Obsah (4)

§ 31§ 34§ 35§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

„Ehitisregistri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 69) § 5 lg 1 p 4 kohaselt ehitisregistri üldandmeteks on muu 2 hulgas ehitamise andmed: 1) püstitamine, rajamine; 2) ümberehitamine; 3) laiendamine kuni 33%; 4) laiendamine üle 33%; 5) osa asendamine samaväärsega; 6) lammutamine.

§ 31

lg 1 sätestab, et andmed kantakse registrisse andmeandja koostatud või talle esitatud alusdokumentides olevate andmete alusel, välja arvatud § 32 lg-tes 3–5 nimetatud juhul, või infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu andmepäringut esitades.

§ 34

lg 1 sätestab, et andmeandja on kohustatud esitama registrile ainult õigeid ja täielikke andmeid. Registrisse kantavate andmete õigsuse eest vastutab andmeandja. Vastutav töötleja ei ole kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust.

§ 35

lg 1 kohaselt ebaõigete või puudulike registriandmete korral esitab andmeandja registrile õiged andmed. Andmete parandamisel märgitakse registriparanduskande teinud isiku nimi, paranduse tegemise aeg ja paranduse tegemise põhjus. Ehitusseadustiku (EhS) § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, hoonestus-, ehitus- ja kasutusloal, ettekirjutustel ning käesoleva seadustiku § 6112 lg-tes 4 ja 5 nimetatud otsustel on õiguslik tähendus. 8.

1. Tartu Linnavalitsus selgitas
2. septembri
3. a kirjas nr 7-14.1/02736 kaebajale vastates tema taotlusele ehitisregistris eramu koha andmete parandamiseks, et nii Maa-ameti kui ka Tartu linna poolt Xxx katastriüksuse paikvaatlusel ei ole tuvastatud, et realiseerima oleks hakatud ehitusõigust, mis tulenes
4. novembri
5. a väljastatud ehitusloast nr 1956 eramu ehitamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud eramu on nüüd püstitamisel. Haldusasja materjalide uurides ei ole nähtav, et ehitisregistris eramu kohta muudetud andmed oleksid ebaõiged. 8.
6. EhS § 61 järgi on ehitise (eramu) ehitisregistris peetavatel üldandmetel informatiivne ja staatiline tähendus. See tähendab antud juhul seda, et eramu ehitamiseks
7. novembril
8. a väljastatud ehitusloa nr 1956 kehtivus ei sõltu ehitisregistris sisalduvatest ehitise üldandmetest eramu ehitamise staadiumi kohta. Järelikult ehitisregistris olemasolevatest üldandmetest ehituse kohta nagu „püstitamisel“ või „realiseerimata“ ei sõltu esimesel ehitusloa kehtivus ega kehtetus. 8.
9. Haldusasja materjalide kohaselt on Tartu Linnavalitus selgitanud korduvalt kaebajale, millistel tingimustel võib ta lugeda
10. novembril
11. a eramu ehitamiseks väljastatud ehitusluba endiselt kehtivaks ning need faktilised asjaolud ei ole seotud ehitisregistris oleva ehitise üldandmetega. Lisaks on Tartu Linnavalitsus selgitanud kaebajale, kuidas ta saab eramu või muu hoone või rajatise ehitamisega edasi minna juhul, kui kaebaja ei tõenda neid faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks Tartu Linnavalitsus lugeda ehitusluba endiselt kehtivaks vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 20 lg-le
12. 8.
13. Võttes arvesse eelpoolnimetatut on kaebaja subjektiivsete õiguste riive seoses Tartu Linnavalitsuse poolt ehitisregistris eramu kohta üldandmete muutmisega selle õigusliku tähenduse ja ehitusloale nr 1956 mõjude puudumise tõttu väheintensiivne ja olemasolevast tõenditest lähtuvalt ei ole Tartu Linnavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemine ehitise kohta ebaõigete üldandmete parandamiseks ilmselgelt perspektiivikas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. P.K. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse tagastamisega järgmistel põhjendustel. 9.
15. Õiged registriandmed on muudetud ebaõigete vastu. 9.
16. Kaebuse menetlusse võtmise staadiumis saab kohus hinnata kaebuse perspektiivikust asjaolude pinnalt, mitte sõltuvalt sellest, kuivõrd need on kaebuse menetlusse võtmise otsustamise ajaks tõendamist leidnud. 9.
17. Kaebaja väidet, et tänased registriandmed ehitise seisundi kohta on valed, on põhimõtteliselt võimalik tõendada ainult läbi niisuguste faktiliste asjaolude, millest nähtub, et kunagi olemas olnud ehitusõigus ei ole ära lõppenud. See aga on olemuslikult negatiivne asjaolu, mille tõendamise võimalused on äärmiselt piiratud. Sellest tulenevalt peaks 3 kaebajapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks piisama selle põhjendamisest, et ehitamise õigus ei pruukinud olla lõppenud. Seejärel oleks vastustaja omaltpoolt kohustatud tõendama, millal, miks ja missugusel õiguslikul alusel ehitusõigus lõppes. 9.
18. Kaebaja on kohtueelses haldusmenetluses
19. märtsil 2024 esitanud vastustajale Tähtvere vallavanema
20. detsembri 2014 kirja, mis on lisatud ka määruskaebusele. Sellest nähtub, et registriandmete uuendamisel oktoobris 2014 tuvastati vallaametnike poolt dokumentide alusel mitte üksnes ehitusloa kehtivus, vaid ka ehitamisega alustamise faktiline asjaolu. Kuna ehitusluba oli antud enne
21. juulit 2015 ja ka ehitamisega oli alustatud enne seda kuupäeva, siis kehtis ehitusluba edasi tähtajatuna. Seega tuleks seni, kui vastustaja ei ole tõendanud, kes, millal ja miks on ehitusloa kehtetuks tunnistanud, eeldada selle kehtivust. Kui vastustajal seda tõendada ei õnnestu, on järelikult tänased registriandmed valed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
23. Kaebaja on vaidlustanud ehitisregistris eramu (kood xxx) üldinfos kajastatud ehitise seisundi „püstitamisel“ muutmise seisundi „realiseerimata“ vastu. Kaebaja esitas taotluse Tartu linnale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ehitisregistris eramu (kood xxx) kohta andmete parandamiseks (asendamist märkega „püstitamisel“ või „ehitamisel“).
24. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna halduskohus pidas kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks tingimust samaaegselt: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (RKHKm asjas nr 3-211411, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eksinud kaebuse tagastamisel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada väheintensiivseks.
25. Ehitisregistri andmetel on üldjuhul informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61). Riigikohus on selgitanud, et olenemata sellest, et ehitise faktilisi andmeid kajastavatel ehitisregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust, peavad registri pidamise eesmärkide (vt EhS § 58 lg 1;

§ 2

) saavutamiseks tegelikkusele vastama mh informatiivse ja statistilise tähendusega andmed (RKHKo asjas nr 3-14-52261, p 12). Ehitisregistri valeandmed võivad kaudselt tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi (RKHKm asjas nr 3-3-1-52-15, p 11). Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et isikul on õigus sellele, et andmed registris oleksid õiged. Ainuüksi asjaolu, et neil andmetel on üldjuhul informatiivne ja statistiline tähendus ning puudub otsene õiguslik tähendus, ei võta isikult subjektiivset õigust sellele, et tema ehitise kohta olevad andmed oleksid õiged. Kuna isikul on õigus ehitisregistri andmete õigsusele, siis ei saa kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks riiveks.

1. HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud kaebuse tagastamise esimese eelduse kohaldamise alustest ei ole seega üks – riive väheintensiivsuse nõue – täidetud. Seetõttu on kaebuse tagastamine väär. Kuna kaebuse tagastamine on ebaõige juba sel põhjusel, ei oma tähtsust kaebuse rahuldamise tõenäosuse küsimus. Seetõttu sellel küsimusel ringkonnakohus ei peatu. Halduskohtu määrus tuleb eeltoodud põhjustel tühistada ning saata tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. 4
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et HKMS § 2 lg 4 kohaselt peab kohus asja lahendades lähtuma kaebaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas vajalik täiendavalt kontrollida, mis on käesoleva vaidluse täpne ese ja nõue, et kaebaja saavutaks oma tegeliku eesmärgi. Asjas tuleb selgeks teha, kas kaebajat oleks pidanud suunama vaidlustama hoopis seda, et ehitusluba nr 1956 on muutunud kehtetuks, st esitama avalik-õiguslikus suhtes faktilise asjaolu kindlakstegemise (et ehitusluba on kehtiv) kaebust. Seega vajalik võib olla kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamine ning tema talle võimaluse andmine esitada kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava fakti – ehitusloa kehtivuse – kindlakstegemiseks tuvastamiskaebuse esitamiseks.
3. Ringkonnakohus võtab asja juurde määruskaebusega esitatud Tähtvere vallavanema
4. detsembri
5. a vastus kaebaja pöördumisele nr 6-5/1238-1, kuna see võib omada asja edasisel menetlemisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Kirjast nähtuvalt on
6. aastal kaebaja kinnistuga seoses teostatud uus registriparanduskanne, millega on parandatud tehtud viga ning uuendatud ka kõik ehitise andmed ja fikseeritud ka ehitamise alustamise kuupäev. Ringkonnakohus ei saa välistada, et see tõend võib omada asja edasisel menetlusel tähtsust.
7. Kaebaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kohus tagastab riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel kaebajale. Selleks tuleb kaebajal kohtule teatada pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed (arvelduskonto number ja kontoomaniku nimi). (allkirjastatud digitaalselt) 5