Obsah (4)

§ 266§ 66§ 70§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2841 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlu

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära (üks miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 480 eurot.

§ 66

alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja kohustati W.W-d tasuma iga kuu viimaseks päevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 40 eurot. Tartu Maakohtu 2. mai 2013. a otsus jõustus 18. mail 2013. 2. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas maakohtule taotluse

§ 70

ja täitemenetluse seadustiku § 206 alusel W.W tasumata rahalise karistuse asendamiseks vangistusega. Taotleja selgitas, et kuna süüdimõistetu ei tasunud rahalist karistust vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.

1. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahalise karistuse täitmise võimatusest.
2. Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määrusega rahuldati sissenõudja taotlus ning asendati W.W-le mõistetud rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära vangistusega 50 päeva, s.o 1 kuu ja 20 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 7.

septembri

1. a otsusega mõistetud karistuse, 3 aastat ja 2 kuud vangistust, võrra ja mõisteti W.W liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrati
2. jaanuar
3. 3.
4. Maakohus tuvastas, et W.W-l on rahaline karistus täies ulatuses tasumata. Süüdimõistetu ei ole rahalist karistust tasunud 5 aasta ja 11 kuu jooksul ja rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud. W.W selgitas kohtuistungil, et ta ei suuda ka praegu rahalist karistust tasuda. Seega tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus rahuldada ja W.W-le mõistetud ja tasumata rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära asendada vangistusega.

§ 70lg 2 järgi on selle vangistuse kestus 50 päeva, s.o 1 kuu ja 20 päeva.

3.

1. Kohus ei võimaldanud W.W-l kanda karistust üldkasulikku tööd tehes, ehkki W.W sellist soovi avaldas. Maakohtu hinnangul eeldab üldkasuliku töö määramine seda, et töö tehtaks ära või vähemasti alustataks selle tegemist võrdlemisi lähedases tulevikus, eeskätt kohe pärast lahendi jõustumist. W.W aga ei saaks vanglas olemise tõttu enam kui kümne kuu jooksul üldkasulikku tööd teha: süüdimõistetu vabaneb alles
2. märtsil
3. Maakohtu hinnangul on võimalik, et sellel suhteliselt kaugel ajal ei soovi W.W enam üldkasulikku tööd teha või ei ole ta selleks enam võimeline. Kohtu kohustus igal juhul süüdimõistetu soovil üldkasulikku tööd määrata vähendaks isiku motivatsiooni karistust tasuda. Lisaks on üldkasuliku töö ja vabadusekaotuse suhe paigast ära, kuna tervele päevale vangistusele vastab kõigest üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö määramine eeldaks, et kohus usaldaks, et isik töö ära teeb. Vangid aga on rikkunud reaalset vangistust kaasa toonud kuritegusid sooritades ühiselu reegleid nii rängalt, et nende usaldamine on problemaatiline. Samuti ei saa välistada seda, et nad võivad võrdlemisi kauges tulevikus vabanemise ajaks üldkasuliku töö tegemise kohustuse ära unustada ja riigi radalilt kaduda. Sellisel juhul jääks nende süü lunastamata. W.W ei tulnud vanglasse vabatahtlikult ja asus vangistuse kandmiselt kõrvale hoidma. Politseil õnnestus ta tabada alles aasta ja kolm kuud pärast tema tagaotsitavaks kuulutamist. Seetõttu jääb W.W vangistus üldkasuliku tööga asendamata. 3.
4. Kuna W.W pani praeguse menetluse esemeks oleva teo toime enne Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsuse esemeks olnud tegusid, tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada kohaldatavat 50 päevast vangistust Tartu Maakohtu 7.

septembri

1. a otsusega mõistetud 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. W.W-le tuleb mõista 3 aasta 3 kuu ja 20 päeva pikkune liitvangistus. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates päevast, mil politsei tabas W.W ja toimetas ta kandma Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega mõistetud vangistust, s.o alates
4. jaanuarist
5. MÄÄRUSKAEBUS
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu W.W , kes palub maakohtu määruse tühistada ja rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga. W.W märgib, et loodab Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõistetud vangistusest ennetähtaegselt vabaneda ja minna tööle ettevõttesse x OÜ. Vangistuses karistuse edasikandmine viiks selleni, et tööle võetakse keegi teine ja W.W kaotaks selle töö. Süüdimõistetu ei nõustu maakohtu järeldusega, et ta ei soovi suhteliselt kauges tulevikus vabanedes enam üldkasulikku tööd teha või ei ole töö tegemiseks võimeline. W.W märgib, et on varem ilma probleemideta ligi 1000 tundi üldkasulikku tööd ära teinud. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
9. Sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus saatis ringkonnakohtule
10. mail 2019 oma seisukoha W.W määruskaebuse kohta. Sissenõudja hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Riigi Tugiteenuste Keskus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et W.W puhul tuleb rahaline karistus asendada vangistuse, mitte üldkasuliku tööga. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning määruskaebuses märgitu ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.
12. Määruskaebuse esitaja palub rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole W.W-le vangistuse asemel üldkasuliku töö mõistmine põhjendatud. Asjaolu, et W.W on varasemalt üldkasulikku tööd teinud, ei veena kolleegiumi vastupidises. Ka süüdimõistetu lootus ennetähtaegselt vabaneda ja soov töökohta säilitada, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et süüdlase isikut ja preventiivseid kaalutlusi arvestades ei ole üldkasuliku töö kohaldamine põhjendatud ning rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. W.W-le mõisteti
13. mai
14. a otsusega rahaline karistus omavolilise sissetungi eest ning vaidlust ei ole selles, et W.W rahalist karistust ei täitnud. Pärast nimetatud kohtuotsuse tegemist on W.W-d korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema poolt toimepandud kuriteod on läinud raskemaks. Ta kannab praegu vanglas liitkaristust raske tervisekahjustuse tekitamise ja varavastaste kuritegude eest. Nagu maakohus on viidanud, hoidis W.W vangistuse kandmiselt kõrvale ning politseil õnnestus ta tabada alles pärast tema tagaotsitavaks kuulutamist. Ringkonnakohtul puudub eeltoodut arvesse võttes sarnaselt maakohtuga veendumus, et W.W töö tegemise kohustust täidaks ning üldkasuliku töö mõistmine oleks eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt sobiv karistus.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
16. aprilli
17. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus