Obsah (12)

§ 4231§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 65§ 423§ 24§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 20. jaanuar 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-24-5936 (kohtueelses menetluses nr 242

§ 4231

järgi, üldmenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Alvar Valdre (isikukood: 39108142233; elukoht: XXX ; töökoht: XXX; varasem karistatus: 7 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu 28.09.2023 kohtuotsusega

§ 121

lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lõplik ärakandmisele kuuluv vangistus 2 aastat 9 kuud 22 päeva.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata, katseaeg 4 aastat.

§ 75

lg 2 p 9, § 75 1 lg 3 alusel allutati isik 8 kuuks elektroonilisele valvele; tõkend: ei ole kohaldatud) vandeadvokaat Eve Jundas (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Alvar Valdre

§ 4231järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

1

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Alvar Valdrele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.09.2023 otsusega Alvar Valdrele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust võrra ning mõista Alvar Valdrele liitkaristusena 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alvar Valdre eelvangistuses viibitud aeg 14.15.03.2024, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Alvar Valdrele 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Alvar Valdre karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Alvar Valdrele kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §

2. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Alvar Valdrelt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja riigi õigusabi tasu 1465 (üks tuhat nelisada kuuskümmend viis) eurot 83 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud 2794 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot 83 senti tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 232,90 eurot tasumistähtaeg on kuu
3. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700001466 ning selgituse “Alvar Valdre, otsus nr 1-24-5936, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Rahuldada vandeadvokaat Eve Jundase kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Legalia kasuks 975,51 eurot (s.h käibemaks 175,91 eurot) vandeadvokaat Eve Jundase poolt Alvar Valdre kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud 2 kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
4. veebruar 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
5. Süüdistuse sisu Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Alvar Valdret selles, et tema, isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning olles eelnevalt väärteokorras karistatud 02.08.2023 ja 30.10.2023 PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi poolt LS § 201 lg 1 järgi, juhtis uuesti: - 24.01.2024 kell 09.55 Viljandi linnas Koidu 5 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX. - 14.02.2024 kell 11.20 Viljandi linnas Tartu 38 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz GL 320 registreerimismärgiga XXX XXX . - 14.03.2024 kell 17.20 Viljandi maakonnas Viljandi vallas Paistu-Sultsi tee
6. kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX Nimetatud tegevusega rikkus Alvar Valdre kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Alvar Valdre toime

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

1. Kohtus uuritud tõendid ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2.
2. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistajad: J.M, M.B, S.Z ja Z.L ning süüdistatav Alvar Vadre. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 14.03.2024 (tl 37); - väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2840,24,000119, 19.02.2024 (tl 38); - väärteoprotokoll 14.02.2024 (tl 39-39p); - isikusamasuse tuvastamise protokoll 14.02.2024 (tl 40-40p); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 14.02.2024 (tl 41-41p); - väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2840,24,000042, 05.02.2024 (tl 42); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.01.2024 (tl 43); - isikusamasuse tuvastamise protokoll 24.01.2024 (tl 44-44p); - väljavõte Transpordiameti liiklusregistrist (tl 45); 3 - otsus väärteoasjas nr 2840,23,000751, 02.08.2023 (tl 46-47); - otsus väärteoasjas nr 2840,23,001187, 30.10.2023 (tl 48-49); - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 50-51); - karistusregistri teatis ja kohtuotsused varasema kriminaalkaristatuse kohta (tl 52-61, tl 62-124); - tõend maksustatava tulu ja teatis keskmise päevasissetuleku kohta (tl 115-116); - taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 117-119, tl 121-123) ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrused (tl 120, tl 124). 2.
3. Poolte seisukohad: Prokurör asus seisukohale, et Alvar Valdre süü kuriteo toimepanemises on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Antud kriminaalasja puhul ei ole vaidlust kuriteo kvalifikatsiooni ja tõendatuse üle. Alvar Valdre on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Prokurör leidis, et Alvar Valdrele rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, kuna karistusregistrist nähtub, et talle väärteomenetluse käigus mõistetud trahvid on tasumata. Lisaks on Alvar Valdre teo toime pannud katseaja jooksul ning probleeme on olnud elektroonilise valve tingimuste täitmisega. Prokurör taotles Alvar Valdre süüditunnistamist

§ 4231

järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.03-15.03.2024, s.o 2 päeva ning karistuseks mõista vangistus 7 kuud 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Alvar Valdrele Tartu Maakohtu 28.09.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 9 kuud 22 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 5 kuud 20 päeva. Samuti taotles prokurör Alvar Valdrelt välja mõista menetluskuludena riigi õigusabi tasu ning sundraha. Menetluskulude tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Süüdistatav Alvar Valdre tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt olid tema rikkumised kahel korral seotud sellega, et ta pidi minema kriminaalhooldaja juurde ja ühel korral toimus rikkumine siis, kui ta koju tuli. Alvar Valdre leiab, et tema tegudele ei ole vabandust, need on tehtud ja ta peab nende eest vastutama. Ta kahetses toimepandud tegusid ning taotles rahalise karistuse kohaldamist, kuna see jätab talle võimaluse olla oma pere kõrval, lõpetada töid ja asju ning sunnib teda rohkem pingutama. Süüdistatava kaitsja kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid Alvar Valdrele esitatud süüdistuse ja kuriteo kvalifikatsiooni osas, küll aga vaidles kaitsja vastu prokuröri taotlusele kohaldada Alvar Valdre suhtes vangistust. Kaitsja, viidates asjaolule, et Alvar Valdre kahetseb oma tegusid ja tal on perekond, taotles Alvar Valdre suhtes

§ 4231 järgi rahalise karistuse kohaldamist.

Kaitsja leidis, et rahaline karistus on Alvar Valdre ja tema perekonna huvidega rohkem kooskõlas kui vangistus.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.
2. Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning leiab, et Alvar Valdre süü

§ 423

1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud isikuliste ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.2.

§ 4231

näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Eelmärgitud süüteokoosseis on spetsiifilise teokirjeldusega ja blanketne kuriteokoosseis. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt isik, kellel 4 puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ei tohi mootorsõidukit juhtida.

§ 4231

objektiivse teokoosseisu tuvastamiseks tuleb tõendada süüdistatava poolt süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-82-15 p-s 8 sedastanud, et

§ 4231

järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). 3.

1. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaoludes, et süüdistataval Alvar Valdrel puudub vastava kategooria juhtimisõigus, teda on karistatud väärteokorras 02.08.2023 ja 30.10.2023 mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning ta juhtis uuesti 24.01.2024 kell 09.55, 14.02.2024 kell 11.20 ja 14.03.2024 kell 17.20 mootorsõidukit. Eelmärgitut kinnitavad järgnevad tõendid. 3.
2. Alvar Valdret on eelnevalt kahel korral väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust, mida tõendavad toimikus olevate väärteootsused ja karistusregistri väljavõte (tl 46-49; tl 52-61). PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 02.08.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2840,23,000751 tõendab, et Alvar Valdre pani 06.07.2023 kell 00.37 väärteona toime juhtimisõiguseta juhtimise LS § 90 lg 1 p 1 järgi, juhtides Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Viljandi – Rõngu
3. kilomeetril mootorsõidukit, millega pani toime LS § 201 lg 1 kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mille eest karistati rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot. PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 30.10.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2840,23,001187 tõendab, et Alvar Valdre pani 28.09.2023 kell 13.44 väärteona toime juhtimisõiguseta juhtimise LS § 90 lg 1 p 1 järgi, milline tegu kvalifitseeritakse LS § 201 lg 1 järgi ning registreerimata/ümberregistreerimata sõiduki juhtimise LS § 77 lg 8 p 1 järgi, milline tegu kvalifitseeritakse LS § 203 järgi, juhtides Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Tallinna tn 101 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud alates 27.05.
4. Alvar Valdret karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot ja LS § 203 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. 3.
5. Asjaolu, et süüdistatav Alvar Valdre juhtis
6. jaanuaril 2024.a. kell 09.55 mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust on tõendatud nii Alvar Valdre süü omaksvõtuga ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustega kui ka tunnistajana ülekuulatud politseiametniku S.Z ütlustega. Tunnistaja S.Z ütluste kohaselt eelmärgitud kuupäeval peatati Alvar Valdre juhitud sõiduk Viljandis, Koidu tn 5 juures. Alvar Valdre oli sõidukis üksinda ja sõidukijuhtimist selgitas ta politseiametnikele sellega, et tal oli aeg kriminaalhooldaja juurde kokkulepitud. Tunnistaja ütluste kohaselt Alvar Valdrel juhtimisõigus puudus. Alvar Valdre poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 24.01.2024.a. sõitis ta autoga kriminaalhooldaja juurest koju, kuid juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud (tl 29p-33p). Lisaks eeltoodule on tõendavad Alvar Valdre poolt mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX juhtimist 24.01.2024.a. kell 09.55 Viljandi linnas, Koidu tn 5 juures väärteomenetluse lõpetamise määrus 05.02.2024, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.01.2024 ja isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 42-44p). Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et Alvar Valdrel juhtimisõigus puudub. 5 3.
7. Süüdistatava Alvar Valdre poolt mootorsõiduki Mercedes-Benz GL 320 registreerimismärgiga XXX XXX juhtimine 14.02.2024 kell 11.20 Viljandi linnas Tartu 38 juures on tõendatud Alvar Valdre süü omaksvõtuga ja tema kohtuistungil antud ütlustega, milles ta selgitas sõidukijuhtimist enda vajadusega kriminaalhooldaja juurde minna. Ta sõitis sellepärast, et laps oli kodus haige. Üldjuhul toimetab teda kriminaalhooldaja juurde tema elukaaslane või keegi teine, kellega ta on kokku leppinud. Alvar Valdre ütlused sõiduki juhtimise osas riimuvad tunnistajana ülekuulatud politseiametniku M.B ütlustega. Tunnistaja nägi süüdistatava poolt juhitud sõidukit Mercedes-Benz 14.02.2024.a. lõuna paiku sõitmas Viljandi linnas Koidu tänavalt Tartu tänavale, kus pööras järsku maja number 38 hoovi. Kui politseiametnikud läksid auto juurde, siis Alvar Valdre ei tahtnud oma isikuandmeid öelda ja väitis algul, et tema oli ainult kaassõitja ja juht on lahkunud. Pärast tunnistas Alvar Vadre oma süüd ja selgitas, et tema juhtis sõidukit, kuna peab kriminaalhooldaja juures käima ja tavaliselt toob teda sinna elukaaslane. Kuna nende väike laps oli haigeks jäänud, siis elukaaslane ei saanud tulla. Tunnistaja ütlustel nähtus andmebaasist, et Alvar Valdre oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja talle ei ole mitte kunagi väljastatud B-kategooria juhtimisõigust. Eelmärgitud asjaolu s.o A. Valdre poolt mootorsõiduki Mercedes-Benz GL 320 registreerimismärgiga XXX XXX juhtimise kohta 14.02.2024.a. kell 11.20 on tõendatud ka 19.02.2024.a. koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusega ja 14.02.2024.a. koostatud väärteoprotokolliga ning isikusamasuse tuvastamise protokolliga. 3.
8. Süüdistatava Alvar Valdre poolt mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX juhtimine 14.03.2024 kell 17.20 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Paistu-Sultsi tee
9. kilomeetril on tõendatud Alvar Valdre süü omaksvõtuga ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles Alvar Valdre selgitas sõidukijuhtimist 14.03.2024 sellega, et ta sõitis koos V.Y-ga töölt koju ning A. Valdre juhtis sõidukit selliselt, et sõitis autoga maanteekraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastusi kaasreisijana autos viibinud V.Y . Alvar Valdrele oli tol ajal kohaldatud elektrooniline valve ja et õigeks ajaks koju jõuda, siis otsustas ta ise autoga koju sõita. Alvar Valdre ütlused riimuvad politseiametniku J.M-i tunnistajana antud ütlustega. Tunnistaja J.M-i ütluste kohaselt 14.03.2024 teostas ta koos patrullpolitseinik J.Aga liiklusjärelevalvet, kui nad Loodi-Helme teel märkasid sõidukit BMW, millel liiklusregistri andmete kohaselt puudus liikluskindlustus ja sellel sõidukil oli peal operatiivhuvi. See tähendab, et eelnevalt on antud sõidukiga joobes juhtimisega vahele jäädud. Politseiametnikud otsustasid sellele sõidukile järele sõita ning tundus, et sõiduk lisas kiirust, kuid ühel hetkel keeras Paistu-Sultsi teele ja seejärel sõitis kraavi. Sündmuskohal selgus, et sõidukit juhtis Alvar Valdre, kellel juhtimisõigust ei ole ning indikaatorvahendisse puhumisel selgus, et tal olid alkoholitarvitamise tunnused - 0,12 mg/l alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. Lisaks eeltoodule on tõendab Alvar Valdre poolt mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX juhtimist 14.03.2024.a. kell 17.20 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Paistu-Sultsi tee
10. kilomeetril sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis on tehtud samal kuupäeval LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et Alvar Valdrel juhtimisõigus puudub. 3.
11. Järgnevalt tuvastab kohus süüdistava teos süstemaatilisuse

§ 4231mõttes.

Riigikohtu praktika kohaselt on süstemaatilisus eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 tähenduses (RKKKo nr 1-20-3067, p 9).

§ 423

1 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Riigikohus on selgitanud sedagi, et

§-s 4231 sisalduvale koosseisu-tunnusele süstemaatilisus laieneb mutatis mutandis kohtupraktikas süstemaatilise varguse kohta öeldu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 8 ja viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 7). See tähendab muu hulgas, et

§-s 423 1 nimetatud 6 süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10 ja
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 6.1). Käsilolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et süüdistatav Alvar Valdre, olles eelnevalt kahel korral karistatud LS § 201 lg 1 järgi juhtimisõiguseta juhtimise eest (millised teod toimusid 06.07.2023 ja 28.09.2023), on sellele järgnevalt: 24.01.2024, 14.02.2024, 14.03.2024 toime pannud veel 3 mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta, seega on juhtimisõiguseta juhtimisi ajavahemikus 06.07.2023 kuni 14.03.2024 olnud kokku 5 korda. Sellega on täidetud süstemaatilisuse esmane eeldus - juhtimisõiguseta juhtimisi peab olema tuvastatud vähemalt kolmel korral. Teiseks tunnuseks, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Alvar Valdre juhtimisõiguseta juhtimiste puhul on esimese kahe teo ajaline vahe üle kahe kuu ja teise ning kolmanda üksikteo ajaline vahe 4 kuud. Siis kolmanda, neljanda ja viienda üksikteo puhul on ajaline vahe kuni 1 kuu. Üksiktegusid lahutavate väikeste ajavahemike tõttu on Alvar Valdre teos süstemaatilisus sedastatav ja need rikkumised moodustavad sisulise süsteemi. Süstemaatilisus viitab korduvusele või harjumuslikkusele. Kohus märgib, et Alvar Valdre teos on täheldatav teatav harjumuslikkus, kuna Alvar Valdre on põhjendanud juhtimisõiguseta juhtimist vajadusega ilmuda õigeaegselt kriminaalhooldaja juurde või täita elektroonilise järelevalve nõuet. Harjumuslikkusele viitab seegi, et kahel korral s.o 24.01.2024 ja 14.03.2024 on Alvar Valdre juhtinud sama mootorsõidukit. Eeltoodud asjaoludest lähtudes tuvastas kohus Alvar Valdre teos süstemaatilisuse

§ 4231järgi.

Seega käsitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Alvar Valdre on realiseerinud

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu.

3.9. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 4231koosseis tahtlust.

Hinnates kõnealuse teo objektiivseid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et Alvar Valdre tegutses tahtlikult,

§ 16

lg 2 mõttes kavatsetult, kuna seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Alvar Valdre tegutsedes isikuna, kellel juhtimisõigus puudus ja keda oli varem korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust, seadis endale eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise ja realiseeris oma eesmärgi. Alvar Valdre ütlustest nähtub, et ta oli eelnevalt teadlik sellest, et mootorsõidukit juhtima asudes paneb ta toime kuriteo. Kuid see teadmine ei takistanud teda istumast sõiduki rooli. Seda kinnitavad tema järgnevad ütlused: „Kui ma lähen, siis võib tulla jama, et kas ma nüüd jään vahele või ma ei jää vahele. Näha oli, et jäin“. 3.10. Kohus ei tuvastanud Alvar Valdre teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas 4.1.

§ 56lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 7 4.2. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Alvar Valdre poolt toime pandud

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Alvar Valdre on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi on kokku 7. Viimati karistati Alvar Valdret kriminaalkorras Tartu Maakohtu 28.09.2023.a. otsusega

§ 121

lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lõplik ärakandmisele kuuluv vangistus 2 aastat 9 kuud 22 päeva.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata kohaldades katseaega 4 aastat.

§ 75lg 2 p 9, § 75 1 lg 3 alusel allutati isik 8 kuuks elektroonilisele valvele.

Samuti omab Alvar Valdre 7 kehtivat väärteokaristust, m.h on teda kahel korral s.o 02.08.2023 ja 30.10.2023 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohus leiab, et Alvar Valdre süü kuriteo toimepanemisel on vähemalt keskmine ja seda põhjusel, et hoolimata kahest varasematest väärteokaristusest LS § 201 lg 1 järgi (mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt) 06.07.2023 ja 28.10.2023, juhtis ta uuesti kolmel korral s.o 24.01.2024, 14.02.2024 ja 14.03.2024 mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Sellega pani ta toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Viimasel korral põhjustas liiklusõnnetuse, mille tõttu Alver Valdre juhitud sõidukis viibinud isik sai tervisekahjustusi. Eeltoodu tõendab, et Alvar Valdre kuritegelik käitumine kujutab suurt ohtu kaasliiklejatele. Riigikohtu praktika kohaselt (nr 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse (tl 25-26).

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud käsitletavas kuriteos puuduvad. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. 4.3. Riigikohus on otsusest nr 3-1-1-24-07, p 8 selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud – näiteks eelnenud karistused või uus kuritegu pandi toime katseajal, isik on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras korras karistatud. Alvar Valdre ja tema kaitsja on taotlenud Alvar Valdrele rahalise karistuse kohaldamist võttes arvesse, et rahaline karistus jätab Alvar Valdrele võimaluse olla oma pere kõrval ja lõpetada planeeritud töid ning hoolitseda lapse eest. Alvar Valdre ja tema xxxxxxxxx Z.L-i tunnistajana antud ütlustest nähtub, et Alvar Valdre perekonda kuuluvad elukaaslane ja nende ühine laps, lisaks veel elukaaslase laps. Alvar Valdre lisaks oma tööle XXX , remondib tööaja väliselt elukaaslase vanaemale kuuluvat maja, kuhu kavatseb A. Valdre perekond 2025.a. kevadel remonditööde valmimise järel sisse kolida. Kohus leiab, et põhjendatud on Alvar Valdrele vangistuse kohaldamine. Karistusliigi kohaldamisel arvestab kohus, et Alvar Valdret on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka 8 väärteokorras. Tal on seitse kehtivat kriminaalkaristust, millest nähtuvalt on Alvar Valdrele varasemalt kohaldatud karistuseks üksnes vangistust, kahel korral on vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest pani Alvar Valdre toime uue kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 4231järgi.

Vangistuse kohaldamise kasuks räägib ka asjaolu, et Alvar Valdre pani uue kuriteo toime katseajal. Alvar Valdre on ka eelnevaid kuritegusid toime pannud katseajal, milline asjaolu nähtub Pärnu Maakohtu 10.03.2016.a. kohtuotsusest nr 1-16-1615 ja Tartu Maakohtu 15.08.2016.a. kohtuotsusest nr 1-16-6057. Kohtu hinnangul väärib tähelepanu seegi, et osa kohaldatud rahatrahvidest väärteokaristustena on käesoleva ajani tasumata, millest järeldub, et isikul kas puuduvad rahalised vahendid või puudub motivatsioon kanda karistust, mis seisneb rahalises sissenõudes süüdlase varale. Näiteks on tasumata väärteokaristustena mõistetud rahatrahvid 21.04.2023 summas 160 eurot, 02.08.2023 summas 700 eurot ja 30.10.2023 summas 800 eurot. Tõend Alvar Valdre maksustatava tulu kohta tõendab, et isiku deklareeritud tulu 2023.a. aastal oli 467 eurot ning teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tõendab, et A. Valdre keskmise päevasissetuleku suurus on 0 eurot. Kokkuvõtvalt annavad eelmärgitud asjaolud alust kahelda Alvar Valdre motivatsioonis ja võimes kanda rahalist karistust. Seega kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine Alvar Valdrele ei ole põhjendatud ja teda tuleb antud juhul karistada vangistusega. Eeltoodu alusel on põhjendatud Alvar Valdret

§ 4231

järgi karistada vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 28.09.2023 otsusega Alvar Valdrele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 9 kuud 22 päeva vangistust võrra ning mõista Alvar Valdrele liitkaristusena 3 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alvar Valdre eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.03.2024, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista talle vangistus 3 aastat 2 kuud 20 päeva. Alvar Valdre karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. 5. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Alvar Valdre kaitsja esinemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 490,32 eurot (s.h käibemaks). Kohtuistungil taotles kaitsja riigi õigusabi tasu summas 975,51 eurot (s.h käibemaks). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista Alvar Valdrelt menetluskuluna riigi kasuks välja 2794,83 eurot s.h sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 1465,83 eurot. Menetluskulude suurust arvestades on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud määrata kriminaalmenetluse kulud 2794,83 eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 9