Obsah (10)

§ 444§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. OÜ GS Core esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule hagi S P vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 05.12.
2. OÜ GS Core esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 23.09.2020 xxx AS-ga laenulepingu nr xxx. Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku: Laenusumma 4253,0 eurot, intressimäär 22,78 % aastas, tasumisele kuuluv kogusumma on 7974,27 eurot, krediidi kulukuse määr aasta kohta on 36,75 %, haldustasu 4 % laenusummast aastas, lepingutasu 253,0 eurot, lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 11.09.
3. Kostjale kanti pangakontole 4000,0 eurot. Kostja tasus lepingust nr BL2093975 tulenevate kohustuste katteks kogusumma 229,11 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis xxx AS kostjale 12.02.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli 4 2 kuu maksetega viivituses, ning tuginedes lepingu punktidele 13.
4. ja 13.2.1., saatis xxx AS 12.03.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Kuni lepingu ülesütlemiseni (12.03.2021) olid kostjal osaliselt või täielikult tasumata 11.12.20., 11.01.
5. , 11.02.
6. ja 11.03.
7. maksegraafikujärgsed maksed. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 13.
8. ja 13.2.
9. ütles xxx AS lepingu üles 12.03.
10. xxx AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr xxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core.
11. Harju Maakohtu 05.12.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
12. Kohus on 05.12.2023 määruse ja hagimaterjalid kostjale 17.02.2024 KÄPO-s kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 08.03.
13. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
14. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
15. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 897,21 eurot. Kuivõrd hageja on taotlenud viivist tasumata põhinõudelt 3770,89 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 04.11.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, arvestab kohus muuhulgas sissenõutavaks muutunud viivise lepingu ülesütlemisele 12.03.2021 järgnevast päevast tagaseljaotsuse tegemiseni (13.03.2021-06.03.2025). Järelikult hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on 1510,62 eurot.
16. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollis nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kas krediidi kulukuse määr lepingus oli väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja on asunud hagiavalduses seisukohale, et Xxx AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu esitati koos hagiavaldusega ka ümberarvestus. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 8.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 11. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 595 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 6000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 595 eurot. Tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Põhjendatud on ka esindaja tasu summas 20,00 eurot. 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4