← Eesti

1-21-7900/9

Obsah (8)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2021.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7900 (21278001460) Kohtunik Heli Sillaots K

) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Kersti Liiva Kaitsja Aivar Kello – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 kokkuleppe lõpus kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu p 1 alusel kaitsjata Süüdistatav O.B isikukood XXX elukoht XXX XXX, emakeel XXX XXX, XXX XXX, töökoht XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita 18.-19.09.2021 kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.B

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata O.B eelvangistuses 18.-19.09.2021.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 2,

§ 424

lg 4 p 1 alusel kuulub 2-st aastast 5-st kuust 28-st päevast vangistusest O.B-l ära kandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist O.B-le kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmise algust O.B vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. 1

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud 2 (kahte) aastat vangistust O.B suhtes täielikult täitmisele, kui O.B ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX);  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.

§ 75

lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.

§ 75

lg 2 punktis 5 sätestatud kohustust – 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist registreerib end XXX vastuvõtule ja allub ettenähtud (alkoholismivastasele, depressioonivastasele jmt) ravile; 4.

§ 75

lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine; 5.

§ 75

lõike 4 alusel võetud kohustust – alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teeb alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 78

p 1 alusel hakkab 3-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 01.12.2021.a.

§ 78

p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmise ajaks.

§ 50

lg 1 p 1,

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta O.B-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2-ks (kaheks) aastaks. lisakaristusena 2-aastane tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale (5 kuu 28 päevale vangistusele) ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale (alates kohtuotsuse jõustumisest 2-le aastale vabaduses viibitud ajale). Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva vältel tuleb O.B-l liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Transpordiametile. enda juhiluba Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult O.B (tel nr XXX, epost: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. 2 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta vähese sissetulekuga, XXX ja XXX ning täitemenetlustes XXX O.B menetluskuludest riigi kanda sundrahast (876€) pool, s.o 438€ ja riigi õigusabi tasust kohtueelses menetluses (64.80€) pool, s.o 32.40€. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista O.B-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 470.40€ (nelisada seitsekümmend eurot nelikümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:   32.40€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 438€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks suurte rahaliste kohustustega O.B-le tulevikuks paremaid r esotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 470.40€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu jooksul iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 39.20€ (kolmkümmend üheksa eurot kakskümmend senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 470.40€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99921700049121 ühele järgmistest kontonumbritest:  SEB PANK EE351010052031000004  SWEDBANK EE502200221014193355  LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-7900, menetluskulu 01.12.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada:  vanglale 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmise korraldamiseks,  süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks,  Transpordiametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas,  Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA 3 KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) O.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.09.2018.a otsusega nr 1-18-6932 ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 18.09.2021.a kella 08:34 ajal XXX juures mootorsõidukit Audi A4 Avant reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,88 mg/l kohta. Sellega rikkus O.B kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani O.B toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub.

§ 424

lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.B-le karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkusest vangistusest peab O.B koheselt ära kandma 6 (kuus) kuud vangistust, mille hulka

§ 68alusel arvestatakse eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (18-19.09.2021).

Seega peab O.B reaalselt ära kandma veel 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 2 aasta pikkust vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:       elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on O.B kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on O.B kohustatud 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist registreerima end XXX vastuvõtule ja alluma ettenähtud ravile. O.B on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on O.B kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel võtab O.B endale kohustuse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vangistusest vabanemisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 4 Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Tartus: Tartu kliiniline labor, Teguri 37b, I korrus ja Tasku verevõtupunkt, Turu 2, IV korrus (Tasku Tervisekeskus), tel:17123). O.B on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Kordusuuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 33,30 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt uuringus osalejale kas meili teel või paberkandjal . Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %

§ 424

lg 3 ja

§ 50lg 1 alusel võtta O.B-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 (kaheks) aastaks.

lisakaristusena ära Menetluskulud: 1) vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on (32,40+32,40) 64,80 eurot. 2) KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Menetluskulud kokku on 940,80 eurot. O.B avaldas, et tal on XXX ning töötasu saab ta alla XXX euro kuus, samuti XXX XXX eurot. Ise saab ta kasutada elamiseks XXX eurot, ülejäänud raha läheb XXX katteks. Kohtutäituri juures on mitu võlanõuet üleval. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluskulusid ära tasuda ühe kuu jooksul. Eeltoodud põhjustel taotleb O.B menetluskulude vähendamist. O.B palub vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 438 eurot ja pool advokaadi tasust, s.o 32,40 eurot, kokku 470,40 eurot. Ülejäänud summa - osa sundrahast 438 eurot ja osa advokaadi tasust 32,40 eurot, kokku 470,40 eurot jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb O.B kriminaalmenetluskulude kokku 470,40 eurot tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. O.B-le on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara: puuduvad. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. O.B avaldas, et ta ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist. Koopia kokkuleppest edastada süüdistatavale ja kaitsjale ning kriminaaltoimik saata kohtusse: Tartu Maakohtusse. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.