kiirmenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav C.I, isikukood XXX; elukoht: xxx; ei tööta; varem kohtulikult karistatud: viimati 20.02.2017 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-1470
ja § 424 järgi; kahtlustatavana kinni peetud 11.09.2019 1 ja § 424 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561 -2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada C.I süüdi karistusseadustiku (
) § 423 23.08.2019) ja karistada teda 3-kuulise vangistusega. 1 järgi (kuriteoepisood 1 2. Tunnistada C.I süüdi
lg 2 ja § 423 järgi (kuriteoepisood 11.09.2019) ja karistada teda
3. Suurendada
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. 1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks 4. Vahistada C.I KrMS § 130 lg 4 kohtusaalis. Vahistamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks. 5.
september 2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.
1 ja
järgi 10-kuulise vangistusega, juhtis süstemaatiliselt, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, 23.08.2019 kella 21:52 paiku xxx vallas xxx suunas M1 kategooria mootorsõidukit Peugeot 206 (reg.nr xxx, va 2003, kuulub T. K.). Antud teoga rikkus C.I liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole või puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. …selles, et tema, olles karistatud kriminaalkorras 20.02.2017 Tartu Maakohtu poolt
ja
järgi 10-kuulise vangistusega ning olles juhtimisõiguseta juhtinud ka mootorsõidukit 23.08.2019, süstemaatiliselt, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti, s.o 11.09.2019 kella 23:36 paiku xxx vallas xxx tee 12-l km-l M1 kategooria mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager (reg.nr xxx, va 1999, kuulub A. J.). Antud teoga rikkus C.I LS § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole või puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, 1 kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani C.I toime
…selles, et tema, olles karistatud kriminaalkorras 20.02.2017 Tartu Maakohtu poolt
ja
järgi 10-kuulise vangistusega, korduvalt, juhtis 11.09.2019 kella 23:36 paiku xxx vallas xxx tee 12-l km-l M1 kategooria mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager (reg.nr xxx, va 1999, kuulub A. J.), seisundis kui alkoholisisaldus ühe liitris väljahingatavas õhus oli 0,92 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,83 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF0020. Antud teoga rikkus C.I LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani C.I toime
§-s 423 ettenähtud kuriteo (episood 23.08.2019) toimepanemise eest 3 kuu pikkune vangistus ning
lg-s 2 ja §-s 423 1 ettenähtud kuriteo (episood 11.09.2019) toimepanemise eest
lg-t 1 kohaldades 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendatakse üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvatakse C.I karistuse kandmise aega tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 11.09.2019. Kohtu seisukoht C.I on end talle inkrimineeritavas kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 1 Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb C.I
Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus märgib, et C.I puhul esineb tema eelnevaid karistusi arvestades reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi isikuvastaseid kuritegusid. Kohtu hinnangul esineb ka oht, et C.I võib asuda talle määratud vangistuse kandmisest kõrvale hoidma. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb C.I vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni, ja kaitsjatasu 76,80 eurot (kokku 481,80 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.