← Eesti

3-21-572/28

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Tanel Saar

  1. aprill 2025, Tartu 3-21-572 X.X.-i kaebus Tartu Vangla
  2. jaanuari
  3. a käskkirja nr 6-3/22 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja
  4. märtsi
  5. a vaideotsuse nr 1-11/63-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  8. Tühistada Tartu Halduskohtu
  9. jaanuari
  10. a otsus ja lõpetada haldusasja menetlus.
  11. Jätta kaebajale antud menetlusabi kulu (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  13. jaanuari
  14. a käskkirja nr 6-3/22 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja
  15. märtsi
  16. a vaideotsuse nr 1-11/63-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga määras Tartu Vangla kinnipeetavana vanglas viibiva kaebaja tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale osalise koormusega ajavahemikus
  17. jaanuarist kuni
  18. detsembrini
  20. Tartu Halduskohus
  21. jaanuari
  22. a otsusega rahuldas kaebuse ja tühistas Tartu Vangla
  23. jaanuari
  24. a käskkirja nr 6-3/22 kaebajat puudutavas osas ja ka
  25. märtsi
  26. a vaideotsuse nr 1-11/63-
  27. Halduskohus selgitas, et vaatamata vaidlustatud käskkirja kehtivusaja lõppemisele
  28. detsembril 2021, oli käskkirja tühistamisnõue jätkuvalt lubatav, sest kaebaja õigusi tulevastel tööle määramistel vanglas võib mõjutada see, kas vaidlustatud käskkiri kehtis selles märgitud ajavahemikul.
  29. Tartu Vangla esitas Tartu Halduskohtu
  30. jaanuari
  31. a otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuses selgitas vastustaja, et Tartu Maakohtu
  32. jaanuari
  33. a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-13095 vabastati kaebaja kriminaalasjas nr 1-11-13095 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning alates
  34. jaanuarist 2024 ei viibi kaebaja enam Tartu Vanglas. Vastustaja hinnangul kaebaja vabastamise tõttu ei saa vaidlustatud käskkiri avaldada enam mingit mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Seetõttu palub vastustaja jätta kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.
  35. Ringkonnakohus selgitas kaebajale, et seoses tema vabanemisega kinnipidamisasutusest ei ole Tartu Vangla käskkirja ja vaideotsuse tühistamisnõue enam tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks. HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 analoogia korras kohaldamisel seoses kaebaja vabanemisega, on kohtul alust haldusasja menetluse lõpetamiseks, kui kaebaja ei soovi üle minna vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Ringkonnakohus osutas, et kui kaebaja soovib kohtumenetluse jätkamist, siis on tal võimalik käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõudelt üle minna haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuid sellisel juhul tuleb selgitada, miks on menetluse jätkamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ringkonnakohtu kohtunõue on kätte toimetatud kaebajale saatmisega kaebaja poolt teatavks tehtud aadressile
  36. juulil
  37. Kaebaja ei ole seniajani Tartu Ringkonnakohtule vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetlus kaebaja nõudes Tartu Vangla
  39. jaanuari
  40. a käskkirja nr 6-3/22 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja
  41. märtsi
  42. a vaideotsuse nr 1-11/63-2 tühistamiseks tuleb lõpetada.
  43. Ringkonnakohus on kaebajale selgitanud, et asja kuulub analoogia korras kohaldamisele HKMS § 152 lg 1 p-le 4, osutades, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kaebaja ei avalda soovi tuvastamiskaebusele üleminekuks ega põhjenda, miks see on vajalik tema õiguste kaitseks. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et seoses kaebaja vabanemisega vanglast, on Tartu Vangla käskkirja ja vaideotsuse toime kaebaja suhtes täielikult ammendunud. Vabaduses viibides ei saa kaebaja suhtes koostatud Tartu Vangla käskkiri ja vaideotsus kaebaja õigustele enam mingit mõju avaldada.
  44. Ringkonnakohtu kohtunõue saadeti kaebaja poolt vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule avaldutud aadressile. Samal aadressil toimetati kaebajale edasiandmiseks kätte ringkonnakohtu
  45. veebruari
  46. a määrus, millega ringkonnakohus võttis menetlusse Tartu Vangla apellatsioonkaebuse. Määrus ilmselgelt jõudis kaebajani, kuna kaebaja esitas ringkonnakohtule tähtaegselt vastuse apellatsioonkaebusele.
  47. Tulenevalt HKMS § 72 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306–315, 317 ja 319–
  48. Tulenevalt TsMS § 3141 lg-st 1, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama paragrahvi teise lõike alusel sarnaselt loetakse menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks, kui saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda aadressi. Mõlemad alused on praeguses asjas kohaldatavad, kuna kaebaja sai kätte talle saadetud ringkonnakohtu
  49. veebruari
  50. a määruse ning vastuses apellatsioonkaebusele märkis enda aadressina sama aadressi.
  51. Seega tuleb lugeda, et kaebajale on selgitatud vaidlustatava käskkirja ja vaideotsuse regulatiivse mõju ammendumist, kuid ta ei ole esitanud kohtule taotlust kaebuse muutmiseks. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on muutunud ainetuks ja menetlus 2 ei jätku ka tuvastamisenõudes tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 analoogia alusel lõpetada
  52. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest ning arvestades HKMS § 155 lg-t 3 ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
  53. jaanuari
  54. a otsuse ja lõpetab haldusasja menetluse.
  55. Tulenevalt HKMS § 155 lg-st 6 koostoimes HKMS § 43 lg 1 p-ga 2 ringkonnakohtu määruse jõustumise järel ei ole lubatud sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda.
  56. Apellatsioonkaebuses edastas Tartu Vangla ringkonnakohtule teabe kaebaja kinnipidamisasutusest vabastamise kohta ja palus menetluse lõpetada. Kuna vastustaja seejuures ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, siis menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Eelneva kummagi menetlusosalise kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastavalt HKMS § 118 lg-le 3 jääb kaebajale antud menetlusabi kulu, s.o kulu seoses kaebaja vabastamisega riigilõivu tasumise kohustusest halduskohtule kaebuse esitamisel, riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt RKHK
  57. oktoobri
  58. a määrus asjas nr 3-20-580 (p 11) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.