Obsah (8)

§ 120§ 424§ 74§ 121§ 64§ 68§ 16§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 06.02.2025 Kohtuasja number 1-23-1212 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Anneli Alekand ja Ingeri Tamm Kohtuasi ja mene

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning

§ 424lg 1 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu 08.01.2024.

a otsus Süüdistatav Aleksei Barulitšev (endise nimega Aleksei Kozlov), isikukood: 38907305214; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; ei tööta; tõkendit ei ole kohaldatud; 1 kehtiv kriminaalkaristus: Viru Maakohtu 04.11.2020. a otsusega nr 1-20-8028 karistatud

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi

§ 74alusel 1 aasta 5 kuu pikkuse tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Karistus täitmisele pööratud. Viibib alates 13.08.2024 vahi all teises kriminaalasjas (124-7073) Apellandid süüdistatav Aleksei Barulitšev; süüdistatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma; kannatanu T.K. Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsus osaliselt, s.o Aleksei Barulitševile

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
2. mõista Aleksei Barulitševile

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 9 kuud vangistust; 2.2.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. 3. Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsuse põhjendused

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 objektiivse koosseisu osas asendada läbivalt käesoleva otsuse põhjendustega.

1. Rahuldada apellatsioonid osaliselt.
2. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 08.01.
3. a otsus muutmata.
4. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 329,40 eurot (sh käibemaks 59,40 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
5. Aleksei Barulitševi süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on 04.11.2020. a Viru Maakohtu otsusega karistatud

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi, tungis 11.11.2020 kella 20.10 paiku Rakvere linnas XXX korteris kallale oma rasedale elukaaslasele T.K. le ja lõi teda tahtlikult ühe korra lahtise käega kukla piirkonda ning ühe korra rusikaga alaselja piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule T.K. le füüsilist valu. 2. Aleksei Barulitševi süüdistatakse

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema, ajavahemikul märts 2021 kuni oktoober 2021, korduvalt helistas ning saatis järjepidevalt SMS-sõnumeid enda nüüdseks juba endisele elukaaslasele T.K. le, milles tahtlikult ähvardas T.K. t ja tema pereliikmeid tapmise, tervisekahjustuste tekitamise ning vara rikkumise ja hävitamisega. Telefonikõnesid tegi Aleksei Barulitšev ka T.K. sugulasele J.T. le ja tema abikaasale, mille sisuks olid ähvardused T.K. suunal. Samuti saatis Barulitšev T.K. t ähvardavaid sõnumeid T.K. sõbrannale M.L. le. Ka need ähvardused jõudsid T.K. ni, kellel oli alust karta kõigi ähvarduste täideviimist. 3. Aleksei Barulitševi süüdistatakse samuti

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes (joove 1.04 mg/l kohta) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 18.07.2021 kella 20.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas F. G. Adoffi tänaval suunaga Laada tänava poole mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon registreerimismärgiga XXX kuni F. G. Adoffi ja Laada tänava ristmikuni, kus Laada 29 maja juures kaotas alkoholi tarvitamisest põhjustatud vähenenud ja häiritud reaktsioonide ning funktsioonide tõttu sõiduki üle kontrolli ning põrkas kokku Laada tänavat mööda liikunud ning sõidu eesõigust omanud mootorsõidukiga Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX . Alekse Barulitšev rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Maakohtu otsus 4. Viru Maakohus kuulutas 08.01.2024. a otsuse resolutiivosa, millega tunnistas Aleksei Barulitševi

§ 424lg 1 järgi süüdi ning karistas teda 1 aasta vangistusega.

Aleksei Barulitšev tunnistati süüdi ka

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega ning

§ 120lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 2 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.–19.07.2021, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates Aleksei Barulitševi poolt karistuse kandmisele asumisest. 4.

1. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati kannatanu T.K. eraelu kaitseks Aleksei Barulitševile lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
2. Menetluskuludena mõisteti Aleksei Barulitševilt riigituludesse sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu 1987,20 eurot, s.o kokku 3074,70 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul.
3. Viru Maakohus tegi asjas tervikotsuse 07.05.
4. Maakohus tuvastas, et T.K. ja Aleksei Barulitševi kooselu kestis ligikaudu aasta ja 15.03.2021 kolis T.K. lastega tema juurest ära.
5. aasta novembris elasid T.K. ja Aleksei Barulitšev Rakveres aadressil XXX koos T.K. poja X.X: iga, keda Aleksei Barulitšev kutsus „päkapikuks“. 11.11.2020 kella 20.10 paiku lõi Aleksei Barulitšev toas alaealise X.X: i juureolekul rasedat T.K. t ühe korra lahtise käega vastu kukalt ja ühe korra rusikaga alaselja piirkonda, mille tagajärjel T.K. tundis valu. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kannatanu valu tundis, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tal oli kehtiv karistus lähedase isiku kehalise väärkohtlemise eest. Aleksei Barulitšev pani selle teo toime kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et sellised löögid käega kukla piirkonda ja rusikaga alaselja piirkond põhjustavad kannatanule valu ja nende tulemuseks võivad olla isegi vigastused. Aleksei Barulitševi käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 2, 3 süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 5.1. Pärast ühisest kodust väljakolimist 15.03.2021 ei jätnud Aleksei Barulitšev T.K. t rahule, vaid saatis alates märtsist 2021 kuni oktoobrini 2021 endisele elukaaslasele järjepidevalt SMS sõnumeid, milles ähvardas T.K. t ja tema pereliikmeid tappa ning tekitada neile tervisekahjustusi. Lisaks sellele ähvardas Aleksei Barulitšev T.K. t läbi tema sugulaste ja tuttavate, helistades neile ja saates sõnumeid, käskides ähvardused edasi öelda. Ühel korral viibis T.K. kõne ajal kõrval ja kuulis ise ähvardust, teistel kordadel teavitasid tuttavad teda ähvardustest. Lisaks sellele ähvardas Aleksei Barulitšev T.K. t 31.08.2021 suuliselt telefoni teel, öeldes talle kõnedes, et tapab ta ära ja matab ta maha, topib ta hauda ja matab asfaldisse, tapab päkapiku ära, hakkab teda pussitama, laseb trepikoja õhku, samuti öeldes, et laseb oma tütre õhku ja tapab nii tema kui ka enda ära. Arvestades seda, et T.K. oli teadlik Aleksei Barulitševi poolt eelmises kooselus toime pandud elukaaslase kehalistest väärkohtlemistest, ähvardamisest, elukaaslase esemete süütamisest, samuti seda, et nende kooselu ajal käitus Aleksei Barulitšev alkoholijoobes olles agressiivselt, kasutas tema suhtes vägivalda, lõhkus talle kuuluvaid esemeid ja oli äärmiselt negatiivselt meelestatud tema poja suhtes, oli T.K. l alust karta kõigi ähvarduste täideviimist. Seega esinevad süüdistatava Aleksei Barulitševi käitumises

§ 120

järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused (teo pani toime otsese tahtlusega), õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Aleksei Barulitšev pani, ähvardades teist inimest tapmisega, tervisekahjustuste tekitamise ning tema vara olulises ulatuses hävitamisega ja laste tapmise ning tervise kahjustamisega, toime korduva ähvardamise, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5.2.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas märkis maakohus, et seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja

§ 424

süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on usaldusväärselt tõendatud, sest tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 mõõtes tuvastati joove 1.04 mg/l kohta. Kuritegu on kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega. Aleksei Barulitševi enda 3 ütlustega on tõendatud, et ta oli enne sõiduki rooli istumist tarvitanud kanget alkoholi, kuid asus vaatamata sellele autot juhtima ning ta põhjustas liiklusõnnetuse, mille kõiki asjaolusid ta ei mäleta. Seega on täielikult tõendatud, et just Aleksei Barulitšev oli see isik, kes juhtis sõidukit alkoholijoobes, põhjustas liiklusõnnetuse ning kellel puudus sõiduki juhtimisõigus. Seega esinevad Aleksei Barulitševi käitumises

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 5.

1. Karistuse mõistmisel lähtus kohus karistusseadustiku eriosa normide sanktsiooni keskmisest määrast. Vaatamata sellele, et seadus näeb ette ka rahalise karistuse võimaluse, nõustus kohus prokuröriga selles, et seda karistuse liiki ei ole otstarbekas kohaldada, kuna Aleksei Barulitšev on süstemaatiliselt ja pidevalt jätkanud kuritegude toimepanemist ja ei ole mõistnud oma süütegude ohtlikkust. Lisaks on tal tasumata rahalisi kohustusi üle 100 000 euro. 5.
2. Maakohus tuvastas Aleksei Barulitševi tegevuses

§ 424

lg 1 järgi esinevad kergendavad asjaolud, kuna ta tunnistab end nimetatud teo toimepanemises süüdi, raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 121ja § 120 järgi süüdistatav end süüdi tunnistanud ei ole.

Nende süütegude puhul puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud. Süüteteod on toime pandud –

§ 424

ja § 120 otsese tahtlusega ja

§ 121kaudse tahtlusega.

Arvesse tuleb võtta, et Aleksei Barulitšev pani süüteod toime katseajal. Samuti seda, et Aleksei Barulitšev kandis liidetava karistuse ehk Viru Maakohtu 04.11.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 mõistetud karistuse ära, kuna see pöörati täitmisele Viru Maakohtu 29.07.2021 kohtumäärusega. Tema süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades jääb Aleksei Barulitševi süü

§ 121

lg 2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel sanktsiooni keskmisest ülespoole. Mõlemad süüteod on toime pandud katseajal ning nendes ta ennast süüdi ei tunnista. Samas

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo pani Aleksei Barulitšev toime esmakordselt, kuid põhjustas liiklusõnnetuse ning selle teo eest peaks karistus olema sanktsiooni keskmises määras. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et Aleksei Barulitševi väärtushinnangute muutmine, oma tegude sisu ja tagajärgede mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse mõistmisega. Apellatsioon

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid nii süüdistatav kui ka kaitsja. Aleksei Barulitšev palub teda vangi mitte saata ning võimaldada tal teha karistusena üldkasulikku tööd. Samuti on ta nõus läbima viharavi ja alkoholisõltuvuse sotsiaalprogrammid. Aleksei Barulitševil on olemas töökoht Soomes. Tal on uus pere. Ta kahetseb siiralt tehtut ning lubab edaspidi käituda vastutustundlikult.
2. Kaitsja Leelo Viil märgib apellatsioonis, et nõustuda ei saa Aleksei Barulitševi süüditunnistamisega

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi, samuti sellest tulenevalt ka talle mõistetud karistusega.

Tõendatud ei ole Aleksei Barulitševi poolt kannatanu löömine. Kannatanu ja alaealise tunnistaja ütlused ei riimu. Kannatanu sõnul lõi Aleksei Barulitšev teda vastu kukalt ja vasaku käega alaselja vasakusse piirkonda. Tunnistaja X.X: i sõnul lõi süüdistatav tema ema vastu kõhtu. Kuigi tunnistaja on alaealine, ei saa ka tema mälupildid toimunust seostuda tegelikkusest oluliselt erinevate asjaoludega. Lisaks tuleks ka silmas pidada, et Aleksei Barulitšev võis konfliktis raskemini viga saada. Nimelt on T.K. selgitanud, et ta tõukas Alekseid, mille peale Aleksei kukkus ja kui nad X.X: iga ära jooksid, siis ta lamas veel. 4 Eeltoodust tulenevalt võis kannatanul olla motiiv õigustada enda käitumist ja sellega seoses anda ütlusi Aleksei vägivaldsuse kohta. 7.

1. Eluliselt ei ole usutav, et kannatanu tundis valu. Tema ütlused ei ole järjepidevad. Kohtuistungil väitis T.K. korduvalt, et tal oli üksnes ebameeldiv ja valust hakkas ta rääkima alles pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Tunnistaja L.Y. küsis, kas tal kõht valutab, kas on vaja kutsuda kiirabi, kannatanu ütles ei. Sellel päeval kannatanu istus hommikul kella kolme-neljani tema juures, jõi ja ta tantsis. Tunnistaja arvas, et tarbitud alkohol tekitaski selle, et hakkasid kõhuvalud hommikul. Tuleb ka arvestada, et joobeseisundis inimese võime tunda valu on vähenenud. 7.
2. Ähvardamise osas kaitsja süüditunnistamist ei vaidlusta. Samas esinevad Aleksei Barulitševi süüd vähendavad asjaolud. Tõenditest nähtub, et kannatanu T.K. tarvitas igapäevaselt alkoholi, sh raseduse ajal ning selline käitumine oli süüdistatava jaoks väga häiriv. Kui kannatanu rasedaks jäi, ei lubanud Aleksei Barulitšev tal enam juua, kuid kannatanul oli sellest ükskõik. Tunnistaja L.Y. ütluste kohaselt jõi T.K. alkoholi iga päev. Maakohus märkis, et tunnistaja L.Y. oli enne kohut suhelnud süüdistatavaga ning kohtu arvates on alust kahtlustada, et teda on mõjutatud. Samas ei ole maakohus veenvalt põhjendanud, milliste asjaolude põhjal on alust kahelda tunnistaja sellekohaste ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd alkoholi tarvitamist raseduse ajal, sh 11.11.2020 tunnistas ka kannatanu ise. Aleksei Barulitšev kannatas selle pärast, et T.K. koos lapsega tema juurest ära läks. Süüdistatav kirjeldas oma tundeid ja põhjendas sõnumite saatmist selliselt, et ta tundis X. st puudust ja ta tahtis last enda kõrvale. Süüdistatav selgitas, et ta hakkas tablette sööma, talle määrati kohtu poolt psühhiaater ja viimased kolm-neli kuud tarvitas ta rohtusid, et närvipinget ei oleks. 7.
3. Veel leiab kaitsja, et maakohus on andnud ebaõige hinnangu Aleksei Barulitševi süü suurusele ning lähtunud ebaõigetest eripreventiivsetest kaalutlustest. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, ta on karistuse täielikult ära kandnud ning sellest õiged järeldused teinud. Süüdistatav ei ole pärast vabanemist toime pannud mingeid süütegusid ning tema kohta ei ole ka alkoholi kuritarvitamisega seonduvaid andmeid. Ta on ilmunud õigeaegselt kohtusse ja vastanud kõikidele küsimustele. Ta ei ole üritanud kannatanuga kontakteeruda, kuigi tal oli võimalus seda teha. Aleksei Barulitševile tuleks mõista kergem karistus

§-i 74 kohaldamisega. Menetlus ringkonnakohtus ja Riigikohtus

1. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.06.
2. a määrusega Aleksei Barulitševi ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata, leides, et need on ilmselgelt põhjendamatud ja neil puudub igasugune edulootus.
3. Kaitsja Leelo Viili määruskaebuse alusel tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium 10.07.2024 Tartu Ringkonnakohtu määruse. Riigikohus leidis, et jättes sedavõrd puudulikult põhistatud maakohtu otsuse peale esitatud õiguslikult lubatavad apellatsioonid ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, kohaldas ringkonnakohus vääralt KrMS § 326 lg-t
4. Tegemist on KrMS § 339 lg 2 mõttes olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. Riigikohus saatis apellatsioonid menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 5
5. 30.10.
6. a määrusega võttis ringkonnakohus apellatsioonid menetlusse ning andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti, taotlusi ja taandusi kuni 06.12.
7. Määratud tähtajaks laekusid vaid Aleksei Barulitševi avaldused.
8. Nimelt esitas Aleksei Barulitšev 28.11.2024 ringkonnakohtule kaks avaldust. Esimeses märgib süüdistatav, et

§ 121

tegu ei ole ta toime pannud ning palub selles osas otsuse tühistada.

§ 120ähvarduste puhul oli tegu ainult sõnadega.

Endiselt taotleb Aleksei Barulitšev vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Teises avalduses palub Aleksei Barulitšev, et kohus võtaks T.K. lt ära nende ühise lapse, kuna naine tarvitab suures koguses alkoholi. Ringkonnakohtu seisukohad 12. Maakohtu otsus väärib kriitikat. Rohkem kui poole sellest (15 lk 26-st) moodustab tõendite sisu lahti kirjutamine seostamata neid tõendamiseseme asjaoludega. Otsuse põhjendavas osas on 6 lõiku seaduse refereeringuid selle kohta, kuidas tõendite hindamine kohtus toimub ning seejärel 4 lõiku, mida võib mööndustega nimetada tõendite analüüsiks. Samas on see analüüs ja kohtu järelduste tegemine hüplik, liikudes

§ 121

koosseisult järsku

§ 120

tegudele ning siis taas tagasi kehalise väärkohtlemise juurde.

§ 424koosseisu tõendite analüüs on samuti puudulik.

Need puudused kujutavad endast kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist. Samas ei kujuta ülalmärgitud minetused endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis tingiks kriminaalasja maakohtule tagasi saatmise. Tegu on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mil ringkonnakohus peab igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi endal lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks (vt ka RKKK 3-1-1-65-14 p 17, 20). Kolleegium on seisukohal, et maakohtu viga on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav, mistõttu lahendab ringkonnakohus kriminaalasja ise. 13. Ringkonnakohus lisab seetõttu apellatsioonkaebuse väiteid arvestades

§ 121

lg 2 p 2, 3 (I),

§ 120

lg 1 (II) ja

§ 424lg 1 (III) kuritegude koosseisupärasuse osas uued põhjendused.

Seejärel annab kolleegium oma hinnangu mõistetud karistustele (IV) ja võtab seisukoha menetluskulude osas (V). Viimasena võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem (VI). (I)

1. Kannatanu T.K. sõnul leidis sündmus aset 11.11.2020, s.o päev enne tema ja süüdistatava tütre X. sündi. Kannatanu oli naaberkorteris L. juures ja jõi veini. Aleksei Barulitšev oli purjus ja magas kodus. Ühel hetkel tuli süüdistatav siiski üles ja käskis kannatanul ära koju tulla. Tüli tekkiski ilmselt sellest, et süüdistatavale ei meeldinud, et kannatanu L. juures oli. Kannatanu läks oma kodus voodi juurde, kus poeg X.X: oli, ja siis lõi Aleksei Barulitšev kannatanule lahtise käega vastu kukalt ja vasaku käega alaselja vasakusse piirkonda. X.X: nägi juhtunut pealt. Peale lööki tõukas kannatanu Aleksei Barulitševi endast eemale ja ta kukkus maha. Samal ajal võttis X.X: tabureti ning üritas oma ema kaitsta, lüües sellega Aleksei Barulitševi vastu pead. Küsimuse peale, mida kannatanu löökide tagajärjel tundis, vastas ta, et tugevat valu ei olnud, vaid oli ebameeldiv. Vastuolu tõttu avaldati kannatanu poolt eeluurimisel antud ütlused, kus ta rääkis, et tundis valu – rusikaga löögi järel oli valu kuskil 6/10-st ja lahtise käega löögi puhul 4-5/10-st (dtl 49-53). Vastuolu selgitas kannatanu sellega, et palju aega on möödunud ja ta unustas. Kannatanu kinnitas kohtus, et tal oli löökide tagajärjel valus. 6
2. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tema tollase ülakorrusel elava naabri L.Y. ütlused (dtl 76-). Novembris 2020 tuli kannatanu koos X.X: iga ühel päeval tema juurde ja ütles, et Aleksei lõi teda, täpsemalt kuhugi selja piirkonda. Samal päeval oli T.K. juba korduvalt tunnistaja pool käinud ning viimane kord käis Aleksei teda otsimas ja koos mindi koju. T.K. oli sel päeval palju alkoholi tarvitanud. Süüdistatava joobe kohta ei osanud tunnistaja öelda. Sündmus toimus päev enne seda, kui T.K. sünnitama läks. Tunnistaja küsis ka T.K. lt, kas tal löögi tõttu kõht valutab ja kas on vaja kutsuda kiirabi, kuid kannatanu ütles ei. Kannatanu istus hoopis kella kolme-neljani tunnistaja pool, jõi ja tantsis. Siis hakkasid hommikul kõhuvalud ja kannatanu läks sünnitama.
3. Kehalise väärkohtlemise toimumist kinnitavad ka kannatanu poja X.X: i ütlused, kes oli sündmuse toimumise ajal vaid 6-aastane. Tunnistaja rääkis (II kd tl 37–49), et mäletab tüli, kus Aleksei Barulitšev (tunnistaja ise nimetab teda Ljošaks) riidles temaga ja siis lõi süüdistatav ema. Küsimuse peale, millega süüdistatav kannatanut lõi, tunnistaja algul vastata ei oska. Kui tema käes küsitakse, kas ta lõi kätega, vastab tunnistaja jah. Tunnistaja sõnul lõi Aleksei Barulitšev tema ema vastu kõhtu. Tunnistaja astus ema kaitseks välja ja lõi süüdistatavat taburetiga vastu pead, kui viimane põrandal istus. Aleksei Barulitšev oli joobes. Ka ema lõi süüdistatavat ning siis nad jooksid koos ära üleval korrusel elava naabrinaise juurde.
4. Aleksei Barulitševi sõnul (dtl 97-) sel päeval nende vahel konflikt küll oli, kuid füüsilist vägivalda ei ole ta kunagi T.K. suhtes kasutanud. Konflikt puhkes X.X: i pärast. Süüdistatavale ei meeldinud, et X.X: käib pidevalt kodust ära ja mängib palju arvutimänge. 11.11.2020 õhtul hakkaski ta sel teemal T.K. ga vaidlema, et kus laps jälle on (see kord oli naabri juures). Siis karjus ta X.X: i peale ning T.K. tuli ja hakkas teda sõimama. Pärast seda läks süüdistatav poodi, ostis alkoholi, jõi ja läks magama. X.X: i jutt taburetiga löömisest on samuti vale.
5. Ringkonnakohus loeb kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatuks selle, et Aleksei Barulitšev lõi T.K. t 11.11.2020 õhtul. Selja piirkonda löögist räägivad nii kannatanu kui tunnistaja L.Y. , kelle poole kannatanu vahetult pärast kuriteosündmust pöördus. Asjaolu, et alaealine tunnistaja on rääkinud kõhtu löömisest, ei tähenda, et tema ütlused oleksid tervikuna ebausaldusväärsed. Silmas tuleb pidada seda, et tunnistaja on väga noor, s.o 6-aastane. Tema ülekuulamine toimus ca 7 kuud pärast kuriteosündmuse toimumist. Tegu on lapsega, kes nägi pealt, kuidas tema ema lüüakse ning ta astus oma ema kaitseks välja. Selles osas, et tunnistaja haaras tabureti ja sellega Aleksei Barulitševi vastu pead lõi, riimuvad nii kannatanu kui tunnistaja ütlused. See, et ta ei suuda täpselt meenutada, kuhu süüdistatav tema ema lõi, võib tuleneda nii tema east, kuriteosündmusest möödunud ajast kui lapse jaoks ilmselgelt stressirohkest olukorrast. Lisaks oli tema ema tol hetkel rase ja suure kõhuga, mis võib samuti selgitada, miks laps oma mälestustes lööki eelkõige just kõhuga seostab. Süüdistatava ütlused kõnesoleva sündmuse toimumise osas on kolleegiumi hinnangul ebausaldusväärsed, kuna ei riimu ühegi teise tõendiga.
6. Kuna kannatanu ütluste usaldusväärsuses puudub igasugune alus kahelda ning tema ütlused riimuvad ka teiste tõenditega, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Aleksei Barulitšev lõi kannatanut ühe korra rusikaga alaselja piirkonda ja ühe korra lahtise käega kukla piirkonda.
7. Süüdistuse kohaselt heidetakse Aleksei Barulitševile ette

§ 121

lg 1 teist teoalternatiivi, s.o kehalise väärkohtlemisega kannatanule valu põhjustamist. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu valu tundis. 7 21. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Samas ei saa

§ 121

koosseisu kontekstis piirsituatsioonides selle tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järele, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. (RKKKo 3-1-1-50-13 p 12, vt ka 1-16-10326/51, p 27.)

1. Kolleegium leiab, et löögid lahtise käega kukla piirkonda ning rusikaga alaselja piirkonda ei ole pelgalt väheoluline kehaline kontakt, vaid valu tekkimine oli ka objektiivse kõrvalseisja seisukohalt löögi tüüpiline tagajärg.
2. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksei Barulitšev on oma elukaaslase suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning põhjustanud sellega kannatanule valu. Vaidlus puudub selles, et T.K. ja Aleksei Barulitšev olid sündmuse toimumise hetkel lähisuhtes – nad elasid koos ja ootasid ühist last. Kuna Aleksei Barulitševil on kehtiv karistus kehalise väärkohtlemise eest, on kõnesolev tegu toime pandud korduvalt (juriidiline retsidiiv)

§ 121lg 2 p 3 mõttes.

Seega on

§ 121lg 2 p 2 ja 3 teokoosseis täidetud.

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Lüües kannatanut rusikaga ja lahtise käega, pidas Aleksei Barulitšev võimalikuks, et tema tegevus põhjustab kannatanule vähemalt valu. Lisaks teadis Aleksei Barulitšev seda, et isik kellele ta selliste tegudega füüsilist valu tekitab on tema elukaaslane ja tulevase lapse ema, s.t tegemist on lähisuhtega. (II)

1. Ähvardamise osas kaitsja süüditunnistamist ei vaidlusta, kuid on välja toonud Aleksei Barulitševi süüd vähendavad asjaolud. Aleksei Barulitšev enda süüd ähvardamise kuriteos ei tunnista ning leiab apellatsioonis, et tegu oli vaid sõnadega. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka käesoleva kuriteo peamised tõendid ja tehtavad järeldused omavahel seostada.
2. 23.03.2021 on koostatud lähisuhtevägivalla infoleht (II kd tl 24), kust nähtub, et kannatanu on oma elukaaslase juurest põgenenud, kuna mees oli tema ja laste suhtes agressiivne, pidevalt solvas ja sõimas neid. Kannatanu kardab oma elu pärast. Viimase nädala jooksul on naine saanud mitmeid ähvarduskirju, et mees võtab talt elu ära, samuti ähvardab naise sugulasi.
3. Aleksei Barulitševi poolt T.K. ja tema perekonnaliikmete ähvardamist tõendavad kannatanu T.K. poolt ülekuulamiste juurde esitatud kuvatõmmised Aleksei Barulitševi poolt talle ja M.L. le saadetud sõnumitest (II kd tl 1–19), kus süüdistatav ähvardab, et tapab ära nii kannatanu kui tema sugulased, viib kannatanu ema infarktini, võtab ära tema poja ning laseb õhku nende trepikoja. Ähvardusi saadavad pidevad solvangud. Tunnistaja M.L. ütluste juurde on samuti lisatud kuvatõmmised (II kd tl 51–55), kus Aleksei Barulitšev ähvardab pussitada kääbust (s.o X.X: it). T.K. poolt menetlejale meili teel edastatud kuvatõmmiseid ning helifaili on vaadeldud 06.10.
4. a protokollis (II kd tl 59–85). Helisalvestiselt kuuldub, kuidas Aleksei Barulitšev taas kannatanut ja tema poega tapmisega ähvardab. Aleksei Barulitšev ütleb, et tapab nad ära, matab nad ühte hauda, matab nad asfaldisse, soovib, et nad tuleks prügimäele ning lubab kannatanut pussitada kuni ta hinge heidab. Sõnumivestlustest nähtub, kuidas Aleksei Barulitšev on kannatanule saatnud sõnumeid sisuga: „Võin elusalt matta“, „matan ma teid elusalt“ ning „sinu päkapiku tapan ma koos sinuga“. Lisaks on hulgaliselt 8 sõimamist. Kriminaalasjas on vaadeldud ka T.K. mobiiltelefonis asuvatele numbritele saabunud sõnumeid (II kd tl 129–131). Sõnumid sisaldavad samuti ohtralt ähvardusi nii kannatanu kui tema pere ja sugulaste osas (sh süüdistuse tekstis välja toodud sõnumid). Aleksei Barulitšev lubab mh kannatanul ja tema pojal kõrid läbi lõigata, nende trepikoja õhku lasta, neid elusalt põletada, nad hauda ajada, kõigile molli anda jne.
5. Kannatanu ja tema pere ähvardamist on pealt näinud/kuulnud ka tunnistajad J.T. (dtl 67–69) ja D.T. (dtl 70–71). Näiteks helistas Aleksei Barulitšev kannatanule, J.T. vastas kõnele ja süüdistatav palus kannatanule edasi öelda, et tapab ta ära. Seega oli Aleksei Barulitševi eesmärk, et ähvardus jõuaks T.K. ni. Tunnistaja M.A. (dtl 91) sai samuti Aleksei Barulitševilt sõnumeid ja kõnesid. Ähvardavate sõnumite kuvatõmmised edastas tunnistaja kannatanule omal algatusel. Ähvardused olid suunatud T.K. le ja tema pojale.
6. Tunnistajad J.T. ja L.Y. on menetlejale edastanud helifailid, mis samuti toimunud ähvardamist tõendavad. J.T. edastatud helifaili on vaadeldud (II kd tl 29–33) ning selle salvestusel on kuulda, kuidas meesterahvas lubab Tankale, et laseb neid kõiki õhku, terve trepikoja laseb õhku. Kui naisterahvas ütleb, et sinu tütar on ka selles trepikojas, siis ütleb meesterahvas, et laseb tema ka õhku. Tegu on T.K. ja Aleksei Barulitševi vahelise vestlusega. L.Y. edastatud helifailil on kuulda, kuidas X.X: räägib, et tuli tädi juurde ööbima, sest onu Ljoša (Aleksei Barulitšev) tahtis teda pussitada (II kd tl 34–37).
7. Eeltoodud tõenditega on üheselt kinnitust leidnud, et pärast seda, kui Aleksei Barulitšev ja T.K. lahku läksid, on süüdistatav kannatanut ja tema pereliikmeid süstemaatiliselt ähvardanud. Aleksei Barulitšev on ähvardanud nii tapmise, tervisekahjustuse tekitamise kui vara rikkumisega. Suurem osa ähvardusi on teatavaks tehtud otse nende adressaadile, s.o kannatanule. Ähvardused, mille süüdistatav edastas T.K. tuttavatele, jõudsid samuti kannatanuni, ning vähemalt osade puhul oli nende kannatanuni jõudmine Aleksei Barulitševi eesmärgiks (vt ka RKKKm 1-19-9448 p 9).
8. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtule seisukohal, et kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Esiteks oli süüdistatav olnud kannatanu suhtes juba füüsiliselt vägivaldne. Teiseks on kannatanule ja tema tuttavatele edastatud sõnumid jõhkra sisuga ja väga järjepidevad. Olukorras, kus Aleksei Barulitšev ähvardab korduvalt 6-aastast ära tappa või tema kõri läbi lõigata, on loogiline järeldada, et kannatanu peab selliseid ähvardusi tegeva isiku kõiki ähvardusi tõsiseltvõetavaks ning kardab enda ja oma pere elu pärast. Samuti oli kannatanule teada Aleksei Barulitševi varasem käitumismuster. Nimelt on Aleksei Barulitšev Viru Maakohtu 04.11.
9. a otsusega (II kd tl 102–107) süüdi tunnistatud

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 2 ning § 404 lg 1 järgi.

Kõigepealt kasutas ta oma toonase abikaasa suhtes füüsilist vägivalda. Seejärel helistas ja saatis sõnumeid nii kannatanule kui tema emale, ähvardades neid ja nende lähedasi tervisekahjustuse tekitamisega, tapmisega ja vara hävitamisega. Lisaks pani ta põlema oma elukohas korteris hunnikusse tõstetud riided ja muud esemed.

1. Seda, et kannatanu tundis reaalset hirmu, kinnitavad tunnistaja J.T. ütlused (dtl 67), mille kohaselt hakkas kannatanu värisema, kui Aleksei Barulitšev helistas. Samuti tunnistaja M.A. ütlused (dtl 93), kelle sõnul T.K. kartis isegi last kooli saata.
2. Kohtu hinnangul on ähvardamine toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Aleksei Barulitševi sõnakasutus ja väljendusviis, ähvardamise järjepidevus ning selleks kasutatud vahendid (sõnumid, kõned, kolmandatele isikutele ähvarduste edastamine) võimaldab järeldada, et Aleksei Barulitšev teadis, mida ta teeb ja tahtis seda. Samuti oli ta teadlik, et kannatanu võib võtta ähvardusi reaalsena – Aleksei Barulitšev oli kannatanut juba mõned kuud varem löönud ning kannatanu pidi tema eest põgenema. Umbes kuu aega enne 9 lahkukolimist lõhkus Aleksei Barulitšev nende kodus ära telefoni ja arvuti (viskas vastu seina), teleka (viskas haamri vastu telekat) ja põletas kannatanu ning X.X: i asju (dtl 53, 103). Samuti oli teada, et Aleksei Barulitšev oli sarnaselt käitunud oma eksabikaasaga. Seega oli süüdistatav oma agressiivset ja vägivaldset käitumist juba kannatanule näidanud ja teadis, et T.K. l on ainuüksi seetõttu alust teda ja tema ähvardusi karta. Lisaks ütles süüdistatav kohtuistungil ka ise, et tema arvamusel kartis kannatanu tema ähvardusi (dtl 103). (III) 34.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises on süüdistatav kohtuistungil enda süüd tunnistanud (dtl 95). Aleksei Barulitševi sõnul oli ta sel päeval alkoholi tarvitanud Urmase-nimelise isiku juures. Ühel hetkel tahtis süüdistatav oma koera Vinni viia ja palus Urmaselt autot laenuks. Urmas ütles, et autol ülevaatust ja kindlustust pole, kuid süüdistatav sellest ei hoolinud. Enda sõnul tundis Aleksei Barulitšev, et suudab sõita. Samas on momente, millest süüdistatav ei mäleta midagi. Ta sõitis küljepealt sisse sõidukile Citroen Berlingo ning politsei kutsuti välja.

1. Lisaks süüdistatava enda ütlustele on kuriteo toimepanemine tõendatud indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (II kd tl 89), tõendusliku alkomeetri väljatrükiga koos taatlustunnistusega (II kd tl 90–91), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (II kd tl 92), isikusamasuse tuvastamise protokolliga (II kd tl 93) ja päringuga liiklusregistrist (II kd tl 123). Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Aleksei Barulitšev, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtis alkoholijoobes olles 18.07.2021 kella 20.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas F. G. Adoffi tänaval suunaga Laada tänava poole mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon registreerimismärgiga XXX . Aleksei Barulitševil tuvastati tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 mõõtes joove 1,04 mg/l kohta. Laada 29 maja juures põrkas Aleksei Barulitševi juhitud sõiduk kokku Laada tänavat mööda liikunud ning sõidu eesõigust omanud mootorsõidukiga Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX .
2. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Aleksei Barulitševil tuvastatud joove 1,04 mg/l kohta tähendab, et süüdistatav oli alkoholijoobes.
3. Asjas on ülekuulatud ka kaks tunnistajat. Tunnistaja R.P. (dtl 80–82) tundis kohtus ära Aleksei Barulitševi kui isiku, kes juhtis sõidukit, mis tema Citröen Berlingole sisse sõitis. Süüdistatav oli silmnähtavalt purjus ning autos kõrvalistuja kohal oli suur hundikoer. Tunnistaja A.N. (dtl 83–84) oli üks piirivalvuritest, kes väljakutsele reageeris. Ka tema tundis Aleksei Barulitševi ära kui isiku, kes 18.07.2021 liiklusõnnetuse põhjustas. Vesteldes Aleksei Barulitševiga oli tunda tugevat alkoholi lõhna ning joove tuvastati nii indikaatorvahendiga kui pärast jaoskonnas tõendusliku alkomeetriga.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Seega on Aleksei. Barulitšev toime pannud

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (IV) 39.

56 kohaselt on karistamise aluseks süü. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule (RKKKo 1-22-227/66 p 10 koos edasiste viidetega). 10 Ringkonnakohus leiab, et

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud 2 aastat vangistust ei saa lugeda kohaseks karistuseks ka halva eripreventiivse prognoosi valguses. 40.

§ 121

lg 2 p 2, 3 karistusraamidesse (rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus) mahuvad väga erineva tagajärjega teod – ühe isiku suhtes ühel korral toime pandud kehaline väärkohtlemine ja mitme isiku suhtes pikema aja vältel toime pandud tervise kahjustamine, millest paranemine võib aega võtta kuni 4 kuud. Aleksei Barulitševi toime pandud kehalise väärkohtlemise teosüü on seda arvestades minimaalne. Teosüüle lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 41. Maakohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad (sama seisukohta on väljendanud ka prokurör). Maakohus on otsuses tuvastanud, et 11.11.2020 kella 20:10 paiku lõi Aleksei Kozlov toas alaealise X.X: i juureolekul rasedat T.K. t ühe korra lahtise käega vastu kukalt ja ühe korra rusikaga alaselja piirkonda, mille tagajärjel T.K. tundis valu. Sellest lausest nähtub 2 raskendavat asjaolu: kuriteo toimepanemine raseda suhtes (

§ 58

p 3) ja alaealise juuresolekul (

§ 58p 13).

Need jäävad esimese astme kohtu vea tõttu selles asjas arvestamata. Riigikohus on tõlgendanud apellatsioonikohtu pädevust järgmiselt. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Seega saab ringkonnakohus nende sätete järgi oma algatusel teha uue otsuse üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks (RKKKo 1-20-3101/99 p 18). Praegusel juhul arutatakse asja süüdistatava ja kaitsja apellatsiooni alusel. Seega ringkonnakohus kahte

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi mõistetava karistust raskendavat asjaolu ei arvesta.

42.

§ 120

järgi võib karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse. Maakohus on põhjendatult mõistnud karistuseks 10 kuud vangistust. Süüdistatav ähvardas kannatanut väga paljude sõnumitega suhteliselt pika aja vältel. Sealjuures ähvardas ta nii kannatanu enda kui ka tema lapse tapmisega, kehavigastuste tekitamisega, vara hävitamisga täites

§ 120koosseisu mitu alternatiivi.

Süüdistatava sõnakasutus oli äärmiselt jõhker.

1. Aleksei Barulitševi karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on halb. Teda karistati mh sarnaste tegude toimepanemise eest Viru Maakohtu 04.11.
2. a otsusega. Kriminaalmenetluslik kogemus ja süüdimõistev kohtuotsus ei takistanud teda 7 päeva hiljem vägivalda tarvitamast oma uue elukaaslase suhtes. Lisaks on tal 7 arhiveeritud kriminaalkaristust ning vanglakaristust on ta kandnud lausa 4 korral.
3. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 08.01.
4. a otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 mõistetud karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Aleksei Barulitševile karistuseks 9 kuud vangistust. 45. Ühe üksikkaristuse tühistamise tõttu on tarvis moodustada uus

§ 64lg 1 kohane liitkaristus.

Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistab ringkonnakohus Aleksei Barulitševile liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

1. Korduvale vanglakogemusele vaatamata pani Aleksei Barulitšev katseajal toime uue kuriteo. Kuigi kaitsja on seisukohal, et Aleksei Barulitšev on eelmisest ära kantud karistusest 11 enda jaoks õiged järeldused teinud, ei toeta käesolevas otsuses tuvastatud asjaolud tema väidet. Tulenevalt halvast eripreventiivsele mõjule allumise prognoosist nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. Kuigi Aleksei Barulitšev on palunud mõistetud karistuse asendada üldkasuliku tööga, ei ole eeltoodud asjaolude tõttu ka asenduskaristuse kohaldamine põhjendatud. Aleksei Barulitševi eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus. Ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarbida alkoholi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Lisaks on küsitav Aleksei Barulitševi sobivus üldkasulikuks tööks. Riigikohus on öelnud, et isiku probleem alkoholiga võib takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08 p 13). Kuritegude toimepanemise asjaoludest tulenevalt on selge, et Aleksei Barulitševil on probleem alkoholi liigtarvitamisega. Lisaks on õiguskirjanduses leitud, et sõltumata kuriteo raskusest välistatakse karistusõiguse teoorias üldkasuliku töö kohaldamine vägivalla- ja seksuaalkuritegude eest (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 69 komm 2.3.2). Sellest tulenevalt puudub kolleegiumil veendumus, et käesoleval juhul suudaks Aleksei Barulitšev temale määratavad üldkasuliku töö tunnid ära teha ning kriminaalhooldusnõudeid järgida. (V)
2. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. Apellatsioonimenetluses on Aleksei Barulitševi kaitsja Leelo Viil 06.06.
3. a esitanud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse 329,40 euro (sh käibemaks 59,40 eurot) hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumisele 45 minutit ning apellatsiooni koostamisele 180 minutit. Tartu Ringkonnakohtu 11.01.
4. a määrusega tasutaotlus rahuldati.
5. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 329,40 eurot, sh käibemaks 59,40 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (VI)
6. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 08.01.
7. a otsuse osaliselt, s.o Aleksei Barulitševile

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuses.

Apellatsioonikohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Aleksei Barulitševile

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 9 kuud vangistust ning

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

Kuna maakohtu otsus on puudulikult põhistatud, asendab ringkonnakohus maakohtu põhjendused

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 424 lg 1 kuritegude objektiivse koosseisu osas käesoleva otsuse põhjendustega. Kaitsja ja Aleksei Barulitševi apellatsioonid rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 12