Obsah (10)

§ 74§ 65§ 4231§ 424§ 63§ 16§ 423§ 68§ 75§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-5482 (kohtueelses menetluses 23231750673) Kohtunik Grete Vahtra

) §-de 424 lg 1 ja 4231 järgi üldmenetluses Süüdistatav Madis Retpap, isikukood 38905262740, elukoht XXX-i xxx kodanik, xxx haridus, emakeel xxx keel, töökoht xxx, üks kehtiv kriminaalkaristus, nimelt tunnistati Madis Retpap Harju Maakohtu 29. märtsi 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1735 süüdi

§-de 4231, 213 lg 2 p 1, 1572 ja 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja teda karistati liitkaristusega 2 aastat 11 kuud vangistust, millest ärakandmata karistuseks on 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Mõistetud ärakandmata vangistus jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga Tõkend puudub Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 305 1, 306, 309 lg 3, 311 ja 312 maakohus otsustas: 1-24-5482 Süüdi tunnistada Madis Retpap

§- de 423 1 ja 424 lg 1 järgi ning

63 lg 1 alusel mõista temale karistuseks vangistus 1 aasta. 2.

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 29.

märtsi 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1735 mõistetud ja ärakandmata karistusega ehk vangistusega 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust.

2. Karistuse ärakandmist arvestada alates Madis Retpapi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Kohustada Madis Retpapi ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.
3. Madis Retpapilt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1352,76 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Madis Retpapil tasuda menetluskulud kokku 2681,76 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu tuleb tasuda vähemalt 223,48 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Madis Retpap menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-5482“ ja viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis tuleb apellatsioon esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb määruskaebus menetluskulude osas esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Madis Retpapi süüdistatakse selles, et tema, isikuna keda on varasemalt karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt
7. märtsi 2023 kohtuotsusega mh

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult

1. septembri 2021,
2. septembri 2021 ja
3. novembri 2021, so süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult uuesti omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust
4. aprillil 2023 kella 2 ajal öösel Harjumaal, Tallinnas, Peterburi tee 58a juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,83 mg/l kohta. Sellega rikkus Madis Retpap liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Madis Retpap LS § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt 2/9 1-24-5482 mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja LS § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega pani Madis Retpap toime

§ 424

lg 1 ja § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise olles juhtimisõiguseta isik. 2. Harju Maakohtu 9. oktoobri 2024 kohtumäärusega anti Madis Retpap kohtu alla süüdistatavana

§-de 424 lg 1 ja 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kriminaalasja arutati üldmenetluses

1. novembril 2024 ja
2. novembril 2024 toimunud kohtuistungitel.
3. Madis Retpap ennast kohtus kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et sõidukit juhtis keegi teine. Kohtus kuulati üle tunnistajatena politseiametnikud R.K ja T.M ning mootorsõidukis viibinud Madis Retpapi sõber R K. Kohtus avaldati ja uuriti dokumentaalsete tõenditena indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, tõendusliku alkomeetri väljatrükki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, liiklusregistri väljatrükki, Harju Maakohtu
4. märtsi 2023 kohtuotsust ning karistusregistri väljatrükki. Lisaks avaldati ja uuriti Linnakaamera, Circle-K tankla turvakaamera ja vormikaamera videosalvestisi.
5. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kohtumenetluses avaldatud ja uuritud tõendite põhjal on tõendatud Madis Retpapi poolt süüdistuses esitatud teo toimepanemine. Prokurör taotles Madis Retpapi süüditunnistamist

§-de 4231 ja 424 lg 1 järgi ja mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust.

Mõistetud karistust tuleb suurendada Harju Maakohtu

1. märtsi 2023 poolt mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, so 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust ja liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat, 7 kuud ja 23 päeva vangistust.
2. Kaitsja leidis, et esineb teatavaid vastuolusid kohtus avaldatud ja uuritud tõendite osas ning seetõttu esineb ka kahtlus, kas Madis Retpap juhtis mootorsõidukit või siiski ta ronis mootorsõiduki esiistmele. Kaitsja hinnangul tuleb sellised kahtlused tõlgendada Madis Retpapi kasuks. Samas leidis kaitsja, et kui kohus leiab siiski, et Madis Retpap on temale esitatud süüdistuses süüdi, siis võiks teda karistada rahalise karistusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus käsitleb esmalt Madis Retpapile esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus Madis Retpapile mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (III). I 3/9 1-24-5482
4. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Madis Retpapil tuvastati
5. aprillil 2023 kella 2 ajal öösel alkoholijoove ega selles, et tal puudus
6. aprillil 2023 kella 2 ajal öösel mootorsõiduki juhtimise õigus. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas Madis Retpap oli isikuks, kes juhtis
7. aprillil 2023 kella 2 ajal öösel Harjumaal, Tallinnas, Peterburi tee 58a juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx.
8. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud Madis Retpapile süüdistuses etteheidetud tegu ja kohus põhjendab seda järgmiselt. 9.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist, so esmalt mootorsõiduki juhtimisest ning teiseks juhtimise ajal ka alkoholijoobes olekust. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse KorS-is sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

1. Madis Retpap ei tunnistanud ennast kohtus mootorsõiduki juhtimises süüdi ning kinnitas, et tema autot ei juhtinud. Kokkuvõtvalt ta selgitas, et
2. aprillile 2023 eelneval päeval olid nad R Keskturul ja napsitasid natuke. Siis tuli M järgi. Nad käisid söömas ja võtsid mingid joogid nii õlled kui ka viina. Neid oli autos kokku
3. Ta tunnistas, et oli joobes. Miks tanklasse mindi ta täpsemalt ei tea aga tankima. Samuti ei tea ta, kes autot juhtis, kuid tema autot ei juhtinud. Ta istus juhi kohal politsei saabudes, sest läks suitsu järgi ronides esiistmele. Ta arvab, et autojuht tuli samal ajal taha aga ta täpsemalt ei mäleta. Samuti ei mäleta, kuhu juht täpsemalt läks.
4. Madis Retpapi sõber R K kinnitas kohtus, et ta mäletab vähe sellest sündmusest, sest alkohol teeb oma tööd väga hästi. Samas kinnitas ta kaitsja küsimusele, et olid Keskturul koos Madis Retpapi ja teise rahvaga ning võtsid õlut. Seejärel võttis M neid auto peale. Autos oli veel T T. Ta mäletab, et M võttis neid peale, T T istus kõrvalistmel, Madis Retpap oli tema kõrval tagaistmel ja tema istus juhi pool. Ta mäletab, et sõitsid ringi ja käisid poes alkoholi ostmas. Autos tarbisid nad alkoholi, rääkisid juttu ja tegid suitsu, kuid suitsud olid juhi pool, taga neil ei olnud. Ta kinnitas ka, et nad jõudsid bensiinijaama, parkisid seal, kuid kes selle sinna juhtis ta ei mäleta. Kuid kindlasti ei juhtinud Madis Retpap, sest ta oli kogu aeg tema kõrval. Madis Retpap hüppas ette, sest sigaretid olid seal ja jäi sinna mugavalt istuma. Seejärel juhtuski see koht, kui politsei tuli. Prokuröri küsimusele vastates aga R K kinnitas, et nad jõid viina. Samuti kinnitas ta prokurörile vastates, et ta ei mäleta, kes autot juhtis, sest alkoholi tase oli nii kõrge aga seda ta teadis, et Madis Retpap istus tema kõrval. Kuhu juht kadus, seda ta ei tea. Samuti kinnitas ta, et neid oli autos neli. T istus ees, M alguses juhtis aga lõppkokkuvõttes ta enam ei mäleta. 4/9 1-24-5482
5. Vaatamata aga Madis Retpapi ja tunnistaja R Ki kohtus räägitud versioonile, nähtub videosalvestistest aga see, et tegelikult oli
6. aprillil 2024 tumedat värvi Audi roolis Madis Retpap. Nimelt nähtub linnakaamera salvestiselt (CD-R plaat kirjega linnakaamera salvestis, II kd, lk 6), mille kohta on koostatud ka
7. jaanuar 2024 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, lk 3), et tume sõiduk sõidab
8. aprillil 2023 ajavahemikul 02.06.16 kuni 02.06.27 ristmikule ning teeb tagasipöörde Peterburi maanteele linnast väljuvale suunale. Seejärel keerab paremale ja sõidab tanklasse tankuri kõrvale ning peatub (kell 02.06.45). Koheselt väljub sõiduki paremalt poolt tagumisest uksest meesterahvas, kes hakkab sõidukit tankima ning jääb seisma sõiduki kõrvale (paremal pool). Kell 02.08.41 liigub linnast välja mööda Peterburi maanteed politseisõiduk, mis pöörab samuti paremale nagu eelnevalt tume sõiduk ning jääb tumeda sõiduki ette seisma. Tumedast sõidukist rohkem inimesi sellel ajavahemikul ei välju. Circle-K tankla turvakaamera videosalvestiselt (DVD-R plaat kirjega Circle K Peterburi 58a Tallinn, II kd, lk 7), mille kohta on koostatud
9. juunil 2023 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, lk 4), on üheselt tuvastatav, et tumedat värvi Audi sõidab tankuri kõrvale (videol märge Pump 1 2 ja kellaaeg 02.06.45). Koheselt väljub tagumisest uksest tumedates riietes meesterahvas, kes hakkab sõidukit tankima. Samal ajal on tuvastatav, et roolis istuv inimene küll liigutab ennast juhiistmel, kuid ei välju autost ega liigu sõiduki tagumisele istmele. Samuti on tuvastatav, et juht paneb vahepeal käe roolile, siis võtab ära, kuid väga selgelt on nähtav, et juhi istmel istuv inimene ei liigu istmelt ning istub sellel istmel kuni politseiauto saabumiseni (kell 02.09.08) ja seni kuni politseiametnik tema poole pöördub. Videosalvestiselt on tuvastatav, et politseiametnik kasutab juhiistmel oleva inimese suhtes indikaatorvahendit (kell 02.10.46). Vormikaamera videosalvestiselt (DVD-R plaat kirjega vormikaamera y53224, II kd, lk 10), mille kohta on koostatud
10. juunil 2023 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, lk 8), on aga tuvastatav, et politseiametnik R.K seisab tumeda sõiduki kõrval, mille uks on avatud ning ta vestleb mootorsõiduki juhiistmel istuva Madis Retpapiga ja teise politseiametnikuga. Lisaks nähtub videosalvestiselt (fail 02.04.2023 01_24_26), et sõiduki võtmed leiab politseiametnik kõrvalistuja jope taskust ning sõiduki tagaistmel on suur hele tekk ning käepide on all (salvestis alates 10.05, 15.58 ja 20.47).
11. Samuti kinnitab videosalvestiselt nähtuvat politseiametnike R.K ja T.M-i ütlused. R.K selgitas kohtus, et nad sõitsid kella 2 paiku Peterburi tee ja J. Smuuli tee ristmiku lähetuses, Peterburi teel kinnipeetuga Kinnipidamiskeskuse poole ja märkasid tanklas pimedal ajal ilma tagumise registreerimismärgita mootorsõidukit. Varasema töökogemuse põhjal oli alus arvata, et tegemist võib olla kütusevargusega. Ta pööras auto tanklasse. Esialgu pöördus ta selle isiku juurde, kes oli tankimisautomaadi juures ja tankis. Ta alustas temaga vestlust aga mõne hetke pärast liikus mootorsõiduki juhi juurde, et vestelda ka temaga. R.K kinnitas, et juhiks oli Madis Retpap. R.K ütluste kohaselt oli sõidukis 3 inimest ja üks oli veel väljas tankimas. Samuti kinnitas R.K, et ta kontrollis juhti indikaatorvahendiga ning sai positiivse tulemuse. T.M-i ütluste kohaselt said nad
12. aprillil 2023 abipalve, et tanklas on sõiduk. Nad läksid kohale ja vaatasid, et sõidukil ei ole registreerimisnumbreid. Sõidukis oli 4 isikut. Juhi koha peal istus Madis Retpap. Kõik autos olnud isikud olid alkoholijoobes. Juhi taga olev isik viidi kainestusmajja. Nad olid eelnevalt tankinud kütust. Keegi seda tankimist omaks ei võtnud. Samamoodi juhi koha peal olnud isik ütles, et tema ei ole selle sõidukiga sõitnud. Ta küsis, kes sõitis ja isik vastas talle, et see isik, kes juhtis, läks tanklasse ja kuna ta nägi politseid, järelikult välja ei tulnud. Küsimuse peale, et kuidas tema sellele esiistmele sattus, ütles ta, et ta ronis tagant ette, et suitsu võtta. T.M selgitas, et sõiduki käetugi oli alla lastud ja lisaks oli seal hunnikus erinevaid esemeid, mingid riided, tekid, midagi siukest, ehk asju oli seal palju, mistõttu ei olnud loogiline, et seal saaks keegi istuda. Samuti kinnitas T.M, et Madis Retpapil olid tugevad koordinatsioonihäired. Tunda oli ka alkoholilõhna. Silmad ja pupillid läikisid ning reaktsioon oli tal aeglasem. Lisaks kontrollis ta, et Madis Retpapil puudub juhtimisõigus. 5/9 1-24-5482
13. Seega nähtub kokku kolmelt videosalvestiselt, kuidas tumedat värvi Audi sõidab
14. aprillil 2023 pärast kella 2 öösel Peterburi maanteel asuvasse tanklasse. Tanklas väljub sõidukist kohtumenetluses tuvastamata jäänud meesterahvas, kuid sõiduki juhiistmel istuv meesterahvas istub alates tankuri kõrval peatumisest kuni politseiametnike saabumiseni ühel ja samal kohal. Vormikaamera videosalvestiselt on kohus ära tundnud juhiistmel istuva isikuna Madis Retpapi. Samuti kinnitas Madis Retpap kohtus, et sõidukis oli neli inimest. Kuna videosalvestistelt nähtub, et sõidukis oli ka politsei saabudes neli inimest ning vahepeal ühtegi inimest sõidukist ei lahkunud (va tankima hakanud meesterahvas, kes seisis auto kõrval), siis Madis Retpapi versioon toimunust kinnitust ei ole leidnud. Kohtu hinnangul on nii Madis Retpap kui ka R K andnud kohtus tõele mittevastavaid ütluseid. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tõendamist leidnud, et Madis Retpap juhtis mootorsõidukit.
15. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (II kd, lk 1) kohaselt on kontrollitud Madis Retpapi alkoholijoovet indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A432913 ning indikaatorvahendi reaktsioon (näit) oli 1,13 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt tuvastati Madis Retpapil silmade punetus, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne oli aeglane ning tunda oli alkoholi lõhna. Käitumise osas on märgitud, et Madis Retpap oli rahutu, ärrituv ja esines ründavat käitumist. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (II kd, lk 1) kohaselt kontrollis patrullpolitseinik J J. Madis Retpapi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse olemasolu
16. aprillil 2023 ajavahemikul kell 01:59 kuni 02:03 (talveaja järgi) Dräger Alcotest 71100 EE nr ARDM-0068 ning lõplik lugem oli 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, seega oli mõõtetulemuseks 0,83 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (II kd, lk 2) kohaselt kõrvaldas patrullpolitseinik Madis Retpapi alates
17. aprill 2024 kella 02.20 mootorsõiduki Audi A4 registreerimismärgiga xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel ehk kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega on tõendamist leidnud ka see, et Madis Retpap oli alkoholijoobes, kui ta juhtis mootorsõidukit.
18. Kohtu hinnangul on Madis Retpap mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Madis Retpapi poolt antud ütluste kohaselt jõid nad eelneval päeval ja õhtul ning ka

1. aprilli 2023 öösel alkoholi. Seega Madis Retpap teadis, et ta on joonud juba mõnda aega alkoholi, kuid vaatamata sellele leidis ta siiski, et ta on võimeline veel mootorsõidukit juhtima. Madis Retpap pidi teadma oma seisundist ehk alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit näitab see seda, et Madis Retpap pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
2. Eeltoodud kokku võttes leiab kohus, et Madis Retpapi tegu vastab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Nii dokumentaalsete tõendite, videosalvestiste, kuid ka politseiametnike ütlustega on kohus tuvastanud, et Madis Retpap juhtis
3. aprillil 2024 kella 2 Harjumaal, Tallinnas, Peterburi tee 58a juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, kuivõrd tema alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,83 mg/l. Seega Madis Retpap rikkus LS §-de 69 lg 1 ja 69 lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Madis Retpap toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Lisaks on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Madis Retpap pani toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 6/9 1-24-5482
2. Harju Maakohtu
3. märtsi 2023 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-23-1735 nähtub, et Madis Retpap tunnistati süüdi muu hulgas

§ 423

1 järgi ehk süstemaatilise mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega juhtis juhtimisõiguseta Madis Retpap mootorsõidukit ajal, mil tal oli kehtiv karistus

§ 4231järgi.

Liiklusregistri väljatrüki (tl 23) kohaselt puudub seisuga

1. september 2024 isikukoodiga 38905262740 (Madis Retpap) kehtivad dokumendid. Seega puudub Madis Retpapil mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtus tunnistas Madis Retpap ka ise, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Süüdistuses märgitud kohtuotsustest ilmneb, et menetletavas asjas tuvastatud rikkumine toimus ajavahemikul september 2021 kuni november
2. Seega on Madis Retpap veidi vähem kui kahe aasta jooksul neljandat korda tabatud mootorsõiduki juhtimiselt. Kohtu hinnangul viitab selline rikkumiste hulk süstemaatilisusele. Samuti on oluline see, et Madis Retpap tabati mootorsõiduki juhtimiselt vaid mõned päevad pärast Harju Maakohtu
3. märtsi 2023 kohtuotsuse kuulutamist. Seega on kohtu hinnangul Madis Retpapi tegu õiguslikult hinnatav kui mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimine süstemaatiliselt.
4. Kohtu hinnangul on Madis Retpap teo toime pannud otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Madis Retpap teadis, et tal pole kunagi juhtimisõigust olnud ning ta oli vaid mõned päevad tagasi kohtu poolt süüdi mõistetud

§ 4231järgi.

1. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid.
2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Madis Retpapi poolt kuriteo toimepanemine ning Madis Retpap tuleb süüdi mõista

§-de 424 lg 1 ja 4231 järgi. II 23.

§ 424

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 4231näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

Kuivõrd süstemaatiliselt juhtimisõiguseta (

§ 4231

) ja joobeseisundis (

§ 424

) mootorsõidukiga sõitmine Madis Retpapi poolt on vaadeldav ühe teona, saab nende tegude puhul rääkida ideaalkogumist ning

§ 63

lg 1 alusel tuleb Madis Retpapile mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk

§ 424lg 1 järgi.

1. Hinnates Madis Retpapi süü suurust, tuleb esiteks arvesse võtta tuvastatud alkoholijoobe suurust. Madis Retpapil tuvastati sõiduki juhtimiselt tuvastamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,83mg/l. Kuivõrd piirmäära ei ole olulisel määral ületatud, siis võib hinnata Madis Retpapi süü keskmisest väiksemaks. Samuti võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse asjaolu, et Madis Retpap osales liikluses öisel ajal, kui oli oluliselt väiksem liikluskoormus ja tema teoga ei kaasnenud vahetuid kahjulikke tagajärgi, näiteks liiklusõnnetust. See kinnitab keskmisest väiksemat süüd. Samas puuduvad aga karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Lisaks ei ole vähetähtis asjaolu, et Madis Retpapi puudutavast kohtuotsusest (II kd, tlk 12-17) ja karistusregistri väljavõttest (II kd, tlk 18-23) nähtuvalt on Madis Retpapil üks kehtiv kriminaalkaristus. Madis Retpap tunnistati Harju Maakohtu
2. märtsi 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1735 süüdi

§-de 423 1, 213 lg 2 p 1, 1572 ja 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning teda karistati liitkaristusega 2 aastat 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka Madis Retpapi eelvangistuses viibitud 7 päeva ja ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Madis Retpap ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud 7/9 1-24-5482 kontrollnõudeid.

Seega on Madis Retpap jätkanud kuritegude toimepanemist ning toime pannud ka samalaadse kuriteo. See näitab üheselt, et varasem karistus ei ole Madis Retpapile mõju avaldanud. Lisaks on ta toime pannud uue kuriteo vaid mõni päev pärast kohtuotsuse kuulutamist ning temale määratud katseaja algust. 25. Alkoholijoobes ja vastava kategooria mootorsõidukijuhi juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et joobeseisundis mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrval seisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes. Kohtu hinnangul on joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Eeltoodust lähtudes ei ole Madis Retpapile rahalise karistuse mõistmine võimalik ja Madis Retpapile tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Seega arvestades Madis Retpapi süü suurust, tuleb kohtu hinnangul mõista Madis Retpapile sanktsiooni keskmäärast väiksem vangistus ning Madis Retpap tuleb karistada

§-de 424 lg 1 ja 4231 järgi 1-aastase vangistusega.

1. Madis Retpap on teo toime pannud eelmise kohtuotsusega, so Harju Maakohtu
2. märtsi 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1735, määratud katseajal.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Madis Retpapil on Harju Maakohtu

1. märtsi 2023 kohtuotsusega mõistetud karistusest ärakandmata 2 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust. Seega tuleb Madis Retpapile liitkaristuseks mõista vangistus 3 aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust.
2. Karistuse ärakandmist arvestada alates Madis Retpapi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Kohustada Madis Retpapi ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. III
3. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
4. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Madis Retpapile määratud kaitsjale vandeadvokaadile Aivar Ennokile määratud õigusabi osutamise eest tasu 218,16 eurot (II kd, tlk 8) ning kohtumenetluses 1134,60 eurot (II kd, tlk 29). Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku 1352,76 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on

§-de 424 lg 1 ja 4231 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
2. jaanuarist 2025 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega tuleb KrMS §-de 179 lg 1 p 2 ja 175 lg 1 p 9 alusel Madis Retpapil tasuda ka sundraha 1329 eurot. Eeltoodust 8/9 1-24-5482 tulenevalt tuleb Madis Retpapil hüvitada menetluskulud kokku 2681,76 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates Madis Retpapi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
4. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et Madis Retpap kinnitas, et ta saab rahaliselt hästi hakkama, siis tegelikkuses puudub tal ametlik töökoht ja sissetulek. Seega tuleb kohtul tähelepanu pöörata sellele, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuivõrd Madis Retpapi peab minema vangistuslikku karistust kandma, siis on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Madis Retpapil ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Madis Retpapi majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Madis Retpapi suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale ning Madis Retpapil tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda menetluskulusid selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 2681,76 eurot.
5. Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, so pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §-de 423 ja 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) 9/9