3-24-1590 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1590 Määruse kuupäev ja koht 25.10.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 20.04.2024 korralduse nr

) § 45 lg-s 3 sätestatud eeldusi. 2 3-24-1590

1. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.06.2024 määrusega kaebaja poolt esitatud määruskaebuse alusel Tartu Halduskohtu 8.06.2024 määruse ja saatis asja lahendamiseks halduskohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta pidas Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldust nr 247 menetlustoiminguks, mitte haldusaktiks. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et kaebaja õigused on riivatud.
2. Tartu Halduskohus kohustas 23.08.2024 kohtunõudega XXXa esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 29.08.
4. Kambja valla seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele laekus kohtusse 29.08.2024, milles vald teatas, et vaidlusaluse korralduse nr 247 näol ei ole tegemist haldusaktiga. Vaidlusaluse korraldusega on antud kaebajale võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks HMS § 40 lg 2 mõistes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi. Klaose kinnistul asuva tee osas on läbirääkimisi peetud alates
5. aastast. Ka Tartu Ringkonnakohus 16.12.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-517 on leidnud, et pikemas perspektiivis on olukorra lahendamine Kambja valla pädevuses. Kõik käesolevas menetluses osalevad isikud peavad arvestama, et juurdepääs üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele on võimalik tagada valla ja teeomaniku kokkuleppega maa-ala arendamisel, eratee avalikuks kasutamiseks määramisega, teemaa avalikes huvides sundvõõrandamisega või servituudi seadmisega. Vald on teadlik, et üldlevinud praktika kohaselt edastatakse menetluse alustamise teade KAHOS § 7 lg 1 kohaselt kinnistuomanikule, et haldusorganil oleks võimalus koguta teavet asjaolude kohta jne. Käesoleval juhul enne KAHOS § 26 lg 2 kohase pakkumise esitamist on vald juba kogunud vajaliku teabe, viinud läbi nõuetekohased analüüsid ja eksperthinnangu, mille tulemusel on kaebajale tehtud põhjendatud pakkumus. Seega, sisuliselt on KAHOS § 7 nimetatud nõuete täitmisega koos edastatud kaebajale ka analüüsitud pakkumus.
6. Kohus kohustas XXXa 2.09.2024 kohtunõudega esitama kohtule täiendavaid dokumente ja selgitusi alustatud kinnisasja avalikes huvides sundvõõrandamise menetluse kohta.
7. XXX esitas kohtule 3.09.2024 vastuse kohtunõudele, millele lisas kohtu poolt nõutud dokumendid.
8. Tartu Halduskohus jättis 6.09.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 1); tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni punkt 2); võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse, tunnistas vastustajaks Kambja valla ja kohustas valda vastama kaebusele (resolutsiooni punkt 3); jättis rahuldamata kaebaja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks (resolutsiooni punkt 4) ja kaasas kolmanda isikuna halduskohtumenetlusse MTÜ Antsumetsa (resolutsiooni punkt 5).
9. Kaebaja esitas halduskohtu 6.09.2024 määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse.
10. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.10.2024 määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse (resolutsiooni punkt 1); tühistas Tartu Halduskohtu 6.09.2024 määrus resolutsiooni punkti 1 osas ja tegi uue määruse, millega jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2) ning jättis halduskohtu 6.09.2024 määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas muutmata (resolutsiooni punkt 3). 3 3-24-1590 Kohtu seisukoht 14.

§ 151

lg 2 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui: pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Tartu Halduskohus leidis 6.09.2024 määruses, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 on haldusakt, mitte menetlustoiming. Tartu Ringkonnakohus asus 22.10.2024 määruse p-s 13 seisukohale, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 on menetlustoiming. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt toob tõepoolest kinnisasja omandamise menetluse algatamine kinnistuomanike õiguste riive, lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, millele vaidlustatud korralduse p-des 3 ja 4 viidatakse, kuid eelmärgitu ei anna alust lugeda vaidlustatud korraldust haldusaktiks. KAHOS §-s 8 märgitud kinnisasja kasutamise piirangute äramärkimine vaidlustatud korralduses ei väära asjaolu, et eelnimetatud korraldusega ei ole määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu.
2. Seega, lähtub kohus kaebuse lubatavuse hindamisel eeldusest, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 on menetlustoiming. 17.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. 18. Tartu Ringkonnakohus leidis muu hulgas viidates kohtupraktikale analoogsetes asjades, et menetlustoimingu suhtes laienevad menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud.

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks õigusvastane olla eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve. Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja toodud ja see võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida üksnes sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik kaebajale kuuluvat (või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada. Menetluse algatamise teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks soovi korral realiseerida oma 4 3-24-1590 õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates tuleb välja tuua kinnisasja omandamise esialgne põhjendus, mida on lubatud põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka tagantjärele. Kuigi KAHOS § 4 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kinnisasja omandamiseks saab avaliku huvi olemasolu iseenesest eeldada, ei tähenda see, et igal konkreetsel juhul esineks tingimata piisavalt tungiv avalik huvi, mis saaks õigustada kinnisasja riigile omandamist ka vastu omaniku tahtmist, mistõttu kinnisasja omandamise menetluse algatamise teates tuleb avaliku huvi olemasolu ja kinnisasja omandamise olulisust igal konkreetsel juhtumil eraldi põhjendada.1 Tartu Ringkonnakohus asus seisukohale, et antud haldusmenetluse staadiumis esialgse õiguskaitse taotlus on sisutu. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024 määrus resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas on lõplik. 19. Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus, et vaidlustatud korralduses on avaliku huvi olemasolu põhistatud, märkides, et üle Klaose kinnisasja kulgeva tee kasutamine on ulatusliku avaliku huviga. Samale seisukohale asus ka halduskohus 6.09.2024 määruse p-s 13.8-13.10, leides, et haldusmenetluse alustamiseks esineb piisav avalik huvi. Samas leidis halduskohus 6.09.2024 määruse p-s 13.7, et vastustajale etteheidetav tegevusetus ja KAHOS sätete kindlaksmääratud kohustuste rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et seda on võimalik käsitleda alustatud haldusmenetluse osas lõplikku otsust mõjutavana tegurina. Ärakuulamisõigus tagatakse kaebajale haldusmenetluse käigus, kus ühtlasi peaks toimuma ka huvide kaalumine. Seega leiab kohus, et kaebajal on kohustus taluda tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille käigus otsustakse eratee sundvõõrandamise üle. Negatiivse otsuse korral saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda riivatud õigusi halduskohtumenetluses. 20. Võttes arvesse eelpoolnimetatud seisukohti ja

§ 45

lg-s 3 sätestatut, on kohtus seisukohal, et antud juhul esineb menetlustoimingu vaidlustamise piirang, mistõttu kaebus Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247 kui menetlustoimingu vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ei ole lubatud. 21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 151lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Tln

RKm 15.02.2019, 3-18-2196, p-d 9-12 ja seal viidatud kohtupraktika 5