4-25-616/19

(263025000071)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Alari Sillaste kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 03.02.2025.a otsusele väärteoasjas nr 263025000071 liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi. Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: Alari Sillaste isikukood: 37711104215; EV kodanik; elukoht: XXX-i; epost: XXX. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi, esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 03.02.2025.a üldmenetluse otsus Alari Sillastele LS § 201 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teha uus otsus.
2. Mõista Alari Sillastele LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 480 eurot.
3. Rahatrahv tuleb tasuda 03.02.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber.
4. Rahuldada Alari Sillaste kaebus osaliselt. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1

(5)4-25-616 Kohtuotsuse ärakiri saata Alari Sillastele ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

1. aprillil 2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
2. 03.01.2025.a koostati väärteoprotokoll Alari Sillaste suhtes väärteoasjas nr
3. Väärteomenetluses tuvastati, et 03.01.2025.a kella 8.24 ajal juhtis Alari Sillaste Vaida-Urge tee
4. kilomeetril, Kohila vallas, Rapla maakonnas, mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Sellise tegevusega rikkus Alari Sillaste LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. Kohtuvälise menetleja 03.02.2025.a otsusega tunnistati Alari Sillaste süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning temale määrati karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja ja menetlusaluse isiku Alari Sillaste enda ütlustega. Menetlusalune isik pani temale süüks arvatud teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ja pidas võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Alari Sillaste oli teo toimepanemise ajal teadlik, et temal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning tema käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist õiguskorda. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv keskmises määras omab Alari Sillaste suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
6. 17.02.2025.a esitas Alari Sillaste Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Alari Sillaste selgitab, et oli 03.01.2025.a kella 8.20 ajal teel töökohta XXX OÜ-sse, mis asub xxx. Tal oli 03.01.2025.a kaaluda, kas jätta tööle minemata ja riskida töökoha ning sissetuleku kaotusega, mille tulemusena oleks vähenenud laste ülalpidamiseks saadav tulu või sõita töökohta isiklikku sõiduautot kasutades. Alari Sillaste poolt avaldatut kinnitab kaebusele lisatud XX OÜ juhataja XX selgitus. Alari Sillaste rõhutab, et ajutine juhtimisõiguse keeld lõppes kolm päeva hiljem. Tema hinnangul on need karistust kergendavad asjaolud, kuid kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmise määra kaalunud. Alari Sillaste arvates on ebaõigesti määratletud ka väärteo subjektiivne külg, ta ei ole tegutsenud otsese tahtlusega, vaid on kaudselt möönnud tagajärje saabumist, lootes, et see ei saabu. Kohtuväline menetleja oleks vähimalgi määral kaalunud trahvi ositi tasumisele määramist. Pärnu Maakohtu 10.10.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-13203 on kaebaja vara suhtes välja kuulutatud pankrot ja alustatud tema kohustustest 2

(5)4-25-616 vabastamise menetlust. Kokkuvõttes palub kaebaja palub tühistada ja lõpetada menetlus või alternatiivselt trahv tühistada ja mõista karistus väikseimas võimalikus määras või alternatiivselt trahv tühistada ja mõista karistus kohtu õiglasel äranägemisel, määrates osadena tasumine 6 kuu jooksul. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. Menetlusalune isik jääb kaebuse juurde ja selgitab, et muidu oli tal tööle minekuks transport korraldatud, aga sel hommikul magas sisse ja nii läks. Selgitab, et karistusregistri kohaselt võib tunduda, et ta on liiklushuligaan, aga viimased aastad on olnud keerulised ja elu on teda piisavalt karistanud. Sihilikult ei läinud liiklusesse.
2. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja on saanud õiglase karistuse rahatrahvi keskmises määras, kuigi süü oli keskmisest suurem ja karistust kergendavaid asjaolusid ei ilmnenud. Varasemaid karistusi oli hulgaliselt. Kergendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja siiski juhtimisoskust. Tegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Ositi trahvi tasumist on isikul endal õigus taotleda, kaebaja seda teinud ei ole. Pankrotimääruse kohaselt on kaebaja sissetulek 3000 eurot, tal on mitmeid sõidukeid. Sissetulek ei ole selline, et ta ei oleks suuteline rahatrahvi tasuma. KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
4. Kohus, kuulanud ära tunnistaja, uurinud kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud, kuid temale määratud karistus ei ole kooskõlas KarS § 56 lõikes 1 sätestatud karistamise alustega.
5. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Alari Sillastel puudus 03.01.2025.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et Alari Sillaste juhtis 03.01.2025.a kella 8.24 Vaida-Urge teel mootorsõidukit Škoda Oktavia reg märgiga xxx.
6. 03.01.2025.a PPA Lääne prefektuuri patrullpolitseiniku XX-i poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 12 pöördel-13) kohaselt Alari Sillaste juhtis sõidukit Škoda Oktavia reg märgiga xxx ning liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus, mistõttu otsustati kõrvaldada Alari Sillaste sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 03.01.2025.a kell 8.24 kuni asjaolude äralangemiseni. Alari Sillaste kinnitas oma allkirjaga otsuse kättesaamist 03.01.2025.a.
7. Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Alari Sillastel on AM, B, BE, C, CE kategooriatega kehtiv juhiluba, kuid juhtimisõigus on ära võetud LS § 224 lg 1 alusel 07.12.2024.a kuni 06.01.2025,a (tl 16-17). Eeltoodust nähtub, et Alari Sillastel on vajalikud oskused ja kogemused mootorsõiduki juhtimiseks, kuid sõiduki juhtimise õigus oli temalt karistusena ära võetud üheks kuuks. 3

(5)4-25-616

1. Tunnistaja XX andis kohtus ütlusi (tl 29 pöördel), mille kohaselt nad teostasid 03.jaanuaril pistelist kainuse ja juhilubade kontrolli. Prillimäe ringtee poolt lähenes sõiduauto, millele andis peatumismärguande ja tegi kainuse kontrolli ning küsis lube. Isik vastas koheselt, et pole neid esitada, on antud hoiule. Tunnistaja tegi päringu tema kohta, selgus, et karistusena on load ära võetud.
2. Kohus tugineb otsuste tegemisel kirjalikele tõenditele ja tunnistaja ütlustele ning leiab, et tõendatud on leidnud Alari Sillaste poolt LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu rikkumine ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Seega juhtis Alari Sillaste 03.01.2025.a kella 8.24 ajal Vaida-Urge tee
3. kilomeetril mootorsõidukit, ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja isikuna, kellelt oli mootorsõiduki juhtimisõigus väärteo eest karistusena ära võetud üheks kuuks, so 07.12.2024.a kuni 06.01.2025.a. Alari Sillaste pani väärteo toime tahtlikult. Alari Sillaste väide, et ta ei tegutsenud otsese tahtlusega, vaid möönis kaudselt tagajärje saabumist, lootes, et see ei saabu, tähendab lühidalt kokku võetuna aga seda, et Alari Sillaste lootis politseile mitte vahele jääda. Alari Sillaste teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
4. Kohtu hinnangul ei ole Alari Sillastele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga. Alari Sillastele määratud karistus ei vasta tema süü suurusele ning tähelepanu väärib kaebuses toodu, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmist alla keskmise määra üldse kaalunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja Alari Sillastele karistust määrates kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
5. Alari Sillaste kaebusest ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustest selgub, et tal oli 03.01.2025.a vaja jõuda töökohta Keilasse, ta otsustas ise sõidukit juhtida, kuna muud võimalust selleks ei olnud. Alari Sillaste ütlustes ei ole alust kahelda, need on kinnitust leidud ka kaebusele lisatud tööandja selgitusega (tl 6). Kuigi Alari Sillaste oli teo toimepanemise ajal teadlik, et temal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus veel mõned päevad ei ole talle siiski alust ette heita ükskõikset ja üleolevat suhtumist õiguskorda. Arvestades Alari Sillaste poolt väärteo toimepanemise asjaolusid, hindab kohus tema süü suurust talle LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks.
6. Põhjendades Alari Sillastele määratud rahatrahvi suurust viitas kohtuväline menetleja kohtuvaidlustes Alari Sillaste varasematele karistustele. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Erandid eeltoodud üldreeglist on sätestatud KarRS § 5 lg-s
7. Viidatud loetelus ei ole sätestatud erandit, mis lubaks isikule karistuse mõistmisel tema varasema karistatuse tuvastada kustunud karistusandmetele toetudes. KarRS § 20 loetelus on sätestatud õigus saada andmeid registri arhiivist. Viidatud loetelus ei ole kohtuvälise menetleja õigust saada väärteomenetluses registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmeid. Seetõttu on ebaseaduslik Alari Sillaste karistusregistri väljavõte registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmete osas, mille on kohtuväline menetleja lisanud toimikusse. Seega puudub karistuse määramisel alus tugineda kaheksale arhiveeritud liiklusalasele väärteokaristusele. Arhiveeritud karistusandmeid ei saaks arvestada karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all ka seetõttu, et varasemad õigusrikkumised ei ole seotud käesoleva süüteoga, sest isegi karistusregistri arhiivi kantud andmete kohaselt ei ole pole Alari Sillastet varem kunagi karistatud samaliigilise süüteo toimepanemise eest. Karistusregistri väljatrükist (tl 17 pöördel) nähtub, et Alari Sillastel on 4

(5)4-25-616 üks kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 1 järgi ja temalt on põhikaristusena sõiduki juhtimise õigus ära võetud üheks kuuks.

1. Arvestades Alari Sillaste isikut, tema keskmisest väiksemat süüd ning väärteo toimepanemise asjaolusid leiab kohus, et on põhjendatud temale karistuse määramine oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et rahatrahv 60 trahviühikut on piisav mõjutamaks Alari Sillastet edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab see õiguskorra kaitsmise huvid läbi riikliku hukkamõistu väljendamise.
2. Kohus rahuldab Alari Sillaste kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna
3. veebruari 2025.a otsuse LS § 201 lg 2 järgi määratud karistuse osas.
4. Kohus teeb karistuse mõistmise osas uue otsuse ning mõistab Alari Sillastele LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 480 eurot, mis on piisav, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemist hoiduma, samuti kannab endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Rahatrahv summas 480 eurot on kohtu hinnangul jõukohane tasuda ühekordse maksena, kuid Alari Sillastel on ka õigus taotleda rahatrahvi ositi tasumist lahendi teinud kohtuväliselt menetlejalt. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5