KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23

) § 32 lg 2 esimene lause. Hageja pidi tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Seejärel oli kostjal võimalus tõendada, et ta on tegutsenud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena kohustus olla hoolas ning lojaalne ning mitte kasutada hageja rahalisi vahendeid hageja huvide vastaselt. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja tasus

1. juunil 2023 Kvartali postkontoris 600 eurot 50 senti, tegi endale
2. juuni 2023 –
3. august 2023 ülekandeid kokku 3 3320 eurot, tegi
4. juulil 2023 500 euro suuruse ülekande V.H. Peljuhhovskale ning võttis
5. juulil 2023 kontolt sularahas välja 680 eurot. Kostja tõendina esitatud hageja Tartu grupi
6. juuni 2023 koosoleku protokolli p-st 3 nähtuvalt otsustati erakonna eelarvest teha väljamaksed neile, kes kandideerisid Riigikogu valimistel ja kulutasid oma vahendeid reklaamile, sh V. Peljuhhovskale 500 eurot. Tegemist ei ole hageja üldkoosoleku otsusega. Nn Tartu grupil puudus õiguslik pädevus võtta vastu otsuseid, mis puudutavad hageja raha kasutamist. Protokollil ega selles kajastatud otsusel ei ole õiguslikku tähendust. Kostja väitis, et tasus hageja eest hageja juriidilisi kulusid, mille otsustas pärast hagejale riigilt toetuse saamist endale tagastada. Kohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et kandis hageja eest juriidilisi kulusid. Kostja esitatud tabel juriidiliste kulude kohta sisaldab vaid loetelu ÕPS Tartu Ühingu arvetest, kuid sellelt ei nähtu arvete seos hageja ega kostjaga. Kostja selgitas, et enne riigilt toetuse saamist puudusid hagejal rahalised vahendid. Kostja kandis hageja eest juriidilisi kulusid ning tegi annetusi rohkem kui 4000 eurot. Kohtu hinnangul jättis kostja tähelepanuta, et hagejale tehtud annetused ei ole raha, mida saab hiljem endale tagasi võtta. Annetatud raha on annetuse saajale loovutatud ega kuulu annetajale. Kostja ei tõendanud veenvalt, et tegi hageja pangakontolt nähtuvad toimingud hageja huvides. Kostja rikkus hageja ees oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning hageja kandis varalist kahju 5100 eurot 50 senti, sest tema vara on selles ulatuses vähenenud. Hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on

§ 32lg 1, 2 ja VÕS § 127 lg 1, lg 4 alusel põhjendatud.

Põhinõude rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka viivisenõue. Kostja palus hageja nõudest maha arvestada kostja töötasu ajavahemikul aprill 2023 – august 2023, kokku 3000 eurot. Tegemist on tasaarvestuse vastuväitega. Kohus leidis, et tasaarvestuseks ei ole alust. Kostja selgitas menetluse kestel, et tegi hageja asendusliikme tööd tasuta. Soov tasu saada tekkis alles

1. märtsil 2024, koos sooviga see tasaarvestada. Kostjal ei olnud hagejaga kokkulepet tasu maksmise kohta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning tsiviilasja saatmist tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt määrati hageja juhatuse asendusliige K. Lindeberg ametisse tähtajaliselt ning tema volitused ei kehti. K. Lindebergile anti vaid volitused hageja üldkoosoleku kokkukutsumiseks, juhatuse liikmete valimiseks ja nende kandmiseks äriregistrisse. Kostja töötas hageja juhatuse asendusliikmena ilma palgata ning korraldas 2 üldkoosolekut, kus oli rohkem osavõtjaid kui K. Lindebergi korraldatud üldkoosolekul. Kostja kulutas hageja huvides oma raha 10 000 eurot. K. Lindeberg saab väga suurt palka, ei ole panustanud hageja arengule ühtegi eurot, kasutab kostja hangitud rahalisi vahendeid ning on kulutanud erakonna vahenditest 25 000 eurot. Kostja ei eelistanud isiklikke huvisid hageja omadele. Tänu kostja tegevusele hakkas hageja saama Riigikogu valmistel eduka esinemise tõttu riiklikku toetust 2500 eurot kuus. Sellega tekitas kostja hagejale 120 000 eurot tulu. K. Lindebergil ei olnud alust nõuda kostjalt raamatupidamisdokumente. Vastavalt hageja põhikirjale oli õigus dokumente nõuda revidendil ning lõpliku hinnangu kuludele annab üldkoosolek. 4 Kohus määras VÕS § 127 lg 1 mõttes varalise olukorra diferentsi ajalised piirid valesti. Periood algas kostja juhatuse asendusliikmeks määramisega ning lõppes juhatuse asendusliikme ülesannete lõppemisega. Perioodi alguses puudus hagejal riiklik toetus ja rahad ning perioodi lõpus oli riiklik toetus hagejale 2500 eurot kuus. Seega hageja majanduslik seisund ei halvenenud. Kostjale on vajalik võrdse kohtlemise printsiibi alusel määrata töötasu. Kostja ei ole kunagi väitnud, et ta ei taha hageja juhatuse asendusliikme töö eest tasu.
3. jaanuaril 2025 esitas kostja kirjalikud seisukohad. Kostja seab kahtluse alla hageja esindaja motiivid hageja esindamisel.
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude kostja kanda jätmist. vastu ja taotleb selle rahuldamata ning Hageja hinnangul on valdav enamus apellatsioonkaebuse väidetest asjasse puutumatud. Asjaolu, et kostja ei soovinud juhatuse asendusliikme ülesannete täitmise eest tasu, nähtub kostja
5. detsembri
6. a menetlusdokumendist, milles ta märgib, et ta
7. august 2022 –
8. august 2023 hageja asendusliikme töö eest mingit palka ei saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki neid korrata.
10. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koosmõjus

§ 32lg-ga 2.

Samuti kontrollis maakohus õigesti nõude eeldusi: juhatuse liikme kohustuse rikkumine (

§ 32lg 1, Ts

ÜS § 35); ühingule on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest (

§ 32lg 2 teine lause) (vt RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 12).

Kostja ei tõendanud, et ta tegutses mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-133-15, p 12).

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindaja K. Lindeberg ületas hagiavaldust esitades oma volitusi. Maakohus selgitas õigesti, et lisaks Harju Maakohtu
2. augusti 2023 määruses määratud ülesandele tuleb juhatuse asendusliikmel täita ka juhatuse liikmele seadusest tulenevaid kohustusi. Samuti ei määratud K. Lindebergi hageja juhatuse liikmeks tähtajaliselt.

§ 27

lg 1 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhatuse asendusliikmeks määratud K. Lindebergil oli õigus esitada hageja nimel kostja vastu hagi. Kostja etteheited hageja juhatuse asendusliikme K. Lindebergi tegevusele ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohased. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas K. Lindebergil oli alust nõuda kostjalt raamatupidamisdokumente, sest kostjal oli võimalik väljamaksete aluseks olevad algdokumendid esitada tõendina kohtumenetluses. Samuti ei lükka hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ümber see, kas kostja töötas ilma palgata ning korraldas 2 üldkoosolekut. Asjaolu, kas kostja tegevuse tulemusena saadi hagejale riigi toetus, ei ole samuti asjakohane. Hagejale rahalise toetuse saamine ei lükka ümber erakonna juhatuse liikme kohustust tagada, et juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja väljamakseid tehtaks õiguslikul alusel. 5 Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et kohus oleks pidanud võrdlema hageja varalist olukorda kostja hageja juhatuse asendusliikmeks määramisest kuni juhatuse asendusliikme ülesannete lõppemiseni. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt RKTKo 04.05.2010, 3-2-1-33-10, p 19; RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15–16; RKTKo 03.03.2014, 3-2-1-197-13, p 22; RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-38-15, p 21). Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju tekkimist ning selle ulatust ei mõjuta see, kas hageja üldine majanduslik olukord kostja juhatuse liikmeks olemise ajal paranes või halvenes. Varalise olukorra muutust tuleb tuvastada rikkumistele eelneva ja järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Kostja ei tõendanud vaidlusaluse raha kasutamist hageja huvides. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusel halvenes hageja varaline olukord ulatuses, milles hageja vara ei kasutatud hageja huvides. Maakohus ei saanud määrata kostjale tagantjärgi juhatuse liikme tasu.

§ 281

lg 1 II lause kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord üldkoosoleku otsusega. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud väidet, et hageja üldkoosolek määras talle juhatuse liikme tasu. Kostja ei saa ilma üldkoosoleku otsuseta hageja vastu tasu saamise nõuet esitada. Seetõttu ei ole võimalik juhatuse liikme tasu nõudega ka tasaarvestus.

1. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 539 eurot 85 senti. Esindaja ajakulu oli 2 tundi 57 minutit tunnitasu määraga 150 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse hinda ning on seega TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendamatu menetlustoiming kohtule
2. juulil 2024 taotluse koostamine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ajakuluga 30 minutit. Ringkonnakohus ei küsinud hagejalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta seisukohta. Arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumentide mahtu on hageja lepingulise esindaja teiste toimingute ajakulu mõistliku suurusega. Põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi 27 minutit. Seega peab ringkonnakohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 448 eurot 35 senti (367 eurot 50 senti + km 22%), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6