Obsah (4)

§ 38§ 5§ 6§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 28. veebruar 2025, Tartu 3-23-989 Haldusa

§ 38lg 3).

Asjakohane ei ole kaebajate viide ka

1. mai
2. a avalduse lisana Otsa ja Teemeistri ning piirneva riigi maa-ala detailplaneeringu eskiisi esitamisest. Tegemist ei ole ühegi vaidlusaluse detailplaneeringu, vaid Otsa ja Tamme maaüksuste detailplaneeringu ideekavandiga. See detailplaneering algatati Ülenurme Vallavalitsuse
3. detsembri
4. a korraldusega nr 562, mis muutus kehtetuks vaidlusaluste detailplaneeringute algatamisega. Lisaks on dokument esitatud üldplaneeringu menetluses. Väidetav eskiis on esitatud ühel leheküljel fotona, selle nimetus on „Ideekavand“ ja koostamise ajaks on märgitud jaanuar
5. Dokument ei ole ligilähedaseltki ühildatav määruses „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetega.
7. aasta üldplaneeringus muudeti vaidluse all olevate detailplaneeringutega hõlmatud kinnisasjade juhtotstarbeid. Kui enne oli tegemist elamu-, äri- ja tootmismaaga, siis
8. aasta üldplaneeringus sai juhtotstarbeks haritav maa või jäeti juhtotstarve määramata. Kohtu ettepanekule vaatamata ei esitanud kaebajad ühtegi tõendit, millest nähtuks toimingute tegemine vaidluse all olevate detailplaneeringute koostamise menetluses. Sisuliselt ei toimunud mingit haldusmenetlust pärast seda, kui vastustaja
9. novembril 2008 otsustas detailplaneeringute koostamiseks sõlmitud lepingut mitte pikendada.
10. See, et EhSRS § 1 lg 4 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus lõpule viia tähtajaga
11. juuliks 2018, ei tähenda, et selle kohustuse rikkumisel saab eeldada planeeringute koostamise jätkumist.
12. Vastustaja ei ole vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud uusi põhjendusi.
13. Asja lahendamist ei mõjuta kaebajate väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes Liivamäe detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega. Ka Liivamäe detailplaneeringu menetlus on lõpetatud. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline mõnede kinnisasjade juhtotstarbe väidetav muutmine üldplaneeringus, kuna see väljub vaidluse raamest. Kui kaebajate hinnangul on toime pandud kuritegu, siis on kaebajatel õigus esitada kuriteoteade või -kaebus. Süüteomenetluses tehtud otsustuste hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiavad kaebajad, et: - kuna detailplaneeringuid on menetletud alates
15. aastast ning ei ole enne
16. juulit 2018 lõpule viidud, tekkis kaebajatel õiguspärane ootus, et detailplaneeringute menetlust jätkatakse ning need viiakse lõpuni. Menetluse lõpetamine on vastuolus hea halduse tavaga; - vaidlustatud korraldusest ei nähtu korralduse tegemise aluseks olevaid kaalutlusi. Kuigi kaebajad põhjendusi ei esitanud, pidi vald ise uuriva menetluse läbiviimisel asjaolud välja selgitama; - vaideotsusega on lubamatult täiendatud vaidlustatud korralduse põhjendusi; - korralduses on jäänud välja toomata asjaolu, et Kambja valla uue –
17. aasta üldplaneeringu kohaselt, on kaebajate kinnistute sihtotstarbena toodud väärtuslik põllumaa; - kaebajad on teinud 300 000 euro ulatuses investeeringuid seoses detailplaneeringute koostamisega; - kaebajaid koheldakse ebavõrdselt võrreldes Liivamäe detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega; 3 - vastustaja on õigusvastaselt muutnud valla üldplaneeringu maakasutuskaarti Liivamäe planeeringuga hõlmatud maa osas ja teinud muidki toiminguid, mis on korruptiivse iseloomuga; - kaebajad on näidanud jätkuvat huvi detailplaneeringute koostamiseks valla üldplaneeringu menetluses esitatud seisukohtade ja järelepärimistega; - haldusmenetluse nõuetekohane, võimalikult kiire ja tulemuslik läbiviimine on menetleva haldusorgani ülesanne, vastustaja ei ole väitnud, et kaebajad oleks jätnud menetluses esitamata midagi neilt nõutut; - halduskohus on vääralt kohaldanud HKMS § 62 lg 2 ja 6 kui ei hinnanud otsuses kaebajate ebavõrdset kohtlemist puudutavaid väiteid;
18. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud detailplaneeringu menetluse lõpetamise regulatsiooni ning ammendavalt analüüsinud vaidlustatud korralduse õiguspärasust, s.h andnud hinnangu kaebajate asjakohastele väidetele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le
20. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
21. Apellatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumentides pühendavad kaebajad jätkuvalt valdava osa Kambja valla üldplaneeringu menetluses toiminud minetuste ja vastustaja ametnike väidetava korruptiivse tegevuse kirjeldamisele ja põhjendamisele. Samuti peavad kaebajad jätkuvalt oluliseks võrdse kohtlemise argumenti, kirjeldades Liivamäe detailplaneeringuga seonduvat ning tuues esile teisi samas piirkonnas asuvaid maatükke, millele vastustaja on andnud ehitusõiguse.
22. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja need väited ja seisukohad ei ole asja lahendamisel olulised, sest ei ole suunatud kaebuse aluse (vt HKMS § 41 lg-d 1 ja 2) põhjendamisele ja tõendamisele. Nende väidete ja põhjendustega seoses saavad kaebajad kaitsta oma subjektiivseid õigusi, osaledes üldplaneeringu koostamisel või muus haldusmenetluses, ja/või vaidlustades seejärel haldusmenetlustes antud haldusakte. Isegi kui üldplaneeringu menetluses on õigusvastaselt piiratud kaebajate õigusi, ei tulene EhSRS § 1 lg-st 5 ega muust sättest, et see on asjaolu, millega peab arvestama vaidlusaluste detailplaneeringute menetluses või menetluse lõpetamisel. Ka sisuliselt räägivad kaebajate argumendid pigem detailplaneeringu menetluste lõpetamise kasuks, sest üldplaneeringuga kaebajatele kuuluvate maatükkide määratlemine väärtusliku põllumaana vähendab võimalust, et vaidlusalused menetlused võinuks lõppeda kaebajate algselt taotletud tulemusega. Seda on kaebajad isegi väitnud halduskohtumenetluses. Seega ei oleks vaidlustatud korralduses selle asjaolu märkimine saanud viia kaebajaid soodustava otsuseni.
23. Ringkonnakohus mõistab kaebajate väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta sarnaselt halduskohtuga. Nimelt väidetakse, et Liivamäe detailplaneeringuga kavatseti anda planeeringust huvitatud isikule õigusvastaselt ehitusõigus nn arendusprojekti elluviimiseks. Kohtupraktikas on eitatud isiku subjektiivset õigust teda soodustava haldusakti andmiseks põhjusel, et haldusorgan on varem sarnastel asjaoludel andnud õigusvastase soodustava haldusakti. Praegusel juhul ei ole aga vaidlust selles, vastustaja tegelikult lõpetas Liivamäe detailplaneeringu menetluse. Õiguslikku tagajärge, s.o et detailplaneering jääb vastu võtmata ja kehtestamata, ei muuda see, et planeeringust huvitatud isik nõustus planeeringu menetluse lõpetamisega. 4
25. veebruari
26. a menetlusdokumendis esitavad kaebajad täiendavad andmed Liivmäe detailplaneeringuga hõlmatud maatükkidele projekteerimistingimuste väljastamisega ehitusõiguse määramise kohta. Samuti toovad kaebajad esile, et vastustaja on otsustanud Uhti külas asuva maatüki kasutamisotstarbe muutmise elamuehitusalaks ja jagamise viieks eraldiseisvaks katastriüksuseks, ehitusload on väljastatud elamute püstitamiseks Lõunakalda kinnistule ja veel ühele Uhti külas asuvale maatükile on antud ehitusluba. Vastustaja on jätkanud
27. aastal alustatud Kermo detailplaneeringu menetlust ja kavatseb määrata nime transpordimaa osale kinnistust. Lepiku külas on üldplaneeringu järgi väärtusliku põllumaana määratud maatükk jagatud elamumaa kruntideks. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väiteid asja lahendamisel oluliseks. Kaebajad kaitsevad praeguses asjas oma õigust sellele, et vastustaja lahendaks õiguspäraselt kaebajate taotluste alusel algatatud detailplaneeringute menetluste lõpetamise või jätkamise küsimuse. Selle küsimuse lahendamine ei välista kaebajatele kuuluvate kinnisasjade maakasutuse muutmist üldplaneeringuga ega neile hiljem ehitusõiguse määramist. Kui kaebajad ei nõustu üldplaneeringu tingimustega või ehitusõiguse määramisega projekteerimistingimuste kaudu, siis on kaebajatel õigus vaidlustada asjakohased otsused nii vaidemenetluses kui ka halduskohtus.
28. Ringkonnakohus tagastab kaebajatele
29. veebruari
30. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid kolmandatele isikutele kuuluvate kinnisasjade suhtes vastustaja poolt menetlustoimingute tegemise või ehitusõiguse määramise kohta vastavalt HKMS § 62 lg-le 2, kuna tõenditel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Osa
31. veebruari
32. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid esitasid kaebajad juba koos
33. detsembri
34. a menetlusdokumendiga. Ka need tõendid tuleb kaebajatele tagastada.
35. Halduskohus jättis põhjendatult hindamata kaebajate väited ja tõendid võrdse kohtlemise nõude rikkumisest, põhjendades arusaadavalt, miks kaebajate seisukohad ei mõjuta asja lahendamist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, jagab ta halduskohtu seisukohta.
36. Ekslik on kaebajate arusaam sellestki, et neil tekkis õiguspärane ootus, et detailplaneeringute menetlust jätkatakse ning need viiakse lõpuni, kui vastustaja ei viinud menetlusi lõpule seaduses sätestatud tähtpäevaks, s.o
37. juuliks
38. Menetluste jätkamist ka pärast EhSRS § 1 lg-s 4 määratud tähtaega saanuks kaebajad oodata olukorras, kus vastustaja enne tähtaja saabumist oleks teinud detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise seisukohalt olulisi menetlustoiminguid või nõudnud toimingute tegemist kaebajatelt. Praeguse asja lahendamisel aga kaebajad isegi ei väida, et pärast
39. aastat oleks toimunud kasvõi üks menetlustoiming. Asjas ei vaielda selle üle, et vastustaja õiguseellane andis planeeringulahenduse koostamise ülesande üle KR Majandi OÜ-le.

§ 5lg 2 järgi on haldusmenetluse läbiviimine tõesti haldusorgani vastutada.

See aga ei välista mõnes osas haldusmenetluse läbiviimiseks vajalike dokumentide koostamise (lepinguga) panemist detailplaneeringust huvitatud isikule või valdkonna asjatundjale. KR Majandi OÜ ega keegi kaebajatest ei koostanud planeeringulahendust lepingus kokku lepitud tähtajaks, s.o

1. oktoobriks
2. Samuti ei koostanud ega esitanud keegi planeeringulahendust hiljem. Sellises olukorras pidid kaebajad EhSRS § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumisel mõistma, et seejärel on edaspidi pigem tõenäolisem detailplaneeringute menetluste lõpetamine, sest alates
3. aastast ei olnud detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisele ja vastuvõtmisele lähemale jõutud. Iseenesest on õige kaebajate seisukoht, et korrektselt käitudes saanuks vastustaja otsustada detailplaneeringute lõpetamise küsimuse oluliselt varem. See ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks olukorras, kus menetluse lõpetamise otsus on põhjendatud. Kaebajad ei väida, et viivitus oleks rikkunud nende õigusi. 5
4. Kaebajate hinnangul ei otsustanud vastustaja menetluste lõpetamist õiguspäraselt, sest jättis arvestamata kaebajate huvid. Siinkohal ei vaidle kaebajad vastu, et enne vaidlustatud korralduse andmist vastustaja küsis kaebajate seisukohta menetluse lõpetamise osas, kuid keegi neist seisukohta ei esitanud ega toonud välja põhjusi, mis räägivad menetluse jätkamise kasuks. Kaebajad eksivad, kui leiavad, et sel juhul pidi vastustaja tegema täiendavaid jõupingutusi kaebajate huvide ja seisukohtade teadasaamiseks. Vastustajal võinuks olla vajalik koguda täiendavaid tõendeid omal algatusel (

§ 6), kui tal olnuks põhjust eeldada nende olemasolu.

Praegu see nii ei olnud. Seetõttu oli uurimis- ja ärakuulamiskohustuse täitmiseks piisav, et vastustaja andis kaebajatele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. Ühes seisukohtade esitamisega saanuks kaebajad osutada tõenditele, mis seisukohti kinnitavad. Tähelepanu väärib, et kaebajad ei ole suutnud ka vaidemenetluses ega kohtumenetluses selgitada, millised on need kaebajate huvid või õigused, mida vastustaja pidi põhjalikult kaaluma vaidlustatud korralduse andmisel. Kaebajate huvi menetluste jätkamiseks ei tulene teises haldusmenetluses (üldplaneeringu koostamise menetluses) esitatud seisukohtadest. Kui kaebajad soovinuks tugineda üldplaneeringu menetluses esitatule, pidanuks nad seda soovi otsesõnu väljendama. Näiteks asjaolust, et kaebajad ei ole rahul neile kuuluvate maatükkide määratlemisena väärtusliku põllumaana oli mõistetav nende vastuseis üldplaneeringu lahendusele, kuid mitte soov ja põhjendus detailplaneeringute menetluste jätkamiseks. Nagu vastustaja menetluses läbivalt osutab, on kaebajate ehitusõigus lahendatav üldplaneeringu lahenduse pinnal projekteerimistingimuste kaudu ega nõua seega detailplaneeringute menetluste jätkamist.

1. Korraldust vaidlustades on kaebajad asunud väitma, et seoses detailplaneeringute menetlustega kandsid nad kulusid kokku 300 000 euro väärtuses. Kuid vaatamata sellele, et halduskohus osutas vajadusele tõendada seda väidet, ei ole kaebaja suutnud esitada ühtki tõendit ega palunud kohtu abi tõendi kogumisel. Ringkonnakohtu hinnangul viitab tõendite esitamata jätmine ühes asjaoluga, et detailplaneeringute menetlustes tegelikult toiminguid ei tehtud, sellele, et kaebajatel puuduvad detailplaneeringutega seotud kulud ligilähedaselt väidetud 300 000 euro ulatuses.
2. Vaidlustatud korralduse õigusvastasus ei tulene sellestki, et vaidemenetluses on vastustaja esitanud põhjalikuma analüüsi ja selle pinnal kontrollinud vaidlustatud korralduse õiguspärasust. See ongi vaidemenetluse ülesanne.

§ 83

lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Seega oli vastustajal vaiet lahendades õigus muu hulgas kontrollida ka kaalutlusõiguse kasutamist, s.h kaaluda asjaolusid ise uuesti. Halduskohtul sellist õigust ei ole. Ilmselt ei oleks eesmärgipärane, kui vaidemenetluses kohustaks vaideorgan haldusorganit uuesti asja lahendama, kui leiab, et põhjendamispuudusele vaatamata on haldusorgan jõudnud põhjendatud lahenduseni. Selline minetus on vaidemenetluses kõrvaldatav.

1. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja halduskohus põhjendatult jättis selle tühistamata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6