1-17-10430/52

1 Kriminaalasi nr 1-17-10430 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10430 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.N , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 06.05.2019 ja lõpp 06.05.2020 RESOLUTSIOON Jätta F.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.N kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 27.11.2017 kohtuotsusega nr 1-1710430 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, kui F.N ei pane selle aja kestel toime u ut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 pde 2,8 alusel määratud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 13.12.
2. Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele F.N-ile Harju Maakohtu 2 27.11.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algust loetakse alates 06.05.
3. F.N on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglas viibib esimest korda. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Käesolevalt kannab isik karistust arvutikelmuse eest, millega on tekitatud materiaalset kahju. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kuna kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, ei koostata isikule individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. F.N-il puudub rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus. Enne vangistust elas ta aadressil xxxx. Vabanemisel soovib isik elama asuda samale aadressile. Kinnistusraamatu andmetel on vabanemisjärgse elukohana märgitud xxxx munitsipaalpind ning kehtiv sissekirjutus on sellel aadressil kinnipeetava elukaaslasel J V K. Tegemist on 3-toalise heas seisukorras oleva korteriga, kus elab isiku elukaaslane koos oma nelja alaealise lapsega. Elamine vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. J V K on andnud kirjaliku nõusoleku, et F.N võib vabanemisjärgselt elektroonilise valvega aadressile xxxx elama asuda. xxxx nõusolekut ei andnud. Päringu vastusest selgub, et xxxx nõusolekul saab majutada ainult üürniku alaealisi lapsi, abikaasat ja töövõimetuid vanemaid. Seega ei ole isikul vabanemisjärgset elukohta. Alternatiivina on kinnipeetaval võimalik taotleda sotsiaalpinda või saada xxxx öömaja. Isik õppis xxxx ja lõpetas xxxx. aastal xxxx kutsekeskkooli maaler-plaatija-krohvija erialal. Suhtumine haridusse/enesetäiendamisse on positiivne. Kinnipeetaval on olemas plaati ja ja klaasitöötleja oskused. Isik on vahetanud sageli töö kohti. Ta on enamjaolt töötanud plaatijana ning teinud ka muid ehitus - ja remonditöid. xxxx on töötanud akna-ukse tehases (metallitööd, alumiiniumfassaadid). Varasemalt on olnud hõivatud OÜ-s xxxx , OÜ-s xxxx, xxxx OÜ-s ja OÜ-s xxxx.
4. aastal töötas isik AS-s xxxx roostevaba mööbli komplekteerijana,
5. aastal töötas xxxx OÜ- s reklaamitöökoja töölisena. Kinnipeetava ema sõnul töötas poeg varem ühes kohas tavaliselt mõned kuud ja siis tuli alkoholi tarbimise tõttu töölt ära, mistõttu ei ole töösse suhtumine alati kohusetundlik olnud. Alates
6. aastast töötas isik firmas nimega xxxx umbes ühe aasta enne kui firma maksejõuetuks jäi. Seejärel jõudis enne kinnipidamist töötada kuu aega xxxx OÜ-s lepingulise töötajana. Vanglas olles on motiveeritud töötama. K-raha andmetel on 28.08.2019 seisuga isikul tasumata nõudeid summas 6394,86 eurot . Käesoleva kuriteo pinnalt võib järeldada, et isikul oli majanduslikke raskusi ning puudus piisav toimetuleku oskus, mistõttu pani toime kelmuse majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tööandja on saatnud garantiikirja, mis kehtib kaks kuud, s.o kuni 30.09.
7. Täistööajaga töökoht vabanemisel on OÜ-s xxxx . Seega on süüdimõistetul esialgne vabanemisjärgne töökoht olemas. Kinnipeetava ema ei ole nõus poega materiaalselt toetama. Isiku elukaaslase sõnul on ta valmis F.N-i toetama kuni kaks kuud. Kinnipeetava lähedasteks on ema K P, elukaaslane J V K ja tema neli alaealist last. F.N isa suri
8. aastal. Lähedased on kriminaalkorras karistamata. Endise elukaaslase ja ema suhtes on isik toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on kriminaalkorras karistatud. Tihti tekkisid konfliktid, kui alkoholi tarvitati. Ema sõnul ähvardab ta probleemide puhul poega politsei kutsumisega ja siis pidi poeg oma käitumist ohjeldama. F.N-il on ka täiskasvanud poeg, kes elab koos emaga xxxx ja kellega omavaheline suhtlus puudub. Suhted praeguse elukaaslase sõnul on kinnipeetavaga head ja toetavad. Elukaaslase sõnade 3 kohaselt on kinnipeetaval rohkelt alkoholi tarvitava id sõpru, kellega koos ka kinnipeetav liigselt alkoholi tarvitab. Kinnipeetava selgituste kohaselt puuduvad tal kriminaalkorras karistatud sõbrad. Ema sõnul suhtleb ta pojaga telefoni teel ning nende omavahelised suhted on head. Küll aga seoses sellega, et isik on ema sõnade kohaselt alkoholi tarvitades agressiivne ning esineb nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda, ei soovi ema pojale avaldada oma kodust aadressi ning kohtub pojaga vaid neutraalsel pinnal. Isiku sõnade kohaselt proovis ta esimest korda alkoholi 14-15 aastaselt koos sõpradega. Vestluses tõi välja, et peamine tarvitamine toimus tavaliselt nädalavahetustel. Tunnistas, et on alkoholi tarbimisega liiale läinud. Kuritegusid on isik toime pannud alkoholijoobes.
9. aastal on isikut kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimane kriminaalhooldus kulges negatiivselt seoses F.N poolt alkoholi tarvitamisega, millega ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. F.N-il oli kohtumäärusega pikendatud katseaega kokku 4 kuu võrra, st kuni 27.09.2019 ning määratud kohustus läbida alkoholisõ ltuvuse ravi. F.N täitis kohustuse pooleaastase hilinemisega, kui koht us oli arutamisel järjekordne erakorraline ettekanne. Peale Tprotseduuri teostamist 14.01.2019 hakkas isik uuesti alkoholi tarvitama. Isiku sõnul toimus viimane alkoholi tarvitamine 18.03.
10. Narkootikume isik ei tarvita. Alkoholijoobes võib isik muutud a vägivaldseks. Põhiliseks katsumuseks on alkoholi tarvitamisest vabanemine. Vangiregistri andmetel on kinnipeetav varasemalt olnud kriminaalhooldusosakonnas arvel kolmel korral. Esimene ja teine kriminaalhooldus lõppesid seoses katseaja lõppemisega, kuid viimane kriminaalhooldus kulges negatiivselt seoses F.N poolt alkoholi tarvitamisega, millega ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viimase erakorralise ettekande alusel pööras kohus isiku vangistuse täitmisele. Kuna F.N ei ilmunud viimase erakorralise ettekande raames ka kohtuistungile, oli ta kuulutatud kohtu poolt tagaotsitavaks ja võeti 06.05.2019 politsei poolt vahi alla. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on isikul olemas, kuid senini vanadest eksimustest ta õppust võtnud ei ole. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava F.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks F.N tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katse aeg ja käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõp uni, s.o 06.05.
11. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata F.N-ile KarS § 75 lg 2 p -des 2,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 1 kuu. F.N kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Pind, kuhu ta soovib vabaneda, on munitsipaalpind. Ta on teadlik, et xxxx ei andnud nõusolekut selleks, et ta sellele pinnale saaks vabaneda. Tal on võimalus korter üürida, töökoht on olemas. Tööandja andis garantiikirja kehti vusega 2 kuud sellepärast, et 06.09.2019 avanes tal võimalus vabaneda. Arvab, et saab siiski tööle. Ta on seal enne vangistust töötanud kuu aega. Elukaaslase avaldatud kahekuulise toetuse kohta ei oska ta midagi öelda. Ta teab ema elukohta, kuid tal külas ei käi. Ema on ettevaatlik, kuid nad saavad omavahel normaalselt läbi kui kohtuvad. Ema on käinud teda Tallinna Vanglas vaatamas. Tema kõige suurem probleem on alkohol ja vabaduses otsis ta ka abi sellele probleemile. Talle kirjutati tabletid, misjärel 3 kuud ta ei tarvitanud, kuid siis hakkas jälle tarvitama. Ta kahetseb vanglasse sattumist. Vanglas on ta esimest korda, 3 kuud oli Tallinna Vanglas ja siis toodi Viru Vanglasse. 4 Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa F.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, F.N ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.N ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku e dasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tema poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised, kuid mõlema toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod, mille eest isik karistust kannab on arvutikelmus ja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Samas ei osale ta ka taasühiskonnastavates tegevustes, kuivõrd tulenevalt tema lühikesest karistusajast ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta vabanemist. Vangistusest vabanemisel soovib ta elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on munitsipaalkorteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava elukaaslane koos oma nelja alaealise lapsega. Elukaaslane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks elektroonilise valvega nimetatud korteris, kuid korter kuulub xxxx ja viimane ei andnud nõusolekut, et isik võiks sinna elama asuda. Seega ei ole isikul vabanemisjärgset elukohta, kuhu oleks võimalik elektroonilist valvet kohaldada. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ xxxx, kuid garantiikiri on antud tähtajaga 2 kuud, s.o kuni 30.09.
12. Uut garantiikirja tööandja esitanud ei ole, kuid kinnipeetav oli kohtuistungil arvamusel, et saab sinna tööle ka hiljem. Kinnipeetav on töökohti vahetanud sageli ning ema sõnul on põhjuseks olnud alkoholi liigtarbimine. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul 6394,86 eurot, mis tema majanduslikku toimetulekut võib halvendada. Kinnipeetava ema avaldas, et ei ole nõus poega materiaalselt toetama, elukaaslane oli nõus toetama vaid lühiajaliselt. Kuigi kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on tal probleeme alkoholi tarvitamisest tuleneva kuritegeliku käitumisega. Mõlemad kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles ning elukaaslase sõnul on isiku tutvusringkonnas rohkelt alkoholi tarvitavaid isikuid, kellega koos kinnipeetav alkoholi tarvitas ning kes talle ka edaspidi võivad negatiivset mõju avaldada. Enda sõnul tarvitas isik alkoholi viimati
13. aasta märtsis, kuid arvestades asjaolu, et isik asus vanglakaristust kandma 06.05.2019, ei ole tal võimalik olnud alkoholi tarvitada ning käesolevaks ajaks ei ole ta piisavalt kaua olnud alkoholist eemal, et saaks välistada täielikult alkoholi tarvitamisega jätkamise vabaduses, mis on peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kinnipeetav on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu 5 tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu F.N vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
14. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
15. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2019 kohtumääruse resolutsioon: 1.Tühistada enesekontrollimenetluses Tartu Ringkonnakohtu
16. novembri 2019 määruse põhiosa punkti 6 viimase lõigu osas ning asendada punkti 6 viimane lõik käesolevas määruses toodud põhistustega. 2.Muus osas jätta määrus muutmata. 3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. 11.10.2019 kohtumäärus 1 -17-10430 jõustus 28.12.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.