lg 1,
lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvast as M.R-i süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises. 24.10.2020 õhtusel ajal võttis M.R tahtlikult omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks ära aadressil xxx, pargitud ja A Ble (xxx) kuuluva sõiduauto xxx, reg.märk xxx, väärtusega vähemalt 4 299 eurot. Selleks kasutas M.R nimetatud sõiduauto originaalvõtit, mille tema eelnevalt võttis sõiduauto omaniku teadmata ja nõusolekuta eelmärgitud aadressil asuvast A Ble kuuluvast korterist nr xxx. Saanud enda valdusesse eelmärgitud sõiduauto originaalvõtme, hõivas ja kasutas M.R omavoliliselt sõiduautot, sõites sellega Tallinnas Seebi tänaval, kus 24.10.2020 kella 21:39 paiku põhjustas eelmärgitud sõiduautoga liiklusõnnetuse. Eelkirjeldatud teoga rikkus M.R kannatanu A B õigushüve, s.o omaniku õigust oma asja kasutada, ning tekitas A Ble varalise kahju 1 779,80 eurot. Seega pani M.R toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o
24.10.2020 kella 21:39 ajal juhtis M.R Tallinnas aadressil Seebi 38 asuva maja juures tahtlikult mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt leiti M.R-i verest etanooli 3,21 mg/g ± 0,06, k=2, etanoolisisaldus veres mitte vähem kui 3,15 mg/g (uuringuakt nr 1663T). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus M.R liiklusseaduse § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani M.R toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Ilona Litvinova, süüdistatav M.R ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest M.R-ile karistuseks 5 kuud vangistust ja
Vastavalt
lg 1 mõista M.R-ile liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, ning karistada teda 9 kuulise vangistusega, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui M.R-i ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub M.R-i temale
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb M.R-ilt välja mõista tsiviilhagi summas 1779,80 eurot A B kasuks ning raha kanda A B arveldusarvele xxx (Swedbank AS). Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub M.R-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb M.R-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu, s.o. kokku summas 70,80 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista M.R-ilt välja menetluskuluna joobetuvastamisega seotud kulud summas kokku 44 eurot. 2 KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 990,80 eurot tuleb M.R-il tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82,56 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1, VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 ja § 127 lg 1, 4 kohus: otsustas Süüdi tunnistada M.R
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel kergem karistuse lugeda kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks M.R-ile mõista 9 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui M.R ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada M.R-ile määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.05.2021.a. Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel M.R-ilt välja mõista tsiviilhagi summas 1779,80 eurot A B kasuks ning raha kanda A B arveldusarvele xxx (Swedbank AS). Menetluskulud Välja mõista M.R-ilt 876 eurot sundraha, kaitsjatasu 70,80 eurot ja joobetuvastamise kulu 44 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 990,80 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82,56 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse M.R-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.