lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: P. S., ik: XXX, elukoht: XXX, kontakt e-post: XXX. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 järgi RESOLUTSIOON 1. Jätta P. S.´a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija G. S.´e 02.02.2024 otsusele nr 2317,24,000917 P. S.´a karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija G. S.´e 02.02.2024 otsus nr 2317,24,000917 P. S.´a karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot selles, et tema 31.01.2024 kell 13.17 Liivalaia X juures, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, oli hooletu ega ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, keeras ette kõrvalrajal sõitva sõiduauto Volkswagen Passat r/m XXX juhile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju R. R.´ele ja J. S.´ale. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Seoses kiirmenetluse nr: 102201922247428 määratud rahalise trahvi suuruses 500€. Väljendan oma soovi olles hetkel töötu, palun kaaluda võimalust asendada mulle määratud rahaline trahv mõne muu karistusvormiga, arvestades minu majanduslikku olukorda. Olen valmis panustama ühiskonda mõnel muul moel, näiteks ühiskondliku kasuliku tööga või muu vabatahtliku tegevuse kaudu. Kaebuse esitaja pidas oma täiendavas kaebuses võimalikuks asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus oma kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning asus kaebuse osas alljärgnevale seisukohale. Menetluse senine käik on olnud järgnev. 02.02.2024 koostas uurija G. S. kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt juhtis P. S. mootorsõidukit Tallinnas, Liivalaia tänav X juures. Oli hooletu ja ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette kõrvalrajal sõitvale sõiduautole VW Passat. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju R. R.'le ja J. S.'ale. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid õnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Uurija G. S. leidis, et P. S. on toime pannud mõlemad talle etteheidetavad rikkumised ja määras talle
200 euro) ulatuses ja
300 euro) ulatuses. Menetlusalune isik P. S. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju maakohtule ja palub kohtul, lähtudes tema majanduslikust olukorrast, kaaluda võimalust asendada määratud 2 rahatrahv mõne muu karistusvormiga näiteks ühiskondlikult kasuliku töö või muu vabatahtliku tegevusega. P. S. on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd menetlusalune isik ei vaidlusta oma kaebuses talle etteheidetava rikkumise toimepanemist, vaid palub maakohtul võtta seisukoht karistuse kergendamise osas, siis keskendub ka kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas ainult sellele, kas menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määra. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadaksegi konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistus. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja menetluse käigus kogutud materjalidega, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, süü tunnistamist, avaldatud kahetsust, kuid ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samalaadse liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. Samuti on otsuse tegija täiest õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süü käesolevas asjas ei ole suur, mistõttu võivad määratud rahatrahvid jääda sanktsiooni alumise kolmandiku piiridesse. Määratud karistus on seega proportsionaalne, kaitseb teisi liiklejaid, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Puutuvalt kaebuse esitanud isiku taotlust teha rahatrahvi maksmise asemel ühiskondlikult kasulikku tööd, siis peab kohtuväline menetleja oluliseks märkida, et üldkasuliku töö puhul on tegemist asenduskaristusega, mida saab KarS § 69 lg 1 kohaselt kohaldada ainult siis, kui isiku suhtes mõistetakse karistuseks arest. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoasja arutamisega VTMS
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 Kohtuväline menetleja on oma otsuses menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on otsuses ette heidetud, et ta eiras
lg 2 p 8 sätestatud juhi kohustust enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Samas väärteoprotokolli märgitud süüdistusest nähtuvalt on menetlusalust isikut süüdistatud selles, et ta ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ja keeras ette kõrvalrajal sõitva sõiduauto juhile. Seega sisuliselt ei veendunud menetlusalune isik manöövri ohutuses ja sõitis ette kõrvalrajal sõitnud sõidukile ning takistas teist liiklejat, mille tulemusena põhjustas liiklusõnnetuse. Eelnimetatud kohustuste (
lg 1, § 33 lg 2 p 8) täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik otsuse kohaselt liiklusõnnetuse ning varalised kahjud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite Volkswagen Passat (XXX) ja Volkswagen Caravelle (XXX) omanikele, s.o vastavalt R. R.´ele ja J. S.´ale. Väärteotoimikus leiduva Liivalaia tänava turvakaamera salvestisest 31.01.2024 13_17_11 nähtub, et Liivalaia tänaval suunaga Pärnu mnt poole jäävad sõidukid fooritule tõttu seisma. Teisel sõidurajal peatub punane universaalkerega sõiduk ja esimesel sõidurajal kahevärvilise värvikombinatsiooniga mikrobuss punase universaalkerega sõiduki kõrval. Kui sõidukid liikuma hakkavad, keerab paremal asuv mikrobuss suunatuld näitamata järsult vasakule vastu punast universaalkerega sõiduki paremat esinurka. Punane universaalkerega sõiduk peatub, korraks peatub ka mikrobuss, kuid siis keerab mikrobuss natuke paremale ja liigub edasi ning seejärel pöörab taas vasakule ja reastub ümber teisele sõidurajale ja lahkub. Punane universaalkerega sõiduk jääb sündmuskohale. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on sõidukil Volkswagen Passat (XXX) tuvastatud kahjustused parempoolsel esitiival ja esistange paremal nurgal. Sõiduki vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati parempoolse esitiiva esinurgal rattakoopa kohal mõlk ja kriimustused ja esistangel kriimustused suunaga ettepoole. Sõiduki Volkswagen Caravelle (XXX) vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati sõiduki vasakul küljel juhiukse tagaservas ja kütusepaagi luugil ning selle all pikisuunaline kriimustus koos mõlgiga ja punase värvi jäljed kriimustustel. Liiklusõnnetuse akti 4 kohaselt on Volkswagen Passat (XXX) omanikuks R. R. ja Volkswagen Caravelle (XXX) omanikuks J. S.. Menetlusalune isik P. S. ei ole ülekuulamisprotokollis antud ütlustes eitanud, et ta juhtis sõidukit Volkswagen Caravelle ja põhjustas liiklusõnnetuse. Samas on ta selgitanud, et ta ei täheldanud, et oleks liiklusõnnetust põhjustanud, kuid videosalvestiselt sai aru, et põhjustas ja lahkus sündmuskohalt. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja P. S. juhtis sõidukit Volkswagen Caravelle (XXX), millega sõitis otsa kõrval sõidurajal liikuma hakanud sõidukile Volkswagen Passat (XXX). Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulus sõiduk Volkswagen Passat (XXX) R. R.´ele ning sõiduki vaatlusprotokolli fotode järgi on tuvastatavad sõiduki parema esitiiva ja esistange kahjustused, mille liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viimine eeldab rahaliste kulutuste tegemist, millised ei ole kohtu arvates siiski kuigi suured. Samas on J. S.´ale kuuluval sõidukil Volkswagen Caravelle näha kriimustused, mõlgid ja värvikahjustused vasakul küljel, mille parandamine eeldab samuti kulutusi. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud Volkswagen Passat (XXX) omanikule R. R. ja Volkswagen Caravelle (XXX) omanikule J. S.. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt oli P. S. mootorsõidukiga manöövrit tehes, s.o ümber reastudes vasakule sõidurajale hooletu, ei veendunud selle manöövri ohutuses ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, mille tulemusena sõitis otsa kõrvalrajal liikuma hakanud sõidukile, millise tegevusega põhjustas varalist kahju R. R.´ele ja J. S.´ale. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestistest on näha, kuidas kaebuse esitaja keerab manöövri ohutuses veendumata ette liikuma hakanud sõidukile kõrval sõidurajal. Seejuures pärast kokkupõrget jääb menetlusaluse isiku juhitud sõiduk korraks seisma, seejärel võtab natuke paremale, et otse edasi liikuda ja seejärel teeb uuesti manöövri vasakule ning reastub ümber teisele sõidurajale. Arvestades videosalvestisest nähtuvat sõidukite kõrguste erinevust pidanuks menetlusalune isik hoolikamalt vaatama vasakule ja veenduma, et tal on võimalik sõidurada teisi liiklejaid takistamata vahetada. Videosalvestiselt nähtu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik seda ei teinud ja keeras vasakule vastu kõrval sõidurajal liikumist alustanud sõidukit. Seega ei veendunud menetlusalune isik oma manöövri ohutuses ega hoidunud kõigest, mis võib kahjustada vara ning kohtu arvates on menetlusalune isik rikkunud
Mis puudutab seda, et menetlusalune isik rikkus ka
lg 2 p 8 sätestatud kohustust, siis leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus ka seda kohustust, kuivõrd ta ei veendunud enne manöövri alustamist selle manöövri ohutuses (juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid). Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud liikleja ja juhi kohustusi, siis on süütegu toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei hoidu oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada vara ning ei veendu sõiduraja vahetamisel selle ohutuses, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse ja sellega kaasneva varalise kahju. Arvestades Liivalaia tänava turvakaamera videosalvestistelt nähtuvaid ilmastikuolusid, teeolusid ning liiklussituatsiooni, oli kaebuse esitajal küllaldaselt võimalust arvestada vasakul pool asuvate sõidukitega kui ta oleks käitunud hoolika juhina. Seega saab tulla järeldusele, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud 5 liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik soovis sõidurada vahetada, pidanuks ta veenduma selles, kas see on üldse võimalik ning seejärel selles, kas see on ohutu. Menetlusalune isik seda ei teinud ja keeras vasakule vastu kõrvalrajal liikuma hakanud sõidukit veendumata selles, et sellist manöövrit üldse on võimalik teha. Seega pidanuks menetlusalune isik olema tähelepanelikum ja ettevaatlikum ning kohusetundlikuma suhtumise korral pidanuks menetlusalune isik liikluskahju tekitamist ette nägema ning aru saama süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk alles alustas liikumist, tehes seda sõidusuunda muutmata, saab asuda seisukohale, et teisel liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõudeid eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ei olnud ta liiklusõnneuse toimumisest teadlik ja ta väitis ülekuulamisprotokollis, et ta ei täheldanud liiklusõnnetuse toimumist.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõidukite Volkswagen Passat omanikule R. R. ja Volkswagen Caravelle omanikule J. S..
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Väärteoasjas leiduvalt videosalvestiselt on näha, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk keerab järsult vasakule ja vasakul liikuma hakanud sõiduk peatub. Väärteoasjas olevatest fotodest on näha, et mõlemal sõidukil on vigastused nii kriimustuste kui ka mõlkide näol, mis viitab sellele, et kokkupuude oli tugev ja seega pidi olema see ka juhtidele kuulda. Seejuures sai Volkswagen Passati juht liiklusõnnetuse toimumisest koheselt aru, kuid Volkswagen Caravelle juht oma sõnade kohaselt mitte. Kohtule jääb see arusaamatuks, sest videosalvestiselt on näha, kuidas menetlusalune isik pöörab vasakule ja sõiduk jääb takistuse tõttu seisma, mistõttu pöörab ta tagasi paremale ja sõidab minema. Seega kuna toimus kokkupõrge sõidukite vahel ja tekkisid ka kahjustused sõidukitele, ei olnud seda mitte ainult juhtidele tunda, vaid ka kuulda. Millegipärast menetlusalune isik seda ei soovi tunnistada. Seetõttu suhtub kohus menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei täheldanud liiklusõnnetuse toimumist, kriitiliselt. Käesoleval juhul on mõlemal sõidukil vigastused, kusjuures tegemist ei ole plastosade kerge kokkupuutega, mille tagajärjel plastosa pärast surve taandumist taastab oma kuju, vaid vigastatud on plekist osad, millede omavahelisel järsul kokkupuutel on kokkupõrke heli kuulda. Seega pidi liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud kokkupõrge olema kuulda ka menetlusalusele isikule, millele viitab ka see, et pärast kokkupõrget keeras menetlusalune isik tagasi ja sõitis seejärel suhteliselt suurel kiirusel edasi, reastudes ümber vasakule sõidurajale. Seejuures toimus kokkupõrge menetlusaluse isiku juhitud sõiduki juhiukse piirkonnas, mis pidi menetlusalusele isikule väga hästi kuulda olema. Seega sai menetlusalune isik aru, et ta on sõitnud vastu takistust, milleks 6 oli vasakul sõidurajal liikuma hakanud sõiduk. Arvestades liiklussituatsiooni saab järeldada, et menetlusalusel isikul ei olnud isegi ruumi vasakul pool nii palju, et ta oleks saanud ümber reastuda, kuivõrd ta keeras otsa kõrvalolevale sõidukile ja vasakul sõidurajal sellel hetkel edasi liikumiseks ruumi ei olnud. Kohtule jääb selline menetlusaluse isiku manööver arusaamatuks, sest menetlusaluse isiku juhitud sõidukil ei olnud ümberreastumiseks ruumigi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik sai liiklusõnnetuse põhjustamisest aru, kuid jättis sellest politseile teatamata ja lahkus sündmuskohalt.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks teadnud või tundnud teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikku. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta ei täheldanud liiklusõnnetuse toimumist, kuid kohtu arvates ei ole see väide väärteoasja materjalidest nähtuvaid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Arvestades sellist järsku manöövrit vasakule veendumata selle ohutuses ja võimalikkuses, leiab kohus, et kaebuse esitaja sai aru, et ta peab sõidurada vahetama ettevaatlikult ja veenduma sellise manöövri ohutuses, vältimaks teiste liiklejate takistamist ja vara kahjustamist. Seda menetlusalune isik ei teinud ning põhjustas liikluskahju. Menetlusalune isik pidi takistuse ilmnedes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (
lg 1) saabumist ja möönma seda ja kontrollima, kas ikka tõesti on kõik korras või on ta põhjustanud sõidukitele liikluskahju ja tal on sellest tekkinud kohustus täita. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta võis olla põhjustanud liiklusõnnetuse ja kuigi ta väidetavalt ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Liiklusõnnetusest 7 teatas politseisse hoopis teise sõiduki omanik, kes jäi liiklusnõudeid järgides liiklusõnnetuse sündmuskohale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et P. S.´a käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija G. S., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ja
Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut ning menetlusaluse isiku suhtes jäeti 8 lisakaristus sootuks kohaldamata, kuivõrd kohtuväline menetleja pidas võimalikuks kohaldada kiirmenetlust. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates P. S.´a süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla keskmise, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ja sõidukitele tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates rahalise kahju mõttes eriti suured. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd
Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Kohus leiab, et ka selle väärteo puhul on tegemist alla keskmise süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, s.h menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, seda kahetsust ei tuvastanud ning sellest protokollist nähtub, et menetlusalusel isikul on kahju, et kahjustas teiste vara ja kulutas kohtuvälise menetleja aega. Ka esitatud kaebuses ei tuvastanud kohus kahetsust, mida saaks kergendava asjaoluna arvestada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud kiirmenetlust, mistõttu ei leidu otsuses ka kohtuvälise menetleja motiive või põhjendusi karistuse määra valiku kohta. Samas on kohtuväline menetleja määranud
lg 1 ettenähtud väärteo eest karistuse 1/6 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja
Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrasid lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kohus ei saa nii või teisiti kaebuse esitajale rangemat karistust mõista. Kohus loodab, et menetlusaluse isiku põhjustatud liiklusõnnetus, sellele järgnenud väärteomenetlus ja määratud karistused sunnivad menetlusalust isikut edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja suunavad menetlusalust isikut ka S.ale tähelepanelikkusele ning teiste liiklejatega arvestamisele. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad loodetavasti ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Käesoleval juhul on kaebus esitatud eesmärgiga eelkõige tühistada vaidlustatud otsus mitte sisuliselt, vaid karistuse liigi osas. Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik on töötu ja palub kaaluda määratud rahatrahvi asendamist mõne muu karistusvormiga, arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik on valmis panustama ühiskonda mõnel muul moel, näiteks ühiskondliku kasuliku tööga või muu vabatahtliku tegevuse kaudu. 9 Kohus asub seisukohale, et sellise eesmärgiga esitatud kaebus jääb tagajärjetuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse määramine ja mõistmine, samuti asendamine on võimalik vaid kehtiva seaduse alusel ja seaduses sätestatud tingimustel. Kohus ei saa kohaldada mingit vabatahtlikku tegevust karistusena, kuivõrd vabatahtlik tegevus ongi vabatahtlik ega saa endas kanda karistuse eesmärki, s.o sundi, mis paneks süüdlast teisiti käituma. Karistuste liigid ja määrad on seadustes üheselt määratletud ja kohtul ei ole õigust nendest piiridest väljuda, välja arvatud seaduses eraldi sätestatud juhul. Kui menetlusalune isik paneb toime
lg 1 või § 236 lg 1 ettenähtud väärteod, saab tema suhtes kohaldada vaid neid karistusi, mida
Käesoleval juhul nõustus menetlusalune isik kiirmenetluse kohaldamisega, mis tähendab seda, et vastavalt VTMS § 55 lg 2 sättele võib füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.t kohtuväline menetleja saab kohaldada ainsa karistusliigina vaid rahatrahvi. Kui menetlusalune isik leidnuks, et tal puuduvad rahalised võimalused rahatrahvi tasumiseks, pidanuks ta keelduma kiirmenetlusest ja taotlema üldmenetluse kohaldamist või asja arutamist maakohtus, kuivõrd kiirmenetluses ei või vastavalt VTMS § 55 lg 3 p 2 sätetele kohaldada põhikaristusena aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist või kohaldada lisakaristust. Sellisel juhul saanuks kohtuväline menetleja kohaldada üldmenetluses menetlusalusele isikule juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena või saatnuks kohtuväline menetleja väärteoasja maakohtusse ja kohus oleks mõistnud karistusena aresti. Seejuures saab üldkasulikku tööd kohaldada vaid vangistuse või aresti asenduskaristusena, kuid üldkasulik töö ei ole karistuse liik, mida saaks kohaldada iseseisva põhikaristusena. Üldkasuliku töö kohaldamine on võimalik vaid siis, kui kohus mõistab menetlusalusele isikule põhikaristuseks aresti ja menetlusalune isik on nõus tegema üldkasulikku tööd, misjärel võib kohus asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Seega kohus võib aresti asendada üldkasuliku tööga, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Kuna kiirmenetluse kohaldamine välistab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ja aresti kohaldamise ning kiirmenetluses on võimalik karistusena kohaldada vaid rahatrahvi ning sedagi vaid teatud ulatuses ja seda ei saanud kohaldada ei
lg 1 ega ka
lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, siis on üheselt mõistetav, ta rahatrahv kui karistusliik on kõige kergem karistusliik. Kuna kiirmenetlus välistab sõiduki juhtimisõiguse ja aresti kohaldamise, millistest viimast karistusliiki saab kohaldada vaid maakohus, on nende karistusliikide puhul tegemist raskema karistusliigiga, võrreldes rahatrahviga. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus kaebemenetluses tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Käesoleval juhul, kui kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse vaid karistusliigi muutmise eesmärgil ja kohaldaks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või aresti, asendades neist viimase üldkasuliku tööga, läheks kohus vastuollu VTMS § 132 p 2 sätestatud menetlusaluse isiku olukorra raskendamise keeluga. Seega peaks kohus tegema teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi, mis on karistatav KarS § 311 ettenähtud kuriteona. Sellest tulenevalt ei saa kohus ka menetlusaluse isiku soovil kohtuvälise menetleja koostatud seaduslikku ja põhjendatud otsust tühistada ja kohaldada uue otsusega raskemat karistust, kuivõrd see oleks kehtiva seadusega vastuolus. Üldkasuliku töö tegemise kohaldamise küsimus võib seega tõusetuda alles kohtuvälise menetleja otsuse täitmise käigus kui kohtutäitur teavitab kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest ja kohtuväline menetleja saadab oma otsuse maakohtule tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga, mida võib omakorda süüdlase soovil asendada üldkasuliku tööga, milline kogemus on menetlusalusel isikul juba olemas. Arvestades menetlusaluse isiku süüd ja menetlusalusele isikule määratud leebeid karistusi, ei saa kohus asuda ka seisukohale, et määratud karistused on ülemäära ranged ning seetõttu tuleks kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning uue otsusega kergendada menetlusaluse isiku karistusi, vähendades rahatrahvi määrasid. 10 Seejuures on menetlusalune isik soovinud mõne muu karistusliigi kohaldamist arvestades tema majanduslikku olukorda, kuid menetlusalune isik ei ole oma kaebusele lisanud ühtegi tõendit, mis tema majanduslikku olukorda iseloomustaks. Seega väide töötuks olemise ja halva majandusliku olukorra kohta on jäetud täielikult tõendamata. Kaebuses ei ole taotletud ka määratud rahatrahvide tasumise ositi tasumisele määramist, mistõttu ei ole kohtul ka omal initsiatiivil võimalik määrata rahatrahve tasumisele ositi. Nimelt märgib KarS § 66 lg 2, et kohus või kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumisele ositi. Seega saaks määrata rahatrahvi tasumist ositi vaid mõjuvatel põhjustel, kuid mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama ja ositi tasumisele määramist taotlema menetlusalune isik. Menetlusalune isik seda teinud ei ole. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning kohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata ning esitatud kaebuse rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.