Obsah (5)

§ 218§ 4§ 217§ 223§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. detsember 2024 Tsiviilasja number 2-24-11100 Tsiviilasi K.K. k

) § 218 lg 2 alusel tagatiseta nimetatud täitemenetluste täitmised. Kaebuse kohaselt avaldaja esitas

1. juunil 2024 kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis
2. juuli
3. a otsusega rahuldamata. Avaldaja elab alaliselt Soomes ja on Soome maksumaksja. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri tegevuse põhjusel, et kohtutäitur on tema arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa määramisel lähtunud ebaõigesti Eesti, mitte Soome elatusmiinimumi normidest. Avaldaja põhihuvide kese on vähemalt alates
4. a jaanuarist Soomes. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja sissetuleku arestimisel lähtuma Soome vastavatest seadustest või jätma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 kohaselt täitemenetlused alustamata ja suunama sissenõudjad edasi Soome kohtutäituri juurde. Avaldaja nõuab, et kohtutäitur korraldaks ülemääraselt arestitud summade tagastamise tema pangakontole. Kohtutäituri tegevus seab võlgniku ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste võlgnikega, kes elavad Soomes. Mõlemad sissenõudjad on alustanud sama täitedokumendi alusel täitemenetlused avaldaja vastu ka Soomes.
5. Tartu Maakohus jättis
6. juuli
7. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, s.o täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46 täitemenetluse peatamiseks.
8. Tartu Maakohus jättis
9. augusti
10. a määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: selge taotluse esitamiseks, kus avaldaja toob esile, millises osas ta kohtutäituri otsuse vaidlustab ja millist lahendit ta soovib, sissenõudja andmete ja avaldaja elukoha aadressi märkimiseks ning riigilõivu tasumiseks. Avaldaja esitas
11. augustil 2024 kaebuse täienduse ja tasus riigilõivu 15 eurot. Avaldaja esitas kaebuse täienduses järgmised taotlused: 1) peatada

§ 218

lg 2 alusel tagatiseta vaidlustatud täitemenetluste täitmised Eestis; 2) tühistada

1. jaanuaril 2021 ebaseaduslikult alustatud täitemenetluste algatamise otsused täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46; 3) tunnistada kehtetuks Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük; 4) tühistada kõik senised Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldaja pangakontole kõik tänaseni ebaseaduslikult sotsiaalkindlustusametist ja mujalt sissenõutud summad ehk see sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata vastavalt Soomes kehtestatud korrale; 5) tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-te 1 ja 3 alusel aegunuks 10 aasta möödumisel kõik Swedbank AS-i ja Omega Invest OÜ esitatud nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsusest tsiviilasjas nr 2-14-52132; 6) lisakaristusena tühistada Oksana Kutšmei ja tema abi Vladimir Kutšmei 2 tegevuslitsents kohtutäiturina tegutsemiseks ning kehtestada neile mõlemale ärikeeld vähemalt viieks aastaks. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus keeldus
5. septembri
6. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus selgitas, et eeskätt saab võlgnik

§ 218lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi tema kaebuse kohta.

Seega saab kohus lahendada üksnes need avaldaja nõuded, mille kohta ta on esitanud kohtutäiturile eelnevalt kaebuse ja mille kohtutäitur on lahendanud

1. juuli
2. a otsuses. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur on
3. juuli
4. a otsusega lahendanud avaldaja
5. juunil 2024 esitatud kaebuse täituri tegevuse peale, milles avaldaja taotles, et kohtutäitur tagastaks ülemääraselt arestitud raha avaldaja pangakontole. Kohtutäitur ei ole taganud avaldajale Soomes kehtivat seadusjärgset elatusmiinimumi. Avaldaja hinnangul on ta ebavõrdses olukorras võrreldes teiste Soomes elavate võlglastega. Avaldaja põhihuvide kese asub alates jaanuarist 2020 Soomes ja kohtutäitur oleks pidanud juba täitemenetluse alguses lähtuma Soomes kehtivatest normidest. Kohtutäitur jättis
6. juuli
7. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses taotleb avaldaja tühistada kõik senised Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldaja pangakontole kõik ebaseaduslikult sotsiaalkindlustusametist ja mujalt sissenõutud summad ehk see sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata vastavalt Soomes kehtestatud korrale. Maakohus leidis, et esitatud kaebus on õiguslikult perspektiivitu. Võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimine vara asukohajärgses riigis ei ole vastuolus rahvusvahelise kohtualluvuse ja täitemenetluse reeglitega, nagu leiab avaldaja.

§ 4

lg 1 kohaselt on võlgniku varale sissenõude pööramiseks pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Seejuures ei oma tähtsust, kas avaldaja elas täitemenetluse alustamise ajal veel Eestis või mitte. Avaldaja on kaebuses taotlenud, et kohtutäitur tagastaks talle mittearestitava sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata vastavalt Soomes kehtivale korrale. Maakohus leidis, et õige ei ole avaldaja seisukoht, et Eesti kohtutäitur peab välisriigis elava võlgniku suhtes Eestis täitemenetlust läbi viies kohaldama välisriigi õigust.

§ 4

lg 4 järgi teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega toimub Soomes läbi viidav täitemenetlus Soome Vabariigi õiguse kohaselt ja Eestis toimuv täitemenetlus Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Samuti on asjakohatu avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/848, sest see kohaldub maksejõuetusmenetluste suhtes. Viidatud määrus ei reguleeri Eestis tehtud kohtulahendi täitmise menetlust Eesti kohtutäituri poolt. Avaldaja ei ole esitatud kaebuses väitnud ega välja toonud, et tema sissetuleku arestimisel kohaldatud mittearestitav summa ei vasta täitemenetluse seadustikus sätestatud normidele. Esitatud kaebuses märgitud asjaolude kohaselt tugineb avaldaja sellele, et kuna ta elab alaliselt Soomes ja on Soome maksuresident, tuleb kohtutäituril avaldaja sissetuleku arestimisel lähtuda Soome õigusest. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Seega ei ole kaebusega avaldaja taotletavat 3 eesmärki – tühistada kõik senised Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit tagastama mittearestitav sissetuleku osa – võimalik saavutada ning avaldaja kaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Avaldaja ei ole eelduslikult arestimisakte ka õigeaegselt vaidlustanud. 21. juunil 2024 kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtuvalt elas avaldaja Soomes juba enne täitemenetluste algatamist. Kui avaldaja hinnangul tuli talle Soome õigusest tulenev elatusmiinimum tagada juba täitemenetluste alguses, oleks avaldaja pidanud vaidlustama seaduses märgitud tähtaja jooksul ka kohtutäituri esialgsed sissetuleku arestimise aktid. Kohtule esitatud kaebusele lisatud 11. juuni 2024. a sissetuleku arestimise akt ei ole asjakohane, kuna see on koostatud teises täiteasjas nr 084/2024/2966. Seoses vaidlustatud kohtutäituri 18. juuli 2024. a otsusega ei ole asjakohased avaldaja taotlused, milles ta palub tühistada 4. jaanuaril 2021 kohtutäituri poolt ebaseaduslikult alustatud täitemenetluste algatamise otsused täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46 ning tunnistada kehtetuks Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük. Kui avaldaja leidis, et kohtutäitur algatas täitemenetlused ebaõigesti, siis oleks ta pidanud esitama

§ 217

lg 1 kohase kaebuse seaduses märgitud tähtaja jooksul, kuid avaldaja ei ole kohtutäiturile vastavat kaebust esitanud. Seega ei ole avaldaja kinni pidanud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning maakohus keeldus selles osas TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei saa enam vaidlustada täitemenetluste algatamist. Avaldaja hinnangul oleks kohtutäitur pidanud keelduma avaldaja suhtes täitemenetluste algatamisest Eestis. Kui avaldaja leidis, et täitemenetluste alustamine on ebaseaduslik, tuli tal esitada kaebus kohtutäituri otsuste peale, millega täitur täitemenetlused alustas. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidluse all olevad täitemenetlused alustatud ja täitmisteated mõlemas täiteasjas avaldajale kätte toimetatud 2021. a-l.

§ 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Seega on kaebuse esitaja minetanud õiguse esitada kaebus kohtutäituri tegevusele täitemenetluste algatamisele täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/

1. Maakohus jättis avaldaja taotluse tunnistada kehtetuks
2. a-l toimunud Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebusega ei ole võimalik kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda, st saavutada osaühingu osa enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohaseks õiguskaitsevahendiks on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine seaduses sätestatud eelduste esinemise korral

§ 223lg 1 alusel alates akti kättetoimetamisest 30 päeva jooksul. Avaldaja palub mh Ts

ÜS § 157 alusel tunnistada aegunuks seoses 10 aasta möödumisega kõik Swedbank AS ning Omega Invest OÜ poolt esitatud kõikvõimalikud nõuded, kui jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-
3. Nõude täitmise aegumise küsimuse lahendamiseks ei ole sobivaks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui avaldaja eesmärk on lõpetada täitemenetlused sundtäitmisele esitatud nõuete täitmise aegumise tõttu (TsÜS § 157), on avaldajal õigus esitada vastavasisuline avaldus

§ 481 alusel kohtutäiturile või § 2231 alusel maakohtule.

Kohtutäiturile tuleb maksta avalduse läbivaatamise eest 15 eurot (kohtutäituri seaduse § 411 lg 1), maakohtusse pöördumise korral tuleb maksta riigilõivu 30 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 101). 4 Kuna avaldaja esitatud taotlus seoses nõuete täitmise aegumisega ei vasta sisu- ja vorminõuetele ning taotluselt on tasumata riigilõiv, keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel. Avaldajal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane avaldus. Samas juhtis maakohus tähelepanu, et arvestades täitmisel oleva kohtulahendi tegemise aega, puudub alus arvata, et nõuete täitmine on aegunud. Avaldaja palub tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei ja tema abi tegevuslitsents kohtutäiturina tegutsemiseks ning kehtestada neile ärikeeld viieks aastaks. Kohtul puudub pädevus tühistada kohtutäituri tegevuslitsents või kehtestada kohtutäiturile ärikeeld ja keeldus selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel kaebuse menetlusse võtmisest. Kohtutäituri seaduse järgi teostavad haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus. Kuivõrd kohus keeldub avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest, puudub asjas vajadus esialgse õiguskaitse korras

§ 218lg 2 alusel täitemenetluste peatamiseks.

Maakohus jättis ka selles osas taotluse menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUS 5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub tuvastada kohtutäituri õigusrikkumised ja leida probleemile sobiv lahendus. Avaldaja palub

§ 218

lg 2 alusel peatada tagatiseta täitemenetlused täiteasjades nr 084/2021/35 ja nr 084/2021/46. Avaldaja viitab maakohtu seisukohtadele, mille kohaselt võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimine vara asukohajärgses riigis ei ole vastuolus rahvusvahelise kohtualluvuse ja täitemenetluse reeglitega,

§ 4

lg 1 kohaselt on võlgniku varale sissenõude pööramiseks pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara ja et sealjuures ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja elas täitemenetluse alustamise ajal veel Eestis või mitte. Samuti viitab avaldaja maakohtu seisukohtadele, mille kohaselt

§ 4

lg-st 4 tulenevalt toimub Eestis läbiviidav täitemenetlus Eesti Vabariigi õiguse kohaselt ning avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/848 on asjakohatu. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, sest põhihuvide kese ja elukoht ei ole samad mõisted. Maakohus ei ole analüüsinud seda, kus asub avaldaja põhihuvide kese. Maksejõuetuse põhimenetlus algatatakse riigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Juhul, kui ei ole võimalik täitemenetluse läbiviimine selle riigi seaduste alusel, kus asub avaldaja põhihuvide kese, tuleks usaldada õigusemõistmine ja täitemenetluse läbiviimine Soome pädevatele õigusorganitele. Ka selliselt on tagatud kõik sissenõudjate õigused. Avaldajal on analoogne kohtuvaidlus Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-23-17935), kus avaldaja on alustanud pankrotimenetlust oma endise tööandja vastu. Selle pankrotimenetluse alustamise aluseks on Helsingi Ringkonnakohtu jõustunud ning tunnustatud otsused. Mõlemas kohtuvaidluses on samad osapooled. Tekkinud on olukord, kus avaldaja pankrotinõude puhul Harju Maakohtus on väga oluline asjaolu, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Praeguses vaidluses on tegemist samade asjaosalistega vastupidises olukorras, kus ei ole enam oluline, kus on avaldaja põhihuvide kese. Maakohus märkis, et avaldaja ei ole eelduslikult arestimisakte õigeaegselt vaidlustanud. Avaldaja leiab, et kui kohtutäituri otsus on seadusevastane ja seega õigustühine, siis peaks ta olema õigustühine sõltumata asjaolust, kas avaldaja on seda otsust vaidlustanud või mitte. Maakohtu määrusest jääb mulje, et kuna avaldaja ei ole kohtutäituri otsust vaidlustanud, siis muutub kohtutäituri ebaseaduslik otsus seaduslikuks. 5

1. Ringkonnakohus jättis
2. oktoobri
3. a määrusega rahuldamata avaldaja määruskaebuses esitatud taotluse täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46 täitemenetluse peatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21).
5. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata. Määruskaebusest on võimalik aru saada, et määruskaebuse esitamise eesmärk on maakohtu määruse tühistamine. Määruskaebuse põhjendused selleks alust ei anna. Avaldaja leiab, et tema mittearestitava sissetuleku osa suurus tuleks määrata selle riigi õiguse kohaselt, kus asub tema põhihuvide kese (s.o Soome õiguse kohaselt). Kui see ei ole võimalik, tuleks avaldaja suhtes täitemenetluse läbi viimine usaldada Soome pädevatele asutustele. Maakohus leidis õigesti, et Eesti kohtutäitur võib võlgniku Eestis asuva vara suhtes täitemenetlust läbi viia ning Eestis läbi viidav täitemenetlus toimub Eesti õiguse kohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja viited maksejõuetusmenetlusele ja arvestamisele sellega, millises riigis on võlgniku põhihuvide kese, ei ole asjakohased. Maakohus märkis õigesti, et avaldaja viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/848 kohaldub maksejõuetusmenetluste suhtes ja ei reguleeri Eestis tehtud kohtulahendi täitmise menetlust Eesti kohtutäituri poolt. Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimisel ei ole tähtsust sellel, millises riigis on võlgniku põhihuvide kese.
6. Avaldaja viitab määruskaebuses maakohtu seisukohale, mille kohaselt avaldaja ei ole eelduslikult arestimisakte õigeaegselt vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt seadusega vastuolus olev kohtutäituri otsus peaks olema tühine sõltumata sellest, kas otsust on vaidlustatud või mitte. Sellele vaatamata muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi osas, mis puudutab arestimisaktide eelduslikult õigeaegselt vaidlustamata jätmist. Asjaolu, et võlgnik ei vaidlustanud varasemat sissetuleku arestimise akti, ei võta võlgnikult õigust järgmise sissetuleku arestimise akti vaidlustamisel tugineda asjaoludele, millele ta oleks saanud tugineda varasema arestimise akti vaidlustamisel (vt ka RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 15). Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt avaldaja ei saa enam vaidlustada täitemenetluse algatamist Eestis. Täitemenetluse põhjendamatule alustamisele saab tugineda ka hiljem täitemenetluse kestel ja nõuda täitemenetluse lõpetamist. Kui täitur taotlust ei rahulda, on võlgnikul võimalik seda vaidlustada kaebusega

§ 217lg-s 1 ettenähtud korras.

Eeltoodule vaatamata on õige maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt kaebusega ei ole praegusel juhul võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. 10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6