavõtted, kuhu tulud laekuvad, tuleb samuti avaldada ja võlgniku aruandele kohustustest vabastamise menetluses lisada ning hoolas võlgnik oleks seda ka teinud. 16 36.5. Seetõttu on kohus seisukohal, et võlgnik on oma tegevuse ja sissetulekute kohta teabe andmise kohustuse täitmisel olnud vähemalt raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes. 36.6. Kohtupraktikas on leitud, et varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseaduse § 104 lg 5). Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 15). 36.7. Ülal punktis 35 käsitletud asjaolud seoses aktsiaseltsilt T V saadud sissetuleku avaldamata jätmisega, sealhulgas vastava tulu kajastamata jätmine asjaomastes võlgniku aruannetes kohustustest vabastamise menetluses koostoimes asjassepuutuvate võlgniku poja konto väljavõtete õigeaegse esitamata jätmisega ning võlgniku poolt ärakuulamisel avaldatuga, annavad kohtu hinnangul aluse asuda seisukohale, et võlgnik varjas oma vastavat sissetulekut tahtlikult. Kohtu hinnangul pidi võlgnik aru saama, et vastavat tulu tuli kasutada võlausaldajate huvides, ning on vastava sissetuleku saamise seega jätnud tahtlikult avaldamata. 36.8. Ülal punktis 35 käsitletud asjaolud seoses II pensionisamba väljamaksete avaldamata jätmisega, sealhulgas vastava tulu kajastamata jätmine asjaomases võlgniku aruandes koostoimes asjassepuutuva võlgniku konto väljavõtte esitamata jätmisega annavad kohtu hinnangul samuti aluse asuda seisukohale, et võlgnik varjas oma vastavat sissetulekut tahtlikult. Kohtu hinnangul pidi võlgnik aru saama, et vastava tulu saamine tuleb võlgniku aruandes kohustustest vabastamise menetluses avaldada, ning et vastavat tulu võib olla tarvis kasutada võlausaldajate huvides, ning on vastava sissetuleku saamise seega jätnud tahtlikult avaldamata. 36.9. Oma tegevuse ja sissetulekute kohta teabe avaldamata jätmisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd kohus ja võlausaldajad ei saanud õigeaegselt teavet, mis on vajalik võlgniku loovutuskohustuse täitmise kontrollimiseks ja selle rikkumisele osutamiseks ning selle tõttu jäid võlausaldajatele vastavad väljamaksed tegemata. 36.10. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on oma PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud tegevuse ja sissetulekute kohta teabe andmise kohustust süüliselt rikkunud, sealhulgas osaliselt oma sissetulekuid tahtlikult varjanud, ning kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. 37. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse süülist rikkumist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist. 17 37.1. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 19; TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 23). 37.2. Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS v.r. § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24; TlnRnKm 23.11.2023, 2-1349979, p 10). Võlgnikule saab PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita näiteks juhul, kui võlgnik on suuteline rohkem tulu teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-194172/72, p 15.2). 37.3. Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 18). Selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkust, tuleb kohtul, juhindudes hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada need asjaolud, mis mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist olukorda jne (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72, p 15.2) Seejuures saab arvestada ka näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24). 37.4. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (TlnRnKm 31.01.2017, 2-09-3606, p 22). 18 37.5. Kohtu kogutud Maksu- ja Tolliameti 21.10.2024 maksuandmete tõendist (dtl 828-832) nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel peaaegu katkematult töötanud, sealhulgas suuremal määral, kui võlgnik on oma aruannetes välja toonud. Võlausaldajad ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust väita, et ning kohtu hinnangul ei ole võlgniku vanust ja tervislikku seisundit, sealhulgas tema osalist töövõimet, arvestades alust arvata, et võlgnik oleks suuteline tegema rohkem tööd või tulusamat tööd ning ei tee seda põhjendamatult. Kohtu hinnangul ei esine ka asjaolusid, miks annaks alust arvata, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik oma võimetele vastavalt pingutanud mõistlikult tulutoova töö leidmise ja tegemise nimel. 38. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud PankrS v.r. § 175 lg 5 1 järgi kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. 38.1. PankrS v.r. § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 38.2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu 10.09.2019 määrusega (dtl 109-114). Seetõttu oleks PankrS v.r. § 175 lg 51 sätestatud tingimuste täidetuse korral teoreetiliselt võimalik pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt kuni 10.09.2026. 38.3. Kohus on seisukohal, et PankrS v.r. § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamine ja võlgnikule täiendava tähtaja määramine ei ole põhjendatud tulenevalt võlgniku senisest käitumisest kohustustest vabastamise menetluses ning huvipuudusest oma kohustuste vähendamise suhtes, mis annavad aluse arvata, et võlgnik ei täidaks oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise perioodil teinud võlausaldajatele ainsatki väljamakset. Kohus arvestab ka asjaoluga, et võlgnikul ei ole enese hinnangul olnud ega ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha, kuivõrd kogu tema sissetulek on kulunud ja kulub igapäevaste kulude katmiseks. Ka arvestab kohus asjaoluga, et võlgnik on hetkel töötu , ei pea oma osalist töövõimet arvestades tõenäoliseks töö leidmist, mille eest makstaks talle üle kehtiva töötasu alammäära ning tal ei ole motivatsiooni tulusama töö leidmise nimel pingutada (dtl 847-848). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS v.r § 175 lg 5 1 järgse maksimumtähtajani on jäänud üksnes ca 1 aasta ja 8 kuud, mida on kohtu hinnangul liiga vähe, et võlgnikul oleks võimalik oma seniseid minetusi arvestatavas ulatuses heastada ja teha arvestatavat pingutust oma kohustuste vähendamiseks. 39. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. 40. PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 19 41. PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 42. PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku kohustuste täitmisest. Menetluskulude jaotus 43. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 44. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. 45. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Kaija Koik kohtunik 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.