2-25-759/14

2-25-759 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2025, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-759 Tsiviilasi A.K. hagi C.K.tu elatise vähendamise nõudes Hagihind 1350 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.K. (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxx vald,xxxxxx XXX; e-post: XXX); Kostja: C.K.ikukood: XXX; elukoht: xxxx XXX-i, xxxxx XXX), seaduslik esindaja K.K. (isikukood: XXX; elukoht: xxxx XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX), esindaja Piia Roosileht (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 20.03.2025 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Vähendada 02.11.2015.a tagaseljaotsuses tsiviilasjas nr 2-15-11527 väljamõistetud elatist (hageja maksab kostjale elatist 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimum kuni kostja täisealiseks saamiseni).
3. Välja mõista A.K.-lt C.K.ks elatis 200 eurot kuus alates 15.01.2025 kuni C.K.sealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 15.01.2025 hagi kostja vastu elatise vähendamise nõudes ja 02.02.2025 hagi täpsustused. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt peab hageja ülal veel alla 3-aastast last ning hageja on täielikult töövõimetu. Hageja ei suuda käia tööl ja teenida lisaraha. Hageja sissetulekuks on ainult töövõimetoetus, mis on umbes 600 eurot. Hageja palus elatist vähendada 150 euro võrra. Hageja märkis, et kostja saab 4 lapse eest peretoetust. Hagejal puudub muu vara, toetused ja hüvitised. Hageja esitas 07.03.2025 Eesti Töötukassa tõendi töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise kohta. Uue lapse teise vanema sissetuleku kohta hageja ühetegi tõendit ei esitanud. Kostja vastuväited 18.02.2025 hagivastuses esitas kostja andmed hageja poolt makstud elatise osas alates 2019.a. Hageja ei tasunud elatist 2019.a, 2022.a ega 2023.a. 2020.a maksis hageja elatist 100 eurot, 2021.a 1122,85 eurot (kostja maksis korduvalt summasid tagasi, ei mäleta miks), kuid tagasimaksete tõttu jäi elatiseks 509,35 eurot, 2024.a maksis hageja elatist 391,43 eurot. Kostja esitas 11.12.2024 avalduse täitemenetluse algatamiseks ja avalduse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Kostja esitatud avalduse alusel algatati 17.12.2024 täiteasi nr 176/2024/4459 põhinõudega summas 6611,57 eurot. Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, et tema majanduslik olukord oleks oluliselt muutunud. Hageja on jätkuvalt võimeline elatist väljamõistetud ulatuses maksma. Hageja ei ole selgitanud, mida ta eluruumi üürilepinguga tõendada soovib. Hageja ei ole tõendanud, et tema igakuine sissetulek on umbes 600 eurot. Hageja maksekäitumise järgi võib arvata, et hageja ei soovi kostjale elatist maksta ja otsida endale tasuvam töökoht. Hageja on korduvalt olnud vanglas ning 2024.a vältel pidevalt haiglas terviseprobleemidega, mis on tingitud alkoholi- ja narkootiliste ainete tarvitamisest. Kostja tuli hagejale vastu sellega, et täiturile avaldust esitades sai elatise periood arvestatud tegelikest aastatest lühem. Kostja on eelteismeline, kasvab kiirelt ja tema kulud on tõusnud. Hageja arvates kostja esindaja lihtsalt kiusab teda. Hageja on kostjaga suhelnud vaid mõned korrad Messengeris. Kostja ei tunne oma isa. Kostja seaduslikul esindajal on tuvastatud osaline töövõime ning ta on Töötukassas töötuna arvel ja otsib tööd. Kostja seaduslik esindaja kasvatab üksinda nelja last. Kostja seaduslik esindaja oli kuni 2024.a septembrini väiksema lapsega kodus, kes nüüd käib lasteaias. Kostja seadusliku esindaja viimase kuue kuu keskmine sissetulek on 1461,53 eurot. Kostja seaduslik esindaja sai töövõimetoetust ja peretoetust. Kostja seaduslik esindaja elab lastega üürikorteris. Kostja seaduslik esindaja polnud valmis tegema hagejaga kokkulepet elatise osas, sest kümne aasta jooksul pole hageja suutnud oma lapsele elatist maksta, isegi väikestes summades. Kui kohtu arvates on põhjendatud elatise vähendamine, siis oli kostja seaduslik esindaja nõus elatise vähendamisega 200 euroni. Kohtuistung 20.03.2025 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud. Kohale tulnud kostja seaduslik esindaja teatas, et tema on nõus vähendama elatist 200 euroni ja ta on sellega ka praegu nõus. Täituri kaudu sai kostja eelmisel kuul 177 eurot ja ülejäänud riigi elatisabina. Kostja seaduslik esindaja saab ühe lapse isaga väga hästi läbi ja tema maksab elatist. Viimane tütar on vallaslaps ja esindaja saab üksikematoetust. Kostja seaduslik esindaja arvas, et kohtuotsus tuleks teha 200 euro peale, mis oleks mõistlik. 200 eurot oleks kindel summa ja jääb nii kuni lapse täisealiseks saamiseni ega muutu igal aastal. 2 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - C.K.nd. xxxxxxxxxx) on A.K. ja K.K. alaealine poeg. - Tartu Maakohus mõistis A.K.-lt C.K.uks välja elatise 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimum alates 01.07.2015 kuni C.K.ealiseks saamiseni (02.11.2015.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-15-11527). Kohus märgib, et perekonnaseaduses (PKS) seadusjärgse miinimumelatise sätete muutumise tõttu on elatis alates 01.01.2022 PKS § 2172 lg 1 alusel 292 eurot kuus. - C.K.b K.K.-ga ning A.K. ei osale C.K.vahetus ülalpidamises. - A.K. ei ole tagaseljaotsust nõuetekohaselt täitnud ning tal on tekkinud elatise võlgnevus. Tagaseljaotsuse alusel on alustatud täiteasi nr 176/2024/
4. - K.K.-l on neli alaealist last (C.K. Rxxxxx A.K., Gxxxn Pxxxx, CxxxxxxA.K.) ning talle makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot. - Hagejal on veel üks alaealine laps – 1xxxxxxxxx sündinud Kxxxxxx-Rxxxxx A.K.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja taotleb elatise vähendamist 150 euro võrraa, mis on 142 euroni kuus. Seega taotleb hageja Tartu Maakohtu 02.11.2015.a tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmist selliselt, et elatis mõistetaks välja alla seadusjärgset miinimummäärata (nii enne 01.01.2022 kehtinud kui praegu kehtivat miinimummäära). Kohus leiab, et tegemist on hagiga varasema kohtulahendi muutmiseks. Varasemat kohtulahendit on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel muuta vaid kahel tingimusel: 1) Oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja; 2) Hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Ülalnimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt. Tsiviilasjas nr 2-15-11527 (menetluse periood 03.08.2015-02.11.2015) ei esitatud andmeid ega tõendeid ühegi menetlusosalise majandusliku seisundi ja kulude kohta. Käesoleva otsuse tegemise ajal on elatise miinimummääraks PKS § 101 lg 1-5 järgi 273,62 eurot: baassumma 282,31 eurot, millele liidetakse 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast, s.o 59,43 eurot, seejärel lahutatakse pool lapsetoetusest, s.o 40 eurot ja pool lasterikka pere toetusest jagatuna kahega ja seejärel jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust (4 last), s.o 56,25 eurot. Kohaldamisele ei kuulu PKS § 101 lg 6-7, sest kostja ei viibi hageja juures ning hageja ei pea maksma elatist sama pere mitmele lapsele. Hageja on nõus maksma elatist 142 eurot kuus. Hageja tõi elatise 3 vähendamise alusena välja asjaolu, et tal on tuvastatud puuduv töövõime ning ta ei saa tööl käia. Samuti, et tal on veel üks ülalpeetav. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas on kindlaks tehtud, et hagejal on Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsusega nr TVT/25/002683 tuvastatud puuduv töövõime kestusega 24.01.2025-23.01.2027 (dtl 71-73). Kuna pädev ametkond on tuvastanud, et hageja ei ole võimeline tööd tegema, siis tuleb eeldada, et see nii ka on. Seega on leidnud tõendamist, et hagejal on puuduv töövõime, mille tõttu ta ei ole võimeline töötama ning teenima sissetulekut töötasu näol. Kuna hagejal on puuduv töövõime tuvastatud pärast tagaseljaotsusega elatise väljamõistmist, siis esineb kohtu hinnangul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks ning varasemat kohtulahendit on võimalik muuta. Lisaks on tõendatud asjaolu, et hagejal on veel üks alaealine laps, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Ka selline asjaolu on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Elatise vähendamise ulatus sõltub aga hageja varalisest seisundist, kostja tegelikest vajalikest kuludest ning kostja seadusliku esindaja varalisest seisundist. Kostja ei ole hagivastuses märkinud, milline on tema igakuiste kulude suurus. Kostja seadusliku esindaja keskmine ühe kuu sissetulek on 1461,53 eurot (arvutatud kuue kuu keskmise alusel ja koosneb osalise töövõime toetusest ja peretoetustest), mis ühe inimese kohta 6-liikmelises peres teeb 292,30 eurot (dtl 31,51-53). Kostja seaduslik esindaja on kirjutanud, et 292,30 eurot on tarvis igale pereliikmele ühes kuus. Pooltel ei ole menetluses tekkinud vaidlust kostja igakuiste kulude suuruse osas. Seega kohus ei hinda sisuliselt kostja igakuiste kulude suurust ja põhjendatust. Kohus lähtub eeldusest, et kostja igakuised kulud on 292,30 eurot, s.o summa, mida kostja seaduslik esindaja on võimeline iga pereliikme osas kandma. Hageja on esitanud oma kulude osas üürilepingu ja korteriühistu arved oktoober 2024 – jaanuar
5. Hageja ei ole välja toonud, millised on tema igakuised keskmised üüri- ja kommunaalkulud ning mis ulatuses ta enda 3-liikmelises peres kulusid kannab. Samuti ei ole hageja välja toonud enda muid igakuiseid kulusid. Hageja ei ole ka avaldanud, millised on temaga koos elava lapse kulud ja millises ulatuses ta neid kannab, so millises ulatuses annab ta sellele lapsele vahetut ülalpidamist. Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus päevamääraga 20,57 eurot, mis teeb keskmiselt 617,10-637,67 eurot kuus (sõltuvalt kas 30-päeva või 31-päevane kuu). Hageja sissetulek on tõendatud Eesti Töötukassa otsusega. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid kostja vanemate muu vara kohta. Tuleb eeldada, et kummalgi vanemal puudub muu vara peale sissetulekute. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et hageja ja kostja seadusliku esindaja varaline seis on erinev. Samuti on erinev mõlema vanema 4 võime teha tööd. Kostja seaduslikul esindajal on tuvastatud osaline töövõime puudumine ning ta on töötuna arvel. Kostja seadusliku esindaja keskmine sissetulek on umbes 844,43-823,86 euro võrra suurem kui hageja oma ja ta on osaliselt töövõimeline inimene, kuid hageja täielikult puuduva töövõimega. Samas on kostja seadusliku esindaja perekond kaks korda suurem kui hageja oma – kostja seadusliku esindaja peres liikmeid 6 ja hageja omas 3, sh ka teine täisealine sissetulekut saav isik- hageja elukaaslane. Seega on kostja seadusliku esindaja ja hageja majanduslik seisund kokkuvõttes enam-vähem võrdne, kuigi kostja seadusliku esindaja võime teha tööd on parem kui hagejal. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et puudub alus lähtuda PKS § 105 lg-s 3 sätestatud vanemate kohustuste ja varalise seisundi võrdelisuse printsiibist, mis tähendab, et käesolevalt peavad vanemad kostjat ülal pidama enamvähem samaväärselt. Kohtu hinnangul puudub alus muuta vanemate ülalpidamise proportsiooni ja jätta suurem osa kostja kuludest kostja seadusliku esindaja kanda. See olukord tekiks kui kohus vähendaks elatist hageja soovitud 142 euroni. Elatise vähendamine nii suures ulatuses ja sellega suurema osa kostja kulude kostja esindaja kanda jätmine tooks kaasa olukorra, kus kahjustatud oleks nii kostja kui teiste kostjaga koos elavate alaealiste laste huvid. Kohus on seisukohal, et hageja peab PKS § 102 lg 2 lausest 2 lähtuvalt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt nagu peab seda tegema ka kostja seaduslik esindaja. Seega tuleb hagejal enda töövõimetoetust 617,10-637,67 eurot kasutada ühetaoliselt enda ja kahe lapse jaoks, s.o endale ja igale lapsele 205,70-212,56 eurot, mis keskmiselt teeks 209,13 eurot [(205,70+212,56)/2] kuus. Kuna kostja seaduslik esindaja oli nõus elatise vähendamisega 200 euroni, milline summa on ligilähedane keskmisele elatise suurusele, mida hageja peaks kostjale maksma, siis muudab kohus varasemalt väljamõistetud elatist 200 euroni. Nimetatud summa katab suuremas ulatuses kostja minimaalsed kulud ühes kuus ega ole vastuolus kostja huvidega. Samuti ei pole kahjustatud ka hagejaga koos elava alaealise huvid, sest ka tema ülalpidamisse saab hageja panustada sama suure summamõlemat hageja ülalpeetavat koheldakse samaväärselt. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus 02.11.2015.a tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2-15-11527 elatise tasumise osas ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 15.01.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5