4-25-408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-408 (240324000646) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuis

) § 33 lg 11 p 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest

§ 242

lg 1 alusel 10 trahviühikuga, s.o 40 eurot Kaebuse esitanud isik Anton Ivanov, ik 37902102217; XXX, elukoht XXX; töökoht XXX; e-post XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Kesklinna linnaosa, Tallinn) Ida prefektuuri Narva politseijaoskond (asukoht Vahtra 3, Narva) Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja menetlusalune isik tunnistajad Anastassia Kevask Anton Ivanov A A, DK RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155–156 maakohus otsustas: 1. Jätta menetlusaluse isiku Anton Ivanovi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2025. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,24,000646 muutmata. 2. Anton Ivanovile

§ 242

lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 40 eurot tasuda 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 14.03.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202 1 4-25-408 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning etoimiku kaudu alates 04.04.
3. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluskäik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.12.2024 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Anton Ivanovile ette, et ta
5. detsembril 2024 kell 11.46 Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas J. Poska tn 26 tagumisest parklast välja liikudes Suur-Lootsi tänavale, juhtis mootorsõidukit Lexsus RX 300, registreerimismärgiga XXX, ning kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega

§ 33

lg 11 p-s 1 sätestatud nõuet ja pani toime

§ 242lg-le 1 vastava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.01.2025 otsusega karistati A. Ivanovi

§ 33

lg 11 p 1 rikkumise eest

§ 242

lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. A. Ivanovi karistati rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

1. 01.02.2025 esitas A. Ivanov Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb otsuse tühistamist, kuna auto liikudes ta telefoniga ei rääkinud. Autos olid lisaks temale veel J K ja tema XXX. Enne J. Poska tänava parklast sõiduteele lahkumist, karjus XXX kõvasti. A. Ivanov kattis refleksiivselt käega parema kõrva. Kaebuse kohaselt A. Ivanov ei ole saanud tutvuda videosalvestusega.
2. 26.02.2025 võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras vaadata A. Ivanov esitatud kaebus läbi 05.03.2025 avalikul kohtuistungil. 03.03.2025 lükkas kohus kaebuse arutamine edasi ja määras kaebuse arutamise
3. märtsile
4. a. Kohtuistung 12.03.2025
5. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja politsei otsus muutmata.
6. Menetlusalune isik jäi kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Tunnistajad võivad eksida, sest nad sõitsid temast mööda vasakult poolt. Võimalik, et päike paistis ja autoklaasil võis päike helkida. Tema käsi oli tõstetud parema kõrva juurde, et katta seda karjumise eest. Seetõttu A. Ivanov arvab, et neile võis see lihtsalt tunduda. 2 4-25-408 Kohtu seisukoht
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette

§ 33

lg 11 p 1 nõude rikkumist.

§ 33

lg 11 p 1 näeb ette, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

1. A. Ivanovile heidetakse ette sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist ilma käsi vabaks jätva vahendita. Selles, et A. Ivanov juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Küll aga ei tunnistanud A. Ivanov sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist.
2. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei olnud tal telefoni käes. Kui ta sõitis välja parklast, siis tütar järsult ja valjult kiljatas ning A. Ivanov reflektoorselt kattis käega parema kõrva kinni. Ta ei rääkinud telefoniga. Seda liigutus, mida ta käega kõrva katmiseks tegi, seda võisid politseinikud võtta telefoni kasutamisena.
3. Tunnistaja A. A andis kohtus ütluseid, et olid D. K patrullis. Kui nad sõitsid J. Poska tänava parklast mööda, nad nägid, et parklast sõidab välja sõiduk Lexus, mille juht hoidis paremas käes telefoni ja siis hoidis ta telefoni parema kõrva juures. Nad peatasid sõiduki ja juhiga rääkis D. K. Juht ei olnud rikkumisega nõus ja ütles, et ei rääkinud telefoniga. Politseinikud mõlemad nägid telefoni kasutamist ja nad arvasid protokolli koostades, et on olemas ka videosalvestus, sest sõiduki videoregistraator näitas rohelist nuppu. Hiljem selgus, et salvestist ei olnud.
4. Tunnistaja D. K ütluste kohaselt oli ta patrullteenistuses koos piirivalvuriga A. A. Aadressil J. Poska 26 taga asuva parklast sõitis välja Suur-Lootsi tänavale sõiduk Lexus RX 300, mille juht hoidis mobiiltelefoni paremas käes ja parema kõrva juures. Seda märkas ka tema paariline A. A. Sõidukile anti valgussignaalidega korraldus peatumiseks. Sõiduk jäi seisma Pargi tänaval Narva-Jõesuu linnas. Sõidukis viibis kolm isikut, juht ja kaks kõrvalistujat. D. K läks sõiduki juhi juurde, et rääkida tema poolt toimepandud rikkumisest. Sõiduki juht väitis, et ta mobiiltelefoniga ei ole rääkinud ja rikkumisega ei ole nõus. D. K selgitas juhile tema kohustusi ja õigusi ja A. A koostas väärteoprotokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Sõiduki videoregistraator töötas, kuid videosalvestist ei saanud tehnilistel põhjustel kätte.
5. KrMS § 61 lõiked 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.
6. Menetlusaluse isiku põhiväiteks on kaebuses olnud, et tema telefoni ei kasutanud ega käes ei hoidnud, vaid tütre kiljatuse peale kattis parema käega kõrva ja politseiametnikud võisid seda liigutust tõlgendada telefoni kasutamisena. Lisaks ei saanud ta näha rikkumise videosalvestist, mis politseiametniku sõnul oli neil olemas.
7. Kohus, olles tutvunud kirjalike materjalidega ja kuulanud ära isikud kohtuistungil, on seisukohal, et väärteomenetluses on A. Ivanovi süü tõendatud politseiametnike A. A ja D. K ütlustega, kes on kohtus detailselt kirjeldanud rikkumise asjaolusid. Mõlemad ametnikud 3 4-25-408 nägid teenistusülesandeid täites, et menetlusalune isik, mootorsõiduki juhina, kasutas mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, hoides seda paremas käes ja parema kõrva juures. Kohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu praktikale (3-1-1-66-15 p 9), mille kohaselt ei ole välistatud karistusotsuse rajamine ainult riiklikku järelevalvet teinud ametniku ütlustele. Kuigi väärteoprotokollis on tõendina märgitud ka töösõiduki videoregistraatori salvestis, siis tunnistajatena ülekuulatud ametnikud kinnitasid kohtuistungil, et tehnilistel põhjustel, seda esitada ei saa, sest videosalvestise tuli politseisõidukis oli roheline, kuid hiljem salvestis puudus. Tõik, et rikkumist ei ole salvestatud, ei muuda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, sest tegemist on isikutega, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid. Kohus hindab politseiametnike ütlusi võrdväärselt teiste tõenditega.
8. Tunnistajate ütlused riimuvad täielikult. Mõlema sõnul oli tegemist tumedat värvi telefoniga. Menetlusaluse isiku sõnul on tema telefon musta värvi. Kui tunnistajad ei oleks näinud A. Ivanovi telefoni, siis puuduks neil teadmine telefoni värvi kohta. Samuti kinnitasid mõlemad, et juht hoidis telefoni paremas käes. Asjaolu, kas telefoni ekraan oli aktiivne või välja lülitatud, ei oma rikkumise tuvastamisel tähtsust. Nähtavus rikkumise toimepanemise päeval oli selge ja hea. Politseisõiduk oli kaebaja sõidukist maksimaalselt 15–20 meetri kaugusel, ehk ametnikel oli võimalus lähedalt hinnata, kas kaebaja hoidis telefoni käes. Politseisõiduk liikus aeglaselt, 20–30 km/h.
9. Menetlusalune isik keeldus kohapeal ütluste andmisest. D. K selgitas kohtuistungil, et A. Ivanov ei olnud koostöövalmis, ei tahtnud eriti rääkida. Kohe ütles, et ei ole nõus rikkumisega ja tahtis, et temale näidataks videot, kus ta räägib mobiiltelefoniga. Kui juht on käitunud nõuetekohaselt, siis ta ei keelduks vahetult peale juhtunut ütluste andmisest. XXX karjatusest ja käega kõrva katmisest A. Ivanov aga politseinikele midagi ei rääkinud, vaid tahtis koheselt näha videot, kus ta rääkis telefoniga. Kaebuses märgitud ja kohtuistungil avaldatud selgitus, et A. Ivanov kattis käega kõrva, kuna XXX karjus, on ennast õigustav.
10. Kohus ei pea A. Ivanovi ütlusi usaldusväärseteks, kuivõrd need on vastuolus teiste kogutud tõenditega ning antud soovist vabaneda vastutusest. Tema poolt esitatud versioon sündmuste käigust ei ole usutav. Kohus ei arvesta menetlusaluse isiku XXX J K kirjaliku tunnistusega, kuna tegu ei ole tõendiga VTMS mõttes. Tunnistaja kutsuti ütluste andmiseks kohtuistungile, kuid ta ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta. Kohus ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks seda, et tunnistajal on XXX, seda enam, et, menetlusaluse isiku ütluste kohaselt, oli laps kohtuistungi toimumise päeval terve. Kohtu hinnangul on kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustega tõendatud, et A. Ivanov pani toime väärteoprotokollis ette heidetud väärteo. 19.

§ 33

sätestab mootorsõiduki juhi üldkohustused.

§ 33

lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. A. Ivanovi tegevus – mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine, – rikub

§ 33lg 11 p-s 1 sätestatud kohustust.

Liiklusseadus on seejuures konkreetne – sõiduki juhtimise ajal ei ole lubatud telefoni käes hoida. Seejuures ei ole määrav, mida isik telefoniga teeb. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude tajumist, sest juhi käed ei ole juhtimiseks vabad ja telefoni käes hoidmine nõuab täiendavat tähelepanu. Selle nõude rikkumisel võivad asjaolude halva kokkulangemise korral olla rasked tagajärjed.

1. A. Ivanov on teo toime pannud tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine oli tema eesmärk. Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4 4-25-408
2. Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et arvestades A. Ivanovile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. A. Ivanovile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 21.01.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2403,24,000646, millega A. Ivanovi karistati

§ 242lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot.

Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 5