Obsah (6)

§ 65§ 121§ 64§ 69§ 75§ 67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-1467 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne C.

) § 121 lg 2 p 2 järgi (2015. a suvel toime pandud tegu) ja teda karistati vangistusega 1 kuu.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 2.

septembri 2016 otsusega mõistetud karistusega 3 kuud vangistust ja mõisteti C.E liitkaristuseks 3 kuud vangistust. C.E tunnistati süüdi ka

§ 121lg 2 p -de 2 ja 3 järgi (2016.

aasta sügisel ja 23. detsembril 2016 toime pandud teod) ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 2.

septembri 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra ja mõisteti C.E liitkaristuseks 9 kuud vangistust. C.E tunnistati süüdi ka

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (2017.

aasta sügisel,

1. novembril 2017 ja
2. november 2017 toime pandud teod) ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti C.E lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 450 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati C.E-d üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 p -des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelati C.E-l alkoholi tarvitamine.

Esimene määrus täiendavate kohustuste määramise suhtes

1. Tartu Maakohtu
2. septembri 2018 määrusega määrati C.E-le üldkasuliku töö tegemise perioodiks

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ja

§ 75

lg 4 alusel täiendav kohustus osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, sest C.E rikkus talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu.

Teine määrus täiendava kohustuse määramise suhtes

1. Tartu Maakohtu
2. mai 2019 määrusega määrati C.E-le üldkasuliku töö tegemise perioodiks

§ 75

lg 4 alusel täiendav kohustus teha peale määruse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitsest transferriini analüüsist (CDT) ning gammaglutamüüli transferaasi analüüsist (GGT). C.E-le määrati täiendav kohustus, kuna ta rikkus taas talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu.

Erakorraline ettekanne

2. juulil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule C.E kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3. C.E kriminaalhooldus algas
4. märtsil
5. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda C.E-ga
6. aprillil
7. C.E määrati tööle Riigimetsa Majandamise Keskusesse ja talle koostati ajakava perioodiks
8. aprill –
9. mai
10. Ajakava järgi pidi ta tegema 56 tundi üldkasulikku tööd. C.E tegi ainult 8 tundi üldkasulikku tööd. Perearsti väljastatud tõendist nähtub, et C.E viibis seoses haigusega haiguslehel.
11. juunil 2018 määrati ta tööle AS -i xxxxxxx, kuid ta ei suutnud järgida koostatud ajakava. Perearsti teatisest 2 nähtub, et ta on töövõimetuslehel. Varem vestles kriminaalhooldusametnik C.E-ga ja C.E kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et ta suudab tööd teha. Alates oktoobrist 2018 määrati ta tööle Räpina Vallavalitsuse Veriora piirkonda. Ta rikkus koostatud ajakavasid: lahkus töölt enne tööpäeva lõppu ja ta jättis üldkasuliku töö tunnid sooritamata. Peale rikkumisi esitas ta arsti väljastatud tõendi, millest nähtub, et ta haigestus. C.E on haigestumisega põhjendanud ka registreerimiskohustuse rikkumisi ja ta on pidevalt esitanud arstitõendeid.
12. septembril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande C.E-le täiendavate kohustuste määramiseks. Tartu Maakohtu
13. septembri 2018 määrusega määrati C.E-le täiendavad kohustused.
14. mail 2019 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande C.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu
15. mai 2019 määrusega jäeti taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja määrati C.E-le täiendav kohustus.
16. Ajavahemikul
17. märts 2019 kuni
18. märts 2019 läbis C.E sõltuvusrehabilitatsiooni programmi „Eluviistreening“.
19. juunil 2019 edastas C.E Synlab vereanalüüsi, millest nähtub, et vereproov on tehtud
20. juunil
21. C.E pidi
22. juulil 2019 ilmuma registreerimisele. Ta helistas
23. juuli 2019 hommikul ja teatas, et ta viibib Tallinnas tööl. Uus registreerimine määrati
24. juulile 2019 ja sellel päeval ilmus C.E registreerimisele.
25. juulil 2019 oli telefonivestlus C.E tööandja xxxxxxxxxxxx OÜ juhatajaga, kes kinnitas, et C.E-ga lõpetati tööleping alates
26. juulist 2019, kuna ta jättis pidevalt tööle ilmumata. Tööandja kinnitas sedagi, et C.E ei viibinud tööl
27. juulil
28. Ta oli kodus alkoholijoobes. Tööandja korraldusel käisid teised töökaaslased tema kodus tööautot otsimas.
29. juulil 2019 laekus Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva piirkonnagrupi piirkonnavanemalt teade, m illest nähtub, et H. C.E oli endise elukaaslase juures
30. juulil 2019 laamendanud ja loopinud aiamööbliga. C.E oli joobes ja sündmuse kohta täideti lähisuhtevä givalla infoleht.
31. juulil 2019 laekunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastusest nähtub, et C.E viimane visiit programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames oli
32. jaanuaril 2019 ning kahel viimasel korral
33. veebruaril 2019 ja
34. märtsil 2019 jättis ta vaimse tervise õe vastuvõtule minemata. Sellest saab järeldada, et peale viimase erakorralise ettekande arutamist pole C.E enam programmis osalenud.
36. juulil 2019 laekus Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnalt indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille koostas patrullpolitseinik Martin Räim
37. juulil 2019 Võru arestimajas ja millest nähtub, et C.E keeldub puhumast. Seisuga
38. juuli 2019 on C.E teinud 208 tundi üldkasulikku tööd ja tal on tegemata 242 tundi üldkasulikku tööd. Ta jätkab üldkasuliku töö tegemist ja juulis on planeeritud reedesed kaheksatunnised tööpäevad.
39. C.E kriminaalse käitumise vallandaja on alkoholi kuritarvitamine. Ta on teinud positiivseid samme alkoholismiga võitlemisel. Ta on pöördunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“, ta on paigaldanud torpe edosüsti ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi, kuid kahjuks ei ole oodatud tulemused mõju avaldanud. C.E-l on vajaka jäänud püsivast motivatsioonist ja tahtejõust. Kriminaalhooldusametnik on kasutanud kõiki olemasolevaid mõjutusvahendeid, kuid see pole andnud tulemust. Talle on korduvalt selgitatud alkoholi tarvitamise keelu olemust ja rikkumisega kaasnevaid tegevusi. Talle on eelnevalt antud võimalused seadusekuulekaks toimetulekuks, kuid ta pole osanud teha õigeid otsuseid ning on tegutsenud hetkeemotsiooni mõjul. 3 Täiendav info
40. Kriminaalhooldusametnik saatis
41. juulil 2019 kohtule C.E seletuskirja toime pandud rikkumiste suhtes, st puutuvalt registreerimisele ilmumata jätmist
42. juulil 2019, alkoholi tarvitamist
43. ja
44. juulil 2019 ja töökoha vahetamisest teatamata jätmist.
46. augustil 2019 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule teate, milles märkis, et C.E ei ilmunud registreerimisele
47. ja
48. augustil
49. Kriminaalhooldusametnik proovis
50. augustil 2019 saada C.E-ga telefoni teel kontakti, kuid ta ei vastanud kõnedele.
51. augustil 2019 helistas C.E kriminaalhooldusametnikule ja ütles, et ta ei pea vajalikuks käitumiskontrolli nõuete täitmist, sest ta läheb vanglasse. C.E ütles ka seda, et ta ei soovi jätkata üldkasuliku töö tegemist. Ta eelistab tasuta tööle raha teenimist. C.E on teinud 227 tundi üldkasuliku tööd ning tal on tegemata 223 tundi üldkasulikku tööd. Poolte seisukohad kohtuistungil
52. Kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil, et ta taotleb C.E-le Tartu Maakohtu
53. märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist.
54. C.E tunnistas rikkumisi ja nõustus talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Kohtu seisukoht 13.

§ 69

lg 6 esimene lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Et mõnda neist meetmeist rakendada, tuleb seega kõigepealt tuvastada, kas C.E on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, jätnud kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata.

1. Kohus tuvastab C.E enda ütluste, kriminaalhooldusametniku väidete registreerimislehtede ja indikaatorvahendi kasutamise protokollide põhjal, et C.E on rikkunud pärast viimaste erakorralise ettekande menetlust erinevaid kohustusi: ta tarvitas
2. ja
3. juulil 2019 alkoholi (

§ 75lg 2 p 2 rikkumine), jättis 1.

juulil,

1. augustil ja
2. augustil 2019 kriminaalhooldaja juurde ilmumata (

§ 75

lg 1 p 2 rikkumine) ega küsinud kriminaalhooldajalt nõusolekut töökoha vahetuseks (

§ 75lg 1 p 5 rikkumine).

Ühtegi mõjuvat põhjust C.E-l sellisteks rikkumisteks ei olnud.

1. Eelöeldu tähendab, et kohus peab otsustama, mil viisil C.E rikkumistele reageerida: töö tegemise tähtaega pikendades, täiendavaid kohustusi seades või karistust täitmisele pöörates. Praegu on ilmne, et kõne alla ei tule ükski muu lahendus peale karistuse täitmisele pööramise. Töö Tegemise tähtaega ei saa juba seetõttu pikendada, et C.E-le juba seati maksimaalne tähtaeg. C.E on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid korduvalt ja väga mitmel viisil: seda mitte üksnes käesolevas erakorralise ettekande menetluses viidatu osas, aga ka juba eelnevalt. Kohus on C.E-le juba kolm korda vastu tulnud: kõigepealt vangistust reaalselt kohaldamata jättes ja seejärel kaks korda täiendavaid kohustusi seades. C.E ei ole tema vastu üles näidatud usaldust õigustanud. Kohus ei suuda näha mitte ühtegi potentsiaalset täiendavat kohustust, mille seadmine C.E-st lähtuvat retsidiivsusriski 4 piisava kindlusega maandaks. Eeskätt (või isegi ainult) saaks tulla kõne alla mõni kohustus, mis hoiaks ära alkoholi tarvitamise. Kohtu hinnangul on aga kõik sellega seoses ette kujutatavad kohustused juba ära proovitud. Seega tuleb C.E vangistus täitmisele pöörata.
2. Tartu Maakohtu
3. märtsi 2018 otsusega mõisteti C.E liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 450 tundi.
4. augustil 2019 kriminaalhooldusametnikult saadud kirjast ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et C.E-l on tehtud 227 tundi üldkasulikku tööd. Sellele vastab

§ 69lg 6 teise lause järgi 227 päeva, s.o 7 kuud ja 17 päeva vangistust.

See aeg tuleb 1 aasta ja 3 kuu pikkusest vangistusest maha arvata ja C.E tuleb saata vanglasse karistust kandma 223 päevaks. Kohus ei arvuta neid päevi hoolimata

§ 67

lg-st 1 – mille kohaselt arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades – ümber kuudeks. Seda seetõttu, et C.E-le rakendati üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö puhul tuleb vangistuse pikkusest rääkides lähtuda

§ 67lg-st 1 mõneti erinevast loogikast.

Nimelt on Riigikohus 8. oktoobri 2015 otsuses asjas nr 3-1-1-68-15 punktis 18 leidnud, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb kõigepealt teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks, lähtudes põhimõttest, et üks aasta on võrdne ühe kuuga, ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel tuleb saadud kuud arvutada ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Sama lahendi punktis 19 on Riigikohus leidnud, et seda kuudeks ümberarvutamise vormelit kasutatakse ka üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel vangistuseks, kui süüdimõistetu on osa tööd ära teinud. Seetõttu oleks niisuguses olukorras – üldkasulikku tööd teinud inimene saadetakse vanglasse – kõige korrektsem vältida aastatest või kuudest kõnelemist ja piirduda päevadega. Nii kohus teebki. /allkirjastatud digitaalselt/ 5