lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Edasikaebekord ja tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi ja vastuhagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha ning lg 2 järgi võib kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.
lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1, p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 113, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult 3 kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 1, 2 järgi võib varalina kahju olla otsene varaline kahju, lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, lg 4 järgi võib kahjuks olla saamata jäänud tulu.
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja, lg 7 II lause sätestab, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 I lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 I lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
I lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega, lg 1.
.1 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine.
lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega, lg 2.1. sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku kasutuss
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel, lg 4 kohaselt siis, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. B Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga nr xxx, et kostjad (edaspidi ka üürnik) sõlmisid 08.08.2023 hagejaga lepingu selle p-i 1.3 järgi perioodiks 18.08.2023 kuni 31.08.2024. Lepinguga on tõendatud, et lepingu esemeks oli xxx elamus asuv korter nr xxx koos samas hoones asuva panipaigaga nr xxx ning parkimiskohaga nr xxx (edaspidi ka lepingu ese). Lepinguga on tõendatud, et kostjad olid üürnikud ja nad kohustusid lepingu p 3.2 järgi maksma üüri kuus 815 eurot ja lisaks kõrvalkulud (dtl 10). Hageja on tõendanud kohtule esitatud aktiga, et kostjad võtsid üüritud ruumid vastu 18.08.2023 aktiga ning neil ei olnud üüritud ruumide kohta pretensioone, üüritud ese oli korras, kahjustusteta (dtl 14). Seega on poolte vahel sõlmitud
, § 292 lg 1, 1.1 järgi eluruumi ja mitteeluruumide (panipaik, parkimiskoht) üürileping, kuna kostjad olid kohustatud tasuma esemete kasutamise ees üüri ja kõrvalkulusid ning lepingu esemel ei olnud mingeid puudusi, kahjustusi. Hageja selgitas istungil, et üüritud ruumid olid uued. Hageja on tõendanud kohtule esitatud eluruumi üürilepingu lõpetamise ja vastuvõtu aktiga 22.04.2024 (dtl 15), et pooltevaheline leping on lõppenud ennetähtaegselt ja kostjad on ruumid vabastanud 22.04.2024. Kostjad pole neid väiteid ka vaidlustanud. Seega lasus kostjatel kui üürnikel kohustus
lg 1 järgi üüritud ruumid tagastada samas seisundis nagu nad said need enda kasutusse. Lepingu p 4.1.1 järgi kohustub üürnik kasutama elu- ja abiruume vastavalt nende sihtotstarbele ja hoolikalt, sh hoidma eluruumi ning sisustust hävimise ja kahjustumise eest. Lepingu p 4.1.14 sätestab, 5 et üürniku kohustub andma lepingu kehtivuse viimasel päeval eluruumi vabastamisel üürileandjale üle eluruumi ja sisustuse töö- ja kasutuskorras olevatena ning seisukorras, mis vastab eluruumi ja sisustuse esialgsele seisukorrale lepingu alguses (fikseeritud DVD-l), s.t. üürnik kohustub likvideerima eluruumi ja sisustuse tavapärasest lepingujärgsest kasutamisest tuleneva hariliku kulumise, halvenemise, kahjustumise ja/või kandma sellega seotud kulud vastavalt üürileandja poolt esitatud nõudele. Juhul, kui üürnik soovib ise taastada eluruumi ja sisustuse esialgse seisukorra, peavad kõik sellised tööd olema eelnevalt kirjalikult üürileandjaga kooskõlastatud, seejuures ei ole üürileandjal kohustust nõustuda üürniku sooviga ise töid teostada. Esitatud aktiga 22.04.2024 (dtl 15) ja fotodega (dtl 17-36, 214) on hageja tõendanud, et üüritud ese (eluruum, parkimiskoht) tagastati puudustega: Eluruum oli puhastamata, sealhulgas olid puhastamata sanitaarruumid, plaatide vuugid, ahi, külmkapp; Korteri seinad olid kahjustatud esikus, elutoas ning magamistubades; Elutoa laelamp oli lõhutud; Magamistoa ukseliist oli lahtine; Elektrikapi ees olev parkett oli kahjustatud; Magamistoa nr 2 uks oli kahjustatud; Parkimiskohal olid suured õlikahjustused ning parkimiskoha juures olev sein oli värvikahjustustega. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et ajal, mil kostjad kasutasid üüritud eset, on see saanud kahjustada ning viidatud kahjustused ei ole loomulik asja kulumine, mille eest üürnikud ehk kostjad ei vastuta
lause järgi. Isegi kui need kahjustused oleksid vaadeldavad loomuliku kulumina, oleks kostjatel
lg 2.1 ja lepingu p 4.1.14 järgi ka kohustus selle loomuliku kulumise tagajärjed kõrvaldada. Kostjad pole tõendanud, et nad tagastasid üüritud ruumid
Seega on kostjad rikkunud
mõttes
Lepingu p 4.1.8 1. lause järgi peab üürnik hüvitama täielikult kohustuse rikkumisest üürileandjale tekkinud kahju, sh eluruumi või sisustuse hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju ja remondikulud. Lepingu p 5.3 sätestab, et üürileandjal on õigus nõuda peale lepingu lõppemist eluruumi parandamist ja/või remontimist, et eluruumi seisukord viia vastavusse algse olukorraga. Üürnik kohustatud parandamis- ja/või remonttööde kulud katma. Lepingu p 5.4 sätestab, et kui üürnik tagastab üürileandjale koristamata eluruumi, võib üürileandja esitada koristustööde eest üürnikule arve, vastavalt koristustööde maksumusele. Lepingu p 5.5 sätestab, et üürnikul tuleb hüvitada kõik kulud, mis on seotud eluruumi koristamise ning parandamisega, samuti tuleb üürnikul hüvitada eluruumi parandamise ajal üürileandjale saamata jäänud üüritulu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud fotodega (dtl 30-36), et üürileandja on eluruumi seinad üle värvinud, vahetanud kahjustatud kiviparketi. xxx OÜ ehitus- ning koristustööde kalkulatsiooniga on hageja tõendatud, et parkimiskoha seinte värvimisega seotud tööd on 240 eurot (dtl 59), parkimiskoha kiviparketi vahetusega seotud kõik kulud on 420 eurot (dtl 60), korteri esiku parketi vahetamise kulu on 200 eurot (dtl 61), korteri koristuskulud on 160 eurot (dtl 62); ahju parandamise kulu on 100 eurot ja valgusti parandamise kulu 140,00 eurot, kokku 240 eurot (dtl 63). Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega nr 1852, et korteri seinte värvimise, parandamisega ja liistude vahetamise kulud on 1240 eurot. Kuna hageja on tõendanud ruumide taastamise kulusid, on need kulud hageja varaline kahju
lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, ja § 132 lg 3 järgi, mis on seoses kostjate poolt
lg 1 ja lepingu p 4.1.1 tuleneva kohustuse rikkumisega ja mis pidi olema ettenähtav rikkumise tagajärjena kostjatele
Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostjatele saadetud e-kirjaga (dtl 178, 07.10.2024 lisa 2), et algselt pidi toimuma korteri üleandmine 16.04.2024 kuid see jäi ära, kuna korteris olid kahjustused ning samas kirjas on hageja saatnud kostjatele info kahjustatud seinte värvitooni taastamiseks. Nii on hageja tõendanud, et kostjatel oli võimalik ise puudused kõrvaldada, mida ei tehtud. Hageja on 6 tõendanud kohtule esitatud võrdlevate hinnapakkumistega (dtl 171, 07.10.2024 lisa 1), et hageja kulud parandamistöödele on mõistlikud
Kui kostjad oleksid kas taganud üüritud eseme korrashoiu või kõrvaldanud ise tekkinud kahjustused, võinuks nad hageja ärakuulamisel antud selgituste kohaselt hoida kokku 100 eurot, ent kostjad pole ise kahjustusi likvideerinud. Nii tuleb neil
lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, § 132 lg 3 ja lepingu p 4.1.8
lg 3 järgi tagatisraha tagastamise nõuet, mistõttu ei saanud kostjad ise tasaarvestada 02.08.2024 (dtl 43) vastuses hageja nõudekirjale oma tagatisraha nõuet hageja kahju hüvitamise nõudega
Seega ei lõppenud hageja nõuded
Wi 04.08.2024 avaldusega. Nii sai hageja tasaarvestada eelviidatud sätete alusel oma nõude hagiavaldusega, milles hageja on tagatisraha arvelt nõuet vähendanud. Hageja nõudekirjast nähtub, et hageja on kasutanud oma õiguste maksmapanemiseks õigusabi teenust ning märgitud kulu on
Ka sellise kahju tekkimine on
lg 3 järgi ettenähtav ka kostjatele, et kui nad oma lepingust tulenevat asja korras tagastamise kohustust ei täida ja üüritud asja kahjustusi ei hüvita, võib hageja oma nõude maksma panemiseks kasutada õigusabi, millega kaasnevad kulud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud advokaadibüroo 31.05.2024 arvega nr 20240517, et esindaja poolt osutatud õigusabi kulud on 649,04 eurot (dtl 65). Hageja on nõudnud märgitud kulusid kui kahju hüvitamist käibemaksuta 322 eurot. Nii tuleb kostjatel ka selline kahju 322 eurot hagejale hüvitada
Hageja on väitnud, et seoses remondiga jäi tal saamata tulu 105 eurot 4 kalendripäeva eest. Kohtu hinnangul on märgitud kulu kui kahju põhjendatud ja ettenähtav rikkumise tagajärjena üürnikule, kuna üürnik rikkus
lg 1, lepingu p -st 4.1.1 tulenevat üüritud eseme korrashoiu kohustust, mille tõttu pidi hageja tegema üüritud eseme parandus-, remondi -ja koristustöid (tõendatud, vt otsus eespool). Sellise üüritulu saamata jäämine on kahju
lg 4 järgi ja pidi olema üürnikule
lg 3 kohaselt üheselt arusaadav, et parandus-, remondi -ja koristustööde tegemisel tekib ajakulu, mille tõttu ei saa üürileandja asja uuesti üürile anda ja tulu teenida. Nimetatud saamata jäänud kulu kui kahju hüvitamise kohustus tuleb üürnikul
Seega saab hageja nõuda kostjatelt vastava kahju hüvitamist
Hageja väidetel jäid kostjad võlgu kõrvalkulude kohustuste täitmisega perioodi eest 01.04.202422.04.2024 summas 87,38 eurot, mis nähtub üürnikule esitatud arvest nr 1889 (dtl 64). Viidatud arve järgi tuli üürnikul tasuda ka kindlustusmakseid 1,58 eurot, mis on kooskõlas lepingu p -st 3.2 ja
Kostjad pole väitnud, et kõrvalkulud on tasutud, seega on nad rikkunud
mõttes lepingu p-st 3.2 ja § 292 lg 1, 1.1 tulenevat kõrvalkulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõua sellise kohustuse täitmist
Kõike ülaltoodud arvestades, on tõendatud, põhjendatud hageja kahju ja kõrvalkulude nõue kokku 3014,38 eurot, mille hageja tasaarvestas tagatisrahaga 815 eurot ja mis teeb järgi jäävaks nõudeks 2199,38 eurot. Lepingu p 3.11 sätestab, et kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel kohustub üürnik tasuma viivist 0,1% (null koma üks protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest. 7 Pooled sõlmisid lepingu 08.08.2023, mil seadusjärgne viivis oli
lause ja § 94 järgi 12% aastas (
järgne määr Eesti Panga andmetel oli 4%, millele lisandub
lause järgi 8%), mis teeb kalendripäeva määraks 0,03%. Seega ületab lepingus sätestatud määr seadusjärgse määra 3- kordset määra ja
.1 lg 2 järgi on lepingu tingimus viivise päevamäära osas tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel arvutab kohus ise ümber viivisenõude. Hageja nõudis kostjalt kahju osalist hüvitamist 1240 eurot arve nr 1852 26.04.2024 järgi hiljemalt 29.04.2024 (dtl 55), mis puudutas üüritud eseme seinte parandustööde, liistude vahetamise kulusid. Seega muutus nimetatud osas kahjunõue sissenõutavaks 29.04.2024
Kostjad pole väitnud, et kõrvalkulud on tasutud ja üürnik ei saanud seda ka tasaarvestada (vt otsus eespool). Nii on kostjad kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises
mõttes alates 30.04.2024 ning hagi esitamise aja (06.08.2024) seisuga on viivis kahjuhüvitiselt 1240 eurolt seadusjärgses määras
Hageja nõudis kostjatelt kõrvalkulude tasumist 87,38 eurot arve nr 1889 30.04.2024 järgi hiljemalt 20.05.
Kostjad pole väitnud, et see kõrvalkulu on tasutud ja kostjad ei saanud seda ka tasaarvestada (vt otsus eespool). Nii on kostjad kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises
mõttes alates 30.04.2024 ning hagi esitamise aja (06.08.2024) seisuga on viivis võlalt 87,38 eurot seadusjärgses määras
lause, § 101 lg 1 p 6 järgi 2,31 eurot. Kuna kostjad pole tõendanud, et oleksid hagejale hüvitanud kõrvalkulud ja kahju kokku 2199,38 eurot, siis on nad seni kahju hüvitamise ja kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises
MS § 367,
Kostjad on mõlemad üürnikud ja vastutavad seega lepingust tulenevate ülalviidatud kõrvalkulude, kahju hüvitamise kohustuste täitmise ja ka viivise tasumise eest
Eeltoodu alusel kuulub hagi põhinõudes rahuldamisele, viivisenõudes osalisele rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hagejale
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, 3, 4, § 132 lg 3, § 292 lg 1, 1.1, § 287.1 lg 2, § 113 lg 1
lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Kostjate menetluskulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata nende puudumise tõttu. (digitaalne allkiri) Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.