KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja 26. märts 2025.a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-25-2039 Tsiviil

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 101

lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis- operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 3

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama Laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 30 000 eurot.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
3. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 424,16 eurot (koos käibemaksuga).
4. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1400 eurot.
5. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
6. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi 29 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 347,67 eurot.
7. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista esindajakulu koos käibemaksuga ning märkinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.09.2009 (käibemaksukohustuslase number EE101310424). Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele esindajakulu ilma käibemaksuta, s.o summas 347,67 eurot.
8. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1747,67 eurot, millest riigilõiv 1400 eurot ja esindajakulu 347,67 eurot.
9. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise 4

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 13. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 5