Obsah (6)

§ 235§ 46§ 124§ 2§ 203§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 20.03.2025, Tartu 3-25-344 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetl

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 11.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta heitis Tartu Vanglale ette, et talle ei väljastata andmeid tema distsiplinaarkaristuste kohta. Kaebaja palus kohustada vanglat väljastama talle andmed ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Tartu Halduskohus luges 12.03.
3. a määrusega kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes ja jättis kaebetähtaja ennistamata (resolutsiooni p 1); lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebajal tuli 24.11.
4. a vastusega mittenõustumisel pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole või esitada kaebus otse halduskohtule. Kaebaja pöördumise nr 2-5/24/665-1 puhul oli tegemist teabenõudega (avaliku teabe seadus (AvTS) § 6). AvTS § 46 lg 1 koosmõjus AvTS § 44 p-ga 1 ja § 45 lg 1 p-ga 1 sätestab teabenõuete täitmist puudutavates küsimustes erandliku vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise AKI-le (RKHKm 02.12.2021, 3-20-992, p 10). Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Kaebaja ei saa kohtule kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tugineda halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 47 lg-le 2. Olukorras, kus vangla keeldus kaebajale andmete väljastamisest 24.11.2024 ja kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 11.02.2025, on kaebaja oluliselt ületanud

§ 46lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega.

Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja vangla 24.11.

1. a vastusest teadlik 25.11.
2. Kaebajal ei saa ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust kaebuse hilinenult esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Vangla 24.11.
3. a vastuses on märgitud korrektne vaidlustamisviide. Lisaks juhtis vangla kaebaja tähelepanu vaidlustamiskorrale 16.12.
4. a vastuskirjas. Ka sel ajal oli kaebajal võimalik esitada kohtule tähtaegselt kaebus, kuid kaebaja otsustas esitada 27.12.2024 vanglale vaide. Kaebajal ei saanud olla asjakohaseid takistusi kaebusega kohtu poole pöördumisel, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja 27.11.-22.12.2024 esitanud halduskohtule 4 kaebust. Ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kaebaja oleks esitanud enne kohtusse pöördumist AKI-le vaide ja selle osas oleks tehtud otsus. Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Seepärast ei pidanud kohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas kohus haldusasja menetluse

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

2) Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X.X. esitas 16.03.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.03.
2. a määrus. Kaebaja väitel tegi ta võib olla midagi valesti, kuid ta on teinud endast kõik, et asi läheks lahendamiseks, ilma et kohtu poole tuleks pöörduda. Vangla hilines kaebaja teabenõudele vastamisega 2,5 kuud ja vaid vabandas. Kaebaja ka vabandab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Eelmärgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 12.03.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Tartu Halduskohus luges 12.03.
4. a määruses kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes ja jättis kaebetähtaja ennistamata (resolutsiooni p 1) ning lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), võttes aluseks

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja jätab tähelepanuta, et AvTS § 46 lg 1 koosmõjus AvTS § 44 p-ga 1 ja § 45 lg 1 p-ga 1 sätestab teabenõuete täitmist puudutavates küsimustes erandliku vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise AKI-le. Tegemist on vaidealluvusega, mille seadusandja on kindlaks määranud kõigi teabenõuete täitmist puudutavate vaidluste korral lähtuvalt sellest, et AKI-l on pädevus teha järelevalvet AvTS-i täitmise üle. See järelevalvepädevus hõlmab ka AvTS-i kohaldamist vanglas (RKHKm 02.12.2021, 320-992, p 10). Vangla märkis selgelt 24.11.
2. a kirja nr 2-5/24/665-2 lõpus 2 edasikaebamise korrana, et isik, kelle AvTS-is sätestatud õigusi on rikutud, võib vaidega pöörduda AvTS §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole (AKI poole) või kaebusega halduskohtusse kas isikulikult või esindaja kaudu. Kaebaja ka määruskaebuses märgib, et ta võib olla tegi midagi valesti. Kaebaja eksis tõepoolest, kui eiras vangla 24.11.
3. a kirja lõpus edasikaebamise korrana märgitut ja esitas vaide vanglale, kuigi pidanuks esitama kas vaide AKI-le või koheselt kaebuse halduskohtule. Kaebaja väidetud soov lahendada asi ilma kohtu poole pöördumata, ei anna alust edasikaebamise korra mittejärgimiseks. Ka kaebaja väide vangla poolse hilinemise kohta teabenõudele vastamisega ei anna alust edasikaebamise korra mittejärgimiseks.
4. Ringkonnakohus selgitab, et kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ning mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 20). Seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Seega kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ka määruskaebuses esile toonud selliseid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt esitamist. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist kaebetähtaja ennistamiseks, siis lõpetas halduskohus põhjendatult haldusasja menetluse, võttes aluseks

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3.

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.03.
2. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
3. X.X.-i isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3