Obsah (12)

§ 210§ 25§ 37§ 211§ 35§ 15§ 16§ 17§ 27§ 34§ 38§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-15307 Tsiviilasi R. K. hagi M. K. vastu ühisvar

1995 ja pärast seda

(

§ 210lg 1).

Enne 01. juulit 2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim (

1995 § 14 jj), 01. juulist 2010 kohaldub poolte varasuhtele

§-des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga varaühisus (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoober 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-1418828, p 16).

§ 210lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.

juulit 2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele

1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga

(

§ 210lg 1).

Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul ühisvara

1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka

§ 25järgi.

Ühisvara koosseis määratakse

§ 37lg 1 1 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.

See tähendab, et kui üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne 01. juulit 2010 mingi eseme, tuleb selle otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada

1995. Kuna ühisvara jagamise hagi esitati pärast

-i jõustumist 01. juulil 2010, kohaldub ka enne seda kuupäeva soetatud ühisvara jagamisele

§ 211

lg 1 järgi

(vt ka nt Riigikohtu

1. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14- 17, p 16).
2. Poolte esitatud põhjal ei ole nad sõlminud abieluvaralepingut, seega kohaldub endiste abikaasade varasuhtele varaühisuse regulatsioon.

§ 25

kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. 10.

§ 35lg 3 järgi lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisega.

Puudub vaidlus ja kohus loeb tuvastatuks, et hageja ja kostja abiellusid 26.07.2003 Pärnu Maavalitsuses(dtl 411) ja poolte abielu lahutati käesolevas menetluses osaotsusega 30.03.2022 (dtl 645-646). Poolte varaühisus lõppes seega abielu lahutamisega. 11.

§ 15

lg 1 sätestab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

§ 15

lg 2 kohaselt osalevad abikaasad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.

§ 16

lg 1 sätestab, et abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.

§ 16

lg 2 kohaselt hõlmab perekonna ülalpidamine tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).

§ 17

sätestab, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 12.

§ 210

lg 1 ja § 211 lg 1 alusel tuleb abikaasade ühisvara (sh nii enne kui ka pärast

jõustumist omandatud vara) jagada kehtiva seaduse kohaselt. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. Jagada saab ainult neid esemeid, mille jagamist on nõutud hagis või vastuhagis.

§ 37

lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on 5 2-21-15307 kaasomand või ühisomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. 13.

§ 27

lg 1 sätestab, et ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara.

§ 27

lg 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

§ 27

lg 3 sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.

§ 27

lg 6 sätestab, et varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.

§ 34

lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

§ 34

lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

§ 38

sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.

1. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
2. Riigikohus on asjas nr 2-15-15138 märkinud, et: p 35.
3. Kuigi ühisvarana jagatakse

§-st 25 tulenevalt esmajoones ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi õigusi, tuleb vara jagamisel

§ 38kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi.

Ühisvara jagamisel tuleb arvestada poolte ühiseid kohustusi ning ühe abikaasa selliseid isiklikke kohustusi, mis on seotud ühisvarasse kuuluva esemega. Kohustused saab vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (vt ka Riigikohtu

1. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 14). P 35.
2. Üldjuhul tuleks eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist. Kui aga kohustused jagada, tuleb abikaasade solidaarkohustuste puhul arvestada, et jagamisega saavad abikaasad üldjuhul reguleerida vaid omavahelisi suhteid solidaarvõlgnikena. Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist jäävad abikaasad võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu
3. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 14). P 35.
4. Ühisvaras olevate esemete ja ühisvaral lasuvate kohustuste erinev käsitlus võib kaasa tuua, et vaatamata sellele, et ese kuulub abikaasadele ühiselt, vastutab sellega seotud kohustuste eest vaid üks abikaasadest. Seda juhul, kui tegemist ei ole abikaasade solidaarkohustusega (vt otsuse p-d 17-19). See, kas võlausaldaja ees vastutab vaid üks abikaasadest või mõlemad, ei piira siiski abikaasade võimalust reguleerida ühisvara jagamisel vastutust omavahelises suhtes. P 35.
5. Ühisvara jagamise käigus saab jagada ka lepingust tulenevaid varalisi õigusi ja lepingust tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise või jagamise, sh abikaasade omavahelises suhtes, kõrval on ühisvarana võimalik jagada põhimõtteliselt ka lepinguga seotud varalisi õigusi. Varaliste 6 2-21-15307 õiguste jagamine ei mõjuta vastutust võlausaldaja ees. Varaliste õiguste jagamisel saab lähtuda kaasomandi lõpetamise viisidest. Hüvitise saab teiselt poolelt välja mõista

§ 37

lg-te 1 ja 3 ning AÕS § 77 lg 2 alusel üksnes juhul, kui pool soovib lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kanda üksi, ja üksnes hüvitise vastu, mida ta on valmis maksma. Kui pool ei soovi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste endale jätmist või ei ole nõus seda tegema hüvitise eest, mis kohtu arvates tuleks maksta, tuleb hagi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste jagamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kui muid jagamisviise pole nõutud.

1. Poolte vahel on vaidlus ühisvara koosseisus (sh sõiduauto Toyota Avensise võõrandamisest ja XXX müügist ning raieõiguse müügist saadavad rahalised vahendid) ja jagamise viisides (sh ühisvara jagamisel poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks aluste esinemises). Sõiduauto Toyota Avensis
2. Hageja on hagiavalduses palunud tuvastada, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr XXX) 11.09.2021 sõiduki omanikuvahetuse tehingu on kostja teinud ilma hagejast abikaasa tahteavalduseta ning kohustada kostjat hüvitama ühisvara vähenemisest tekkinud kahju, summas 14 900 eurot, mille võrra suurendada ühisvara. Kostja on hageja nimetatud nõudele vastu vaielnud, leides, et vaidlusalune sõiduauto on soetatud kostja lahusvarasse kuuluva Selja-Hindreku kinnistu raieõiguse müügist saadud raha eest.
3. Kohtule esitatud Amserv Auto AS 01.03.2019 arve nr 1746449 kohaselt on kostja ostnud sõiduauto Toyota Avensis hinnaga 19 990 eurot (dtl 579). Nimetatud arve on tasutud kostja poolt 01.03.2019 (dtl 577). Transpordiameti e-teeninduse väljavõtte kohaselt on antud sõiduki omanik käesoleval hetkel kostja vend K. K. (dtl 131). Poolte selgituste kohaselt on vaidlusalune tehing tehtud 11.09.
5. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et sõltumata kostjale vahetult enne sõiduauto müügitehingut laekunud ülekannetest talle lahusvarana kuuluva kinnisasja raieõigusest, ei tõenda see automaatselt sõiduauto kuulumist kostja lahusvara hulka. Varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed on üldjuhul poolte ühisvara, va juhul, kui tegemist on abikaasa isikliku esemega. Käesoleval juhul on pooled välja toonud, et sõiduk osteti pere kasutusse ja seda kasutasid mõlemad abikaasad, mistõttu tuleb lugeda, et tegemist on poolte ühisvaraga. 20.

§ 34

lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Riigikohus on oma 27.03.2017 lahendis nr 3-2-1-108-16 selgitanud, et

§ 34

lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Seega tuleb ühisvara suurendada hüvitise võrra juhul, kui kohus tuvastab, et üks abikaasadest on ühisvara vähendanud süüliselt või teinud tehingu abikaasa tahteavalduseta.

§ 29

lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

1. Hageja on käesoleval juhul välja toonud, et kostjal puudus hageja nõusolek sõiduki võõrandamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tal abikaasa nõusolek sõiduki võõrandamiseks oli. Lisaks viitab kostja käitumine käesoleval juhul sellele, et kostja otsustas teadlikult vahetult enne hageja poolt hagiavalduse esitamist vaidlusaluse sõiduauto oma vennale 7 2-21-15307 võõrandada, et seda mitte arvestada ühisvara jagamises. Nimetatut kinnitab ka hageja poolt välja toodu, et peale sõiduki võõrandamist jätkasid abikaasad sõiduki kasutamist.
2. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr XXX) 11.09.2021 sõiduki omanikuvahetuse tehing on kostja poolt tehtud ilma hageja tahteavalduseta ning põhjendatud on kohustada kostjat hüvitama ühisvara vähenemisest tekkinud kahju 14 900 eurot, mille võrra suurendada ühisvara. XXX
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas XXX kuulus hageja lahusvarasse või poolte ühisvarasse. Hageja on märkinud, et hageja hinnangul oli tegemist hageja lahusvaraga, kuna vaidlusalune kinnistu omandati hageja lahusvara arvelt, mistõttu palub hageja tuvastada hageja lahusvarana 04.05.2021 müüdud kinnisasja müügitulust saadud hüvitis 30 000 eurot, mis on kantud 04.05.2021 kostja nimelisele arveldusarvele ning mõista see lahusvara väärtusena ühisvara arvelt hageja kasuks välja. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja lahusvarana 04.05.2021 müüdud XXXle 21.09.2018 raieõiguse müügilepingu nr XXX alusel teostatud kasvava metsa raietööde müügitulu 35 000 eurot, mis on 01.10.2018 kantud kostja nimelisele arveldusarvele, lahusvara väärtusena ühisvara arvelt hageja kasuks välja. Kostja on vaielnud hageja nimetatud nõudele vastu ning leidnud, et XXX oli poolte ühisvara. Samuti oli hageja ka teadlik kasvava metsa raietööde müügist ning antud müügist laekunud raha kasutati pere huvides pere kulutuste katteks.
4. Kohtule on esitatud 19.03.2010 sõlmitud XXX omandamise leping (dtl 54-65). Notarilepingu punktis 2.
5. ostjad avaldavad ja kinnitavad, et: „nad on omavahel abielus ning neil ei ole teineteise vastu mingeid täiendavaid nõudmisi ja nende vahel ei teki mingeid täitmata kohustusi tulenevalt asjaolust, et kogu KINNISTU 2 ostuhind tasutakse MÜÜJALE R. K. ’u poolt ning asjaolust, et KINNISTU 2 ostetakse nende ühisomandisse“. Notarilepingu punktis 4.2.
6. hageja poolt notarile avaldatud: „R. K. avaldab, et soovib LEPINGU punktis 4.1.
7. nimetatud KINNISTU 2 ostmisel tema ja M. K. ’u poolt ühisomandisse, kasutada Pärnu notar Marje Jurioja notarikontot nr.XXX AS-s Swedbank. Notarikontole tasutakse 122 139.- (ukssada kakskümmend kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni ning ostuhind kuulub tasumisele vastavalt LEPINGU punktile 4.3.2.”
8. Eeltoodust nähtuvalt pooled olid kinnistu ostmisel kokku leppinud, et tegemist on ühisomandiga, mitte hageja lahusvaraga ning avaldasid seda ka notarile, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et poolte sooviks oli nimetatud kinnistu omandamine ühisvarasse. Juhul, kui pooled oleks soovinud osta XXXt hageja ainuomandisse, oleks pooled pidanud seda lepingu sõlmimisel märkima.
9. Kinnistu omandamislepingu sõlmimise ajal lehtinud seaduse kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara (

1995 § 14 lg 1). Tolleaegse seaduse kohaselt sai abielu ajal omandatud vara olla ühe abikaasa lahusvaraks vaid juhul, kui see oli omandatud kinke või pärimise teel või peale abielusuhete lõppu (

1995 § 14 lg 2) või on abikaasade vahel sõlmitud vastav vara jagamise leping (

1995 § 16) või kuulub vastava vara ühe abikaasa lahusvara hulka vastavalt abikaasade vahel sõlmitud abieluvaralepingule (

1995 § 1). Ühtegi eelnimetatud erandi rakendamiseks vajalikku asjaoludest ei esine, seega leiab kohus, et XXX kuulus poolte ühisvarasse.

1. Samuti nõustub kohus, et XXX kuulumist ühisvarasse tõendab ka 04.05.2021 notariaalne kinnistu müügileping (dtl 66-76), mille punkti 3.2.
2. kohaselt müügihinnast (60 000 eurot) „summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot Müüja M. K. kontole nr XXX Swedbank, selgitusega „XXX, XXX“ ja punkti 3.2.
3. kohaselt „summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot Müüja R. K. kontole nr XXX Swedbank, selgitusega „XXX, XXX“. Kohus leiab, et kui abikaasad oleks olnud seisukohal, et XXX näol on tegemist hageja lahusvaraga, siis ei oleks 8 2-21-15307 jagatud ka müügist saadud raha võrdselt hageja ja kostja vahel. Asjaolu, miks olukorras, kus hageja hinnangul kuulus XXX hageja lahusvarasse, aga kinnistu müümisel jagati saadud raha võrdselt abikaasade vahel, ei osanud hageja ka kohtuistungil selgitada.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et XXX oleks olnud hageja lahusvara, mistõttu ei ole põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja XXX 04.05.2021müügist saadud 30 000 eurot, mis kanti kostja kontole.
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista XXXle 21.09.2018 raieõiguse müügilepingu nr XXX alusel teostatud kasvava metsa raietööde müügitulu summas 35 000 eurot, mis on 01.10.2018 kantud kostja arvelduskontole. Hageja väidab, et hageja ei olnud teadlik XXXl toimunud raietöödest ning, et kostja varjas teadlikult XXX raieõiguse müügist saadud tulu. Kostja on hagejale vastu vaielnud ning kostja selgituste kohaselt oli hageja teadlik antud tehingust ja temale laekunud raiemüügi tulu kasutati abikaasade ühiseks hüvanguks. Kohtule on esitatud kostja ja OÜ Grundar Puit vahel 21.09.2018 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügileping XXX (dtl 672-674). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud ning ei ole eluliselt usutav, et hageja ei teadnud poolte ühisvarasse kuuluva kinnistuga seotud raieõiguse müügist.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX 21.09.2018 raieõiguse müügilepingu nr XXX alusel teostatud kasvava metsa raietööde müügitulu summas 35 000 eurot, mis on 01.10.2018 kantud kostja arvelduskontole, ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. XXX kinnisasi
7. Kohtule esitatu kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et XXX kinnisasi kuulub poolte ühisvarasse, hoolimata asjaolust, et kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud üksnes kostja (dtl 80-81). Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et abikaasad omandasid kinnistu 08.03.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning kinnistu omandamisel sõlmis kostja laenulepingu nr XXX, et finantseerida kinnistu ostu. Hageja on esitanud kohtule Pindi Kinnisvara poolt 18.11.2024 koostatud eksperthinnangu nr XXX, mille kohaselt on 18.11.2024 seisuga kinnisasja turuväärtus 223 000 eurot (dtl 842-881). Kostja ei ole antud tõendile vastu vaielnud ega esitanud omalt poolt teisi tõendeid kinnisasja väärtuse kindlaksmääramiseks. Seega leiab kohus, et et käesoleval juhul tuleb lugeda, et poolte ühisvarasse kuuluva kinnisasja XXX väärtus on 223 000 eurot.
8. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus jätaks XXX kinnistu hageja ainuomandisse. Kostja on esitanud vastuhagi paludes jätta XXX kinnistu kostja ainuomandisse või alternatiivselt panna kinnistu menetlusosaliste vahelisele enampakkumisele. 33.

§ 37

lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel.

§ 37

lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

1. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd seadus võimaldab jätta asja kaasomandisse ega nõua, et kaasomandis oleva asja jagamisel peab kaasomand igal juhul lõppema, siis ei ole välistatud jagada abikaasade ühisvara asja jätmisega nende kaasomandisse (vt RKTKo 18.10.2016 3 2 188-16, p 12). 9 2-21-15307
2. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt RKTKo 03.10.2018 2-1615236, p 18). Kohtul on siiski õigus jätta ka (ühisvara jagamata) kaasomand lõpetamata ning asi jagamata, mis saab olla siiski erandlik otsus, kuivõrd abikaasade varaühisuse varasuhe on lõppenud. Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul mõlema kaasomaniku huve vastavalt poolte esitatud asjaoludele. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. Kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu.
3. Käesoleval juhul on mõlemad pooled esitanud nõude, et kohus jätaks kinnisasja talle. Hageja on välja toonud, et hageja soovib oma koju tagasi kolida. Hageja on loovutanud oma kodu oma tahtevastaselt, et suurte vastuolude vältimiseks, ainukasutamiseks kostjale, ent soovib elamusse, millesse ta on olulises osas oma lahusvaraga panustanud ning kasvatanud üles poolte ühised lapsed, tagasi kolida. Hageja jaoks on elamul väga tugev emotsionaalne väärtus. Kostja on välja toonud, et ka kostja sooviks on jääda oma koju elama, see on ka käesoleval hetkel tema ja poolte kahe lapse alaline elukoht ning kostja on panustanud kinnisasja soetamisse oma lahusvara arvelt võrdselt hagejaga. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole pooled välja toonud selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt jõuaks kohus järeldusele, et ühel või teisel abikaasal on vaidlusaluse kinnisasjaga suurem emotsionaalne seotus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on mõlemad abikaasad panustanud kinnisasja soetamisse, ehitamisse ja hooldamisse. Samuti ei saa väita, et ühel või teisel abikaasal oleks suurem emotsionaalne side majaga, kuna mõlemad abikaasad on kohtuistungitel olnud nõus kompromissi sõlmima, kuid küsimus on rahalises hüvitises. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta kinnisasi kostja omandisse, kuna see koormab ühisomanikke kõige vähem. Kostja on käesoleval juhul kinnitanud, et tal on valmisolek ja võimekus hagejale omandi kaotuse eest hüvitist tasuma.
4. Hageja on palunud tuvastada, et hageja lahusvarana 04.12.2009 müüdud kinnisasja müügitulust 23 750 eurot (371 600 krooni) on hageja lahusvara arvelt tehtud kulutusteks poolte ühisvarasse kuuluvas kinnisasjas, s.o 27,17% ulatuses, ning mõista see proportsionaalselt ühisvarasse kuuluva kinnisasja turuväärtusest.
5. Riigikohus on oma 24.10.2024 kohtuotsuses nr 2-21-6200 leidnud, et lahusvara panustamine ühisvara kasuks tuleb tõendada – kui üks abikaasa väidab, et on kasutanud oma lahusvara ühisvara loomiseks või parendamiseks, tuleb seda tõendada (nt maksekviitungite ja lepingutega).
6. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja müüs 04.12.2009 talle kuulunud korteriomandi aadressil Papiniidu 25-29, Pärnu hinnaga 710 000 krooni. Müügihinnast 25 000 krooni tasuti maaklerteenust osutanud OÜ-le Kinnisvaraekspert Pärnu ning 685 000 krooni hageja arveldusarvele (dtl 35-48). Hageja on esitanud kohtule Swedbank AS konto väljavõtte perioodi 01.12.2009-31.12.2010 kohta (dtl 135-136), mille kohaselt on hageja nimetatud perioodil võtnud välja sularaha kokku 371 600 krooni (23 749,57 eurot). Hageja selgituste kohaselt on hageja välja võetud sularaha andnud kostjale ning seda kasutati XXX kinnistul asuva elamu ehitamiseks. Kostja on leidnud, et hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvad sularaha väljavõtmised ei tõenda, et hageja oleks andnud selle raha kostjale, samuti ei tõenda sularaha väljavõtmised, et hageja oleks andnud selle raha kostjale, samuti ei tõenda sularaha väljavõtmised, et hageja oleks ise panustanud väljavõetud raha ühisvarasse. Hageja oli tol ajal (s.o
7. aastal) kahe väikelapsega enamasti kodune ning seega puudus hagejal regulaarne sissetulek ja ta kasutas oma lahusvara enda ja pere igapäevaste kulutuste katteks, mitte ei panustanud seda poolte ühisvarana kuuluva elamu ehitusse. Kohus kostja nimetatud käsitlusega ei nõustu täielikult ning leiab, et eluliselt pole usutav, et olukorras, kus pooled ehitavad koos uut ühist eluaset, kulutaks hageja aasta aja jooksul 371 600 krooni (23 749,57 10 2-21-15307 eurot) üksnes igapäevaste kulutuste katteks. Siiski leiab kohus, et tõendatud ei ole, et kõik sularahas antud perioodil välja võetud summa paigutati elamu ehitusse.
8. Kohus leiab, et hageja pangakonto väljavõttega ei ole tõendatud, et hageja on poolte ühisvarasse oma lahusvara arvelt panustanud enam kui kostja. Pooled on menetluses välja toonud, et ka kostja on teinud panuseid elamu ehitusse ja parendusse oma lahusvara arvelt. Hageja on märkinud, et hageja ei vaidlusta, et kostja on panustanud kinnisasja. Lisaks on kostja on pärast maja valmimist oma panustega hilisemalt hoonet parendanud (nt päikesepaneelide paigaldamise ja kodumasina soetamisega). Kostja on nimetatud väidete tõendamiseks omalt poolt kohtule esitanud päikesepaneelide paigaldamise üleandmisevastuvõtmise akti, mille kohaselt oli päikesepaneelide paigaldamise tasu 11 872,80 eurot (dtl 567-571). Lisaks on kostja kandnud kultusi elamu sisustuse ostuks (dtl 572-575). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud ei ole, et hageja oleks poolte ühisvarasse panustanud oma lahusvara arvelt suuremas määras, mistõttu oleks põhjendatud kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest. XXX kinnisasjaga seotud laenuleping nr XXX
9. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja Swedbank AS vahel 14.03.2006 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt sai kostja laenu summas 63 759,09 eurot, oli sõlmitud XXX kinnisasja ostmiseks. Kostja on palunud jätta ühisvara jagamisel nimetatud laenukohustus kostja kanda. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et XXX kinnisasi on põhjendatud jätta kostja omandisse, siis on põhjendatud jätta ka laenulepingust tulenev laenukohustus kostja kanda.
10. Kostja on välja toonud, et seisuga 20.12.2024 on eluasemelaenu jääk 30 896,38 eurot (dtl 895), mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõistetava hüvitise summa määramisel kinnisasja väärtusest maha võtta.
11. Kostja on välja toonud, et peale poolte abielu lahutamist, on kostja ainuisikuliselt tasunud laenumakseid. Laenu põhiosa ja -intressi väljavõttest nähtuvalt on kostja 2022-2024 tasunud laenu põhiosamakseid summas 4936,49 eurot ja intressi 2664,39 eurot (dtl 896-901). Kostja taotleb kohtult nõuda välja kostja poolt tasutud laenust hagejale langev osa ehk ½ kostja poolt tasutud laenumaksetest ja intressidest kuni ühisvara jagamise asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
12. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust, et võetud laen kuulus poolte ühisvarasse, siis on hoolimata asjaolust, et laenulepingu pooleks on kostja, pooled laenuandja ees solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja on peale poolte abielu lahutust teinud üksinda laenu tagasimakseid, siis on põhjendatud hagejalt ½ tasutud laenu põhiosa maksetest ja intressi maksetest välja mõista. Kuna kohus arvestab ühisvara väärtusest maha laenu jäägi 20.12.2024 seisuga, siis on põhjendatud hagejalt välja mõista ka kostja poolt tasutud laenu põhiosamaksetest ja intressimaksetest pool antud kuupäeva seisuga ehk ((4936,49+2664,39)/2) 3800,44 eurot. XXX kinnistu sisustuse esemed
13. Hageja on palunud jätta XXX tavalise sisustuse esemed, milleks on kohvimasin Philips, köögilaud, riiete pesumasin LG, riietekuivati Samsung, esiku riidekapp, elutoa vitriinkapid ja kummutid (3 tk) diivanid (2tk), televiisor LG I, kodukino süsteem Samsung (2 kõlarit), kontorilaud, lastetubade sisutus: televiisorid LG II ja Samsung, voodi, kummut, riidekapp, kirjutuslaud (2 komplekti) ning magamistoa voodi ja madrats, riidekapp hagejale. Kohus on menetlusosalistega nimetatud nõuet kohtuistungi arutanud ning XXX tavalised sisustusesemed peaksid jääma majja. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et XXX kinnistu tuleb jätta kostjale, siis on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja eluaseme sisustuse 11 2-21-15307 esemete omandiõiguse kaotuse eest hüvitis, mis moodustab ½ esemete turuväärtusest, s.o 2975 eurot. Kostja ei ole hageja poolt välja toodud asjade väärtustele vastu vaielnud. OÜ Lumiforest osad
14. Hageja on palunud jätta OÜ Lumifores osad hageja ainuomandisse ning mõista kostjale osakapitali omandiõiguse kaotuse eest välja hüvitis 0 eurot, kuna osaühingu asutamise sissemakse ning riigilõivu tasuti hageja lahusvarast. Kostja on nõus sellega, et osaühingu osad jäävad hagejale, kuid leiab, et hagejalt tuleb kostjale välja mõista hüvitis 1370,65 eurot.
15. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abikaasad on abielu kestel, s.o 12.02.2010, asutanud OÜ Lumiforest, millest kummalegi abikaasale kuulub võrdselt 50% ettevõtte osakapitalist. Hageja selgituste kohaselt on tegemist olnud sisuliselt majandustegevuseta nn riiuliettevõttega, mille abikaasad asutasid metsamajandust abistavate tegevuste tegevusalal vajadusel neile kuuluvate metsade majandamiseks, ent reaalsuses seda ei kasutada. Kuni 10.02.2015 olid ettevõtte juhatuse liikmeks mõlemad abikaasad, ent sellest perioodist alates kuni 24.03.2021 juhtis ettevõtet hageja üksi. Käesoleval ajal on juhatuse liikmeks kolmas isik. Kohus on seisukohal, et kohtule on küll esitatud maksekorraldused hageja poolt tasutud osakapitali sissemakse kohta kui ka riigilõivu tasumise kohta (dtl 703-704), kuid kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et nimetatud kulutused on tehtud justnimelt hageja lahusvara arvelt, mistõttu kuuluvad OÜ Lumiforest osad poolte ühisvarasse. Kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et kohus jätab osaühingu osad hageja omandisse, siis on põhjendatud mõista hagejalt välja hüvitis osade omandiõiguse kaotuse eest. Hageja on leidnud, et hüvitise suuruseks võiks olla 0 eurot, kuna osaühingu asutamisega seotud kulud kandis hageja ning tegemist on majandustegevuseta nn riiuliettevõttega. Kostja on leidnud, et ilma kostja initsiatiivita ja vahenditeta ei oleks hagejal olnud võimalust osaleda kinnistute soetamises ega ettevõttes, mis tegeles metsade majandamisega, mistõttu võib jätta ettevõtte hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale tema osa ettevõttes 1370,65 eurot. Kuivõrd kohtule jääb nimetatud summa kujunemine arusaamatuks ning pooled ei ole täpsemaid arvutusi välja toonud, siis leiab kohus, et põhjendatud hüvitise suuruseks on 1278 eurot, mis on äriregistrist nähtuvalt kostja osade väärtuseks. Kokkuvõte
16. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks rahuldada osaliselt ning jagada poolte ühisvara järgnevalt: - Tuvastada, et ühisvarasse kuulunud sõiduauto Toyota Avensis (reg.nr XXX) 11.09.2021 sõiduki omanikuvahetuse tehing on kostja poolt tehtud ilma hageja tahteavalduseta ning põhjendatud on kohustada kostjat hüvitama ühisvara vähenemisest tekkinud kahju 14 900 eurot, mille võrra suurendada ühisvara; - Jätta kinnisasi XXX kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis. Kohustada hagejat andma nõusolek KRS § 341 tähenduses kinnisasja XXX omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega; - Jätta kinnisasjaga XXX seotud laenukohustus Swedbank AS ees (lepingu nr XXX) hageja ja kostja vahelises suhtes kostja kanda; - Kohus on hagejale tasutava hüvitise arvutanud järgmiselt: (ühisvara väärtus 237 900 eurot (XXX kinnistu väärtus 223 000 eurot + Toyota Avensis sõiduauto müügihind 14 900 eurot) – laenujääk 20.12.2024 seisuga summas 30 896,38 eurot) / 2 = 101 398,37 eurot; 12 2-21-15307 - Välja mõista hagejalt kostja kasuks kostja poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (Swedbank AS laenumaksed peale abielu lahutamist kuni 20.12.2024) eest hüvitis 3800,44 eurot; - Jätta äriühingu OÜ Lumiford osad hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja osakapitali omandiõiguse kaotuse eest välja hüvitis 1278 eurot; - Kuivõrd erinevate jagamiste ja hüvitamiste tulemusena peaks hageja tasuma kostjale 5078,44 eurot (3800,44+1278) ning kostja hagejale 106 476,81 eurot (103 501,81 + 2975), teostab kohus VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestuse, mistõttu kohus loeb hageja rahalise hüvitise kohustuse hageja ees täidetuks ja mõistab lõpliku rahalise hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja 101 398,37 eurot.
17. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetab poolte varaühisuse ja jagab poolte ühisvara.
18. Kohus selgitab, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kumbki pool on palunud jätta asja menetluskulud teise poole kanda. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
21. Kohus leiab, et antud juhul ei esine sellised põhjendatud aluseid, mis annaksid alust kõrvale kalduda hagilise abieluasja menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest, kuivõrd kuigi tegemist oli ka abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, on Riigikohus lahendis nr 3-2-112-07 sedastanud, et „Kolleegium peab ka ühisvara jagamisel põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, sest eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides. Kui ühisvara jagamisel lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja millises ulatuses hagi rahuldati, oleks õigusabikulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne teist abikaasat.“
22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus asja menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub põhjendatud alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 13