4-25-225/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebraur 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-225 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Kohtuasi Artur Brunitsõn (isikukood 39212020251, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht L OÜ) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. detsembri 2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,24,015302 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Artur Brunitsõn kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jekaterina Aleinikova RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2, § 133-135, maakohus otsustas:
3. Rahuldada osaliselt Artur Brunitsõni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
4. detsembri 2024 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,24,
6. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
7. detsembri 2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,24,015302 karistuse mõistmis osas.
8. Tühistatud osas teha uus otsus, millega karistada Artur Brunitsõnit LS § 227 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.
9. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
10. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb kaebuse esitajal loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
11. märtsil
12. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
14. detsembri 2024 otsusega väärteoasjas nr 2302,24,015302 karistati Artur Brusnitsõnit LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuueks kuuks selle eest, et ta juhtis
15. detsembril 2024 kell 21.08 Pärnu mnt (Suur-Ameerika ja Luha tänavate vahel) mootorsõidukit kiirusega 121km/h +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h mitte vähem kui 77 km/h.
16. Menetlusaluse isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist talle lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas.
17. Kohtuistungil jäi Artur Brusnitsõn kaebuse juurde, paludes tühistada lisakaristus ja võimaldada trahvi tasumist ositi. Ta tunnistab toimunut ning leiab, et juhtum on kahetsemisväärt. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
18. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
19. Artur Brusnitsõnile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
20. detsembril 2024 kell 21.08 Pärnu mnt (Suur-Ameerika ja Luha tänavate vahel) mootorsõidukit BMW X6, registreerimismärgiga xxx, kiirusega 121km/h +/- 4 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 40 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 77 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, ja pani toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo.
21. Kohtu hinnangul tõendavad Artur Brusnitsõnile etteheidetavat tegu, s.o lubatud kiiruse ületamist, esmalt kiirusmõõturi salvestuse andmed ja videosalvestis, millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW X6, registreerimismärgiga xxx, sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
22. detsembril 2024 kell 21.08 mõõteseadet Stalker ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 121 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Pärnu maanteel, kus lubatud kiirus on 40 km/h. Mõõtmisel saadud kiiruse väärtuse laiendmääramatust arvesse võttes ületas Artur Brusnitsõn kiirust mitte vähem kui 77 km/h.
23. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M H, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides 2 seejuures mõõtemetoodikat. Seda kinnitab muuhulgas Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et M H on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-24/00109 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr KR039848) kordustaadeldud
24. juulil
25. Majandus- ja taristuministri
26. detsembri
27. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja staatiliste taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt on kiirusmõõturi puhul kohustuslik riigisisest tüübikinnitusetunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine. Taatluskehtivusaeg on 1 aasta. Määruse § 4 lg 2 kohaselt kui kordustaatlusele ei ole esitatud eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse või vastavushindamise nõuetest. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
28. detsembril 2024 oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
29. Teo toimepanemist ehk kiiruse ületamist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, s.o kiiruse ületamist. Ta selgitas, et ta ületas kiirust kuna foori taga kõrval seisvast autost žestikuleeriti ebasündsalt tema suunas ning tal tekkis soov vastu näidata. Kui fooris süttis roheline tuli, siis kiirendas, et teisele sõidukile järele jõuda.
30. Kohus leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega ja mõõtmise andmetega ning ka menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud Artur Brusnitsõnile etteheidetav kiiruse ületamine.
31. Kohtu hinnangul on Artur Brusnitsõn subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta teadis, et ületas kiirust. Artur Brusnitsõni enda ütlustega on kinnitust leidnud, et ta teadis nimetatud teelõigul olevat kiirusepiirangut, milleks oli 40 km/h, kuid otsustas kiirendada, kuna oli ärritunud kõrval olnud autost näidatud ebasündsa žesti tõttu. Seega ületas ta lubatud kiirust kavatsetult. Samuti puuduvad ka Artur Brusnitsõni teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KARISTUS
32. LS § 227 lg 4 näeb võimaliku põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
33. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
34. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 4 ettenähtud teo toimepanemisel, leiab kohus, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust ja kõnealuse rikkumise puhul (lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 77km/h) on menetlusaluse isiku süü suur. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt Tallinnas Pärnu maanteel juhitud sõiduki kiirus ületas olulisel määral lubatut. Samuti arvestab kohus seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, küll õhtusel ajal, kuid pealinnas on liiklejaid ka õhtusel ajal, mida on võimalik näha ka videosalvestiselt. Süü suuruse hindamisel on oluline ka asjaolu, et sõitmise kohas oli mitmeid ülekäiguradasid, liikudes pealinna tänaval kiirusel üle 100 km/h, ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Lisaks viibis tema sõidukis ka veel kaasreisija. Isiku käitumine 3 näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge.
35. Menetlusaluse isiku hinnangul liiklus peaaegu puudus, inimesed ja transpordivahendid puudusid. Samas videosalvestiselt nähtuvad ka teised liiklejad mh sõitis viaduktil just menetlusaluse isiku juhitud sõidukiga samas reas sõiduk, milleni jõudes võttis menetlusaluse isiku sõiduk suuna paremale. Seega juhtides sõidukit suurel kiirusel, olles ärritunud seisundis ei märganud Artur Brusnitsõn ka teisi liiklejaid enda ümber, vaid pidas linnatänavat inimtühjaks, mis näitab toime pandud teo ohtlikkust. Kuigi eeltoodud asjaolusid tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, märgib kohus, et sõltumata sellest, kas liiklus oli hõre või mitte, on kiiruspiirangutest kinnipidamine igal juhul kohustuslik. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise keeld kehtib igal ajahetkel. Vähetähtis ei ole, et Artur Brusnitsõn käitus sellisel viisil teadlikult (kavatsetult), mis viitab suuremale süüle.
36. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Artur Brusnitsõni rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kergendavaid asjaolusid ja määras lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse.
37. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et tal on elus hetkel rasked ajad ning kahe nädala pärast kaotab ka töö, tema väljaminekud on suuremad kui sissetulekud ning on seni elanud säästudest. Materiaalselt keegi teda ei toeta, hoolitseb lisaks vanaema eest. Põhikaristuse liigi valikul on mh oluline, et isik mõistaks toime pandud teo raskust ning edaspidi selliseid tegusid toime ei paneks. Oluline on arvestada ka asjaolu, et Artur Brusnitsõni kulud on juba käesoleval hetkel suuremad kui tema tulud ning lisaks on ta kaotamas ka töökohta, seega ei pea mõistetud karistus isikut viima veel suuremasse majanduslikku raskusesse, seda enam, et temast sõltub ka tema vanaema heaolu.
38. Artur Brusnitsõni selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust, näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib Artur Brusnitsõn oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu. Karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivad karistused Artur Brusnitsõnil puuduvad.
39. Kuna kohtumenetluses avaldas isik kahetsust, siis võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada Artur Brusnitsõnit mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks.
40. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et uue töökoha otsimine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et uue töökoha leidmisel oleks töökohustusi võimalik täita mootorsõidukit juhtimata nt kasutades ühistransporti, mis on ka Tallinna elanikule rohelist kaarti kasutades tasuta.
41. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et 4 liiklusturvalisus ja ka Artur Brusnitsõni enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.
42. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Artur Brusnitsõnit tuleb karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, rahuldades menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt.
43. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 5