← Eesti

2-21-9422/33

Obsah (6)§ 1045§ 1046§ 1047§ 115§ 128§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9422 Tsiviilasi C.U hagi M.R vastu ebaõi

) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on

§-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii

§ 1046

kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks.

§ 1047

lg 4 võimaldab lisaks kahju hüvitamisele nõuda ka andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata 3 sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Viidatud sätte järgi saab kannata nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11; 20. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 15).

§ 1047

lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, kuid sellelt isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist meediaväljaande ees (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11). Seega, kui isik avaldas midagi meedia kaudu, vastutab ta avaldatu ees.
  2. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu
  3. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Mittevaralise kahju nõude puhul peab hageja tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus. Tõendamiskoormist on kohus selgitanud
  4. jaanuari 2024 kohtunõudes.
  5. Esmalt käsitleb kohus seda, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega. Kohtu hinnangul on hageja kohta avaldatu „hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni“ faktiväide. Selliselt saab kontrollida, kas hageja võlg kostja ees on tõepoolest 8100 eurot. Samuti on faktiväiteks hageja kohta avaldatu „C.U on kõigile võlgu“. Mõistlik isik saab väitest aru selliselt, et hageja küll ei saa olla kõigile võlgu, kuid on võlgu paljudele isikutele. Kohtu hinnangul saab kontrollida, kas hageja on paljudele isikutele võlgu. Hageja suunal esitatud küsimus „Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“ on kohtu hinnangul aga väärtushinnang. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, s.o kas kostjal oli mõistlik õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda.
  6. Järgmisena käsitleb kohus seda, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ehk seda, kas kostja on ebaõige faktiväite ja ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks. Avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ja avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt nt Riigikohtu

  1. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40). Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja on saates Kuuuurija esitanud hageja suunal küsimuse „Kas on mõni inimene, kellele sa võlgu ei ole, C.U?“. Seega on kostja nimetatud väärtushinnangu avaldajaks. Samas on vaidlus selles, kas kostja on avaldanud faktiväite „hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni“ ja väärtushinnangu „kostja on kõigile võlgu“.
  2. Kostja on kohtule esitanud artikli, mille temale saatis ülevaatamiseks Postimehe ajakirjanik (dtl 94 – 96). Selles artiklis on märgitud „siin lähevadki M.R ja C.U jutud lahku. C.U väidab, et maksis kõik võlgnevused ära, M.R arvutuste kohaselt mitte. „Meil oli Exceli tabel, kus märksõnadega pandud tehtud töö ja kas see on palgast maha arvatud või muud moodi tasutud. Iga kuu vaatasime koos üle, palju ta maksta saab. Need ülekanded abikaasale olid nende teenuste eest tõesti, aga C.U võlad olid hoopis suuremad“ ütleb M.R. C.U ei tea sellest tabelist enda sõnul midagi, M.R sõnul oli meeste vahel suusõnaline kokkulepe.
  3. augustil
  4. aastal töösuhe C.U-ga lõpetati. xxxxxxxxxxxxxxxxx M.R sõnul võeti toona kasutusel lüpsirobot ning C.U oleks pidanud ümber õppima. M.R sõnul C.U seda teha ei tahtnud ning lõpetas temaga töölepingu. Kuus aastat tööd rabanud mees ei saanud xxxxx lahkudes esialgu hüvitist.“ 4 Ajakirjanik palus kostjal tunni aja jooksul teada anda, kui on olulisi täpsustusi. Kostja vastas sellele kirjale (dtl 94) järgmist: „xxxx, kuidas nüüd nii kiireks läks? Siin pole ühtki tõest väidet. Pole võimeline redigeerima sellist jama. /…/ Kui ma midagi siin parandaks, siis ei peaks see olema lahmimine, vaid aastatetaguste asjade kontrollimine enne must-valgele panekut“.
  5. Ilmunud artiklis (dtl 13 – 21) on aga märgitud „siin lähevadki M.R ja C.U jutud lahku. C.U väidab, et maksis kõik võlgnevused ära, M.R arvutuste kohaselt mitte. „Meil oli Exceli tabel, kus märksõnadega pandud tehtud töö ja kas see on palgast maha arvatud või muud moodi tasutud. Need ülekanded abikaasale olid nende teenuste eest tõesti, aga C.U võlg oli hoopis suuremad“ ütleb M.R, kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni. C.U ei tea sellest tabelist enda sõnul midagi, M.R sõnul oli meeste vahel suusõnaline kokkulepe. „C.U on kõigile võlgu. Keegi polnud enam nõus talle teenust osutama, aga mina heauskse inimesena aitasin“ ütleb M.R ja selgitab, et lootis, et C.U maksab võla tema juures töötades teenitud rahaga lõpuks tagasi.
  6. augustil
  7. aastal töösuhe C.U-ga lõpetati. xxxxxxxxxxxxxxxxx M.R sõnul võeti toona kasutusel lüpsirobot ning C.U oleks pidanud ümber õppima. M.R sõnul C.U seda teha ei tahtnud ning lõpetas temaga töölepingu. Kuus aastat tööd rabanud mees ei saanud xxxxx lahkudes esialgu hüvitist.“ Seega ei nähtu ajakirjaniku poolt kostjale saadetud artiklist lauset „kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni“. Samuti ei nähtu artiklist kostja tsitaati „C.U on kõigile võlgu“.
  8. Hageja on kohtule esitanud Postimees Grupp AS-i vastuse hageja päringule koos ajakirjaniku vastusega (dtl 141). Ajakirjanik on selgitanud, et tugines väite „kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni“ avaldamisel kostja saadetud Exceli tabelile, millest nähtuvalt on hageja võlgnevus kostja ees 8102 eurot. Kostja on selle tabeli kohtule ka esitanud (dtl 185 – 186). Tabelist nähtub, et viimased kanded on tehtud
  9. aastal. Seega esitas kostja ajakirjanikule tabeli hageja võlgnevuse kohta
  10. aasta seisuga. Kohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et kostja on nö tavainimene, kellelt ajakirjanik küsis informatsiooni tema ja ta endise töötaja konflikti kohta. Kostja ei ole isik, kes igapäevaselt ajakirjandusega suhtleks. Kostja selgitas menetluses, et saatis tabeli ajakirjalikule, illustreerimaks seda, et ta pidas Exceli tabelit enda ja hageja varaliste suhete kohta. Seega ei saanud kostja ka teada, mida ajakirjanik tema saadetud tabelist tuletab ja kuidas seda informatsiooni kajastab. Kohtu hinnangul ei ole ajakirjanik täpselt kostja väidet kajastanud ning kuna kostja ülevaatamiseks saadetud artiklis ei olnud väidet „kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni“, ei saanud kostja juhtida ajakirjaniku tähelepanu asjaolule, et tabel kajastas
  11. aasta võlgnevusi. Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks analüüsida küsimust, kas hagejal oli kostja eest
  12. aastal võlgnevus 8100 eurot, kuivõrd artiklis on kajastatud väide, justkui oleks hagejal kostja ees võlgnevus artikli ilmumise ajal. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostja ei ole hageja kohta avaldanud väidet: „kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni“.
  13. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kui kostjat ka saaks pidada nimetatud väite avaldajaks, siis tuleks hinnata, kas tegemist on ebaõige faktiväitega. Kui tegemist oleks ebaõige faktiväitega, tuleks hinnata ka selle faktiväite au teotavat iseloomu. Hageja on tuginenud sellele, et tegemist on ebaõige faktiväitega, kuivõrd tegelikkuses on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 6400 eurot, mitte 8100 eurot. Samas on hageja ise saates Kuuuurija avaldanud, et tema võlgnevus kostja ees on ca 7000 – 8000 eurot (vt 00:10:30 – 00:10:48). Sellises olukorras ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõige faktiväitega, ei oleks kohtu hinnangul tegemist au teotamisega. Kohus on seisukohal, et iga ebaõige faktiväide ei tähenda veel automaatselt hageja õiguste rikkumist (au teotamist) ega too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Hageja on ise välja toonud, et temalt on maksekäsu kiirmenetluses kostja kasuks välja mõistetud 6400 eurot. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga ning praeguses vaidluses ei saa kohus analüüsida seda, kas hagejale on makseettepanek nõuetekohaselt kätte toimetatud ning kas tal oli võimalik seda 5 vaidlustada. Kohtule ei ole selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et tema võlgnevus kostja ees on 8100 eurot (tegelikkuses oli võlg 6400 eurot). Eelnevat arvestades ei saaks hageja nõuet rahuldada ka siis, kui kostja oleks väite „kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni“ avaldajaks.
  14. Ajakirjanik on selgitanud (dtl 141), et tugines väite „C.U on kõigile võlgu“ avaldamisel enda ja kostja vahel aset leidnud telefonivestlusele, kus kostja talle viidatud väite avaldas. Seda, et tegemist on kostja sõnadega, kinnitab ajakirjaniku selgituste kohaselt ka kostja saadetud ekiri, kus kostja saatis talle nimekirja 11 isikust, kellele tema väitel hageja võlgu on, ning kes on kostja sõnade kohaselt vaid „killuke C.U võlausaldajatest“. Kohtu hinnangul ei ole ajakirjanik täpselt kostja väidet kajastanud. Selliselt ei ole ajakirjanik märkinud, et kostja väitel on hageja 11 isikule ning see on vaid killuke hageja võlausaldajatest. Kuivõrd kostjale ülevaatamiseks saadetud artiklis ei olnud ka väidet „C.U on kõigile võlgu“, ei saanud kostja juhtida ajakirjaniku tähelepanu asjaolule, et tema ei ole seda väitnud. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostja ei ole hageja kohta avaldanud väidet: „C.U on kõigile võlgu“.
  15. Kohus analüüsib ka kostja xxxxxxxxxxxxxxx saates Kuuuurija hageja suunal avaldatu „Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“. Kohus on eelnevalt leidnud, et tegemist on väärtushinnanguga (vt otsuse p 6). Seega tuli kostjal mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (selgitada või võimalusel tõendada) väärtushinnangu kohasus.
  16. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ise soovis avalikkuse ees oma probleemidest (võlgadest) rääkida. Nimelt selgitab saate alguses saatejuht K. L. , et „C.U on tegelikult mulle helistanud juba möödunud kevadest peale. Ta on teinud mulle kümneid ja kümneid kõnesid, teatades, et enne ta alla ei anna, kui ma xxxxxx kohapeale sõidan (vt 00:01:17 – 00:01:29). Lisaks sellele on saates hageja nime all märgitud „võlgades talumees“. Kostja on kohtule esitanud teiste võlausaldajate kinnitused (dtl 177 – 182) selle kohta, et hagejal on ka nende ees võlgnevused. Kuivõrd võlausaldajate kinnitustel on võlgnevused tekkinud
  17. –
  18. aastatel, hõlmavad need saate Kuuuurija ilmumise aega. Hageja on ka ise saatejuhi K. L. küsimusele selle kohta, et kas tal on veel võlgnevusi, vastanud, et „misasja?“. Seepeale täpsustas saatejuht, et „ei ole kuskil?“ ja hageja vastas: „ei, noh on ikka“ (vt 00:22:07 – 00:22:10). Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks tuvastada, millised olid hageja täpsed kohustused teiste võlausaldajate ees. Vaidluse lahendamiseks on kohtu hinnangul oluline, et kostjale teadaolevalt olid hagejal võlgnevused ka teiste võlausaldajate (kohalike elanike ja äriühingute) ees. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja on selgitanud ja ka tõendanud väärtushinnangu kohasuse. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
  19. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, samuti mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei olnud faktiväidete „kelle sõnul ulatub võlg 8100 euroni“ ja „C.U on kõigile võlgu“ avaldajaks. Samuti on kohus leidnud, et kostja on selgitanud ja tõendanud väärtushinnangu „Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“ kohasuse. Seega jäävad hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
  20. Kohtueelsete õigusabikulude nõude hüvitamine on võimalik

§ 115lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Selliselt sätestab

§ 115

lg 1, et olukorras, kus võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui 6 kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuivõrd praegusel juhul on kohus leidnud, et kostja ei ole kohustust rikkunud, jätab kohus ka hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

  1. Eelneva tõttu jääb hagi rahuldamata.
  2. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud (4467 eurot 50 senti). Kostjale on osutatud õigusabi 26,1 h ulatuses (vandeadvokaat Allar Jõks 0,5 h keskmise tunnihinnaga 250 eurot; advokaat Raul Kartsep 20,4 h keskmise tunnihinnaga 187 eurot 18 senti ja juristid Aleksandr Šapovalov ja Stenver Pärn 5,2 h keskmise tunnihinnaga 100 eurot 77 senti). Kuivõrd arved on tasunud kolmandad isikud (xxxxx talu FIE ja xxxxx xxxxxxxxxxxxx), kes on käibemaksukohustuslased, siis on menetluskulude nõue esitatud ilma käibemaksuta. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele osaliselt vastu.
  3. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  4. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 14). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 250 eurot ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatud tunnitasuks lugeda 200 eurot. Kostja lepinguliste esindajate muud tunnitasud (187 eurot 18 senti ja 100 eurot 77 senti) on kohtu hinnangul kooskõlas kohtupraktikaga.
  5. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on osad toimingud teinud büroos töötavad juristid. Kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata sellised kulud, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri 2017 otsus haldusasjas nr 3-16137, p 14). Eelnevat arvestades on juristide poolt tehtud ettevalmistavad toimingute kulu põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes.
  7. Kohus märgib, et ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Vastaspoolelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Praegusel juhul esitas hageja kostja vastu hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, samuti mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Poolte vahel oli mh vaidlus selle üle, kas kostja on vaidlusalused väited avaldanud või mitte. Samuti on pooled esitanud tõendeid seoses vaidlusaluste väidetega, millega vastaspoolel tuli omakorda tutvuda ja kujundada oma seisukoht.
  8. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulistel esindajal kulunud hagile vastuse koostamisele kokku 10,1 h. Selline kulu ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses 7 põhjendatud. Siinkohal tuleb arvestada, et
  9. veebruari 2022 vastus hagile sisaldas suures osas põhjendusi hagi läbi vaatamata jätmiseks seoses sellega, et kostja ei ole väiteid avaldanud. Eelnevat arvestades on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 6 tundi. Lisaks on kostja lepingulistel esindajatel kulunud
  10. juuli 2023 seisukoha koostamisele kokku 9,3 h. Arvestades seda menetlusdokumendi mahtu ja keerukust on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 7,3 h. Muus osas on kostja lepinguliste esindajate ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et põhjendatud ei ole niivõrd suures ulatuses kulu, mis on seotud kohtu ja kliendiga suhtlemisele. Kohtu hinnangul ei nähtu menetluskulude nimekirjast ebamõistlikult suurt ajakulu seoses kohtu ja kliendiga suhtlemisega. Lepinguline esindaja peab olema teadlik sellest, mis kohtumenetluses toimub, ning teavitama sellest ka klienti. Advokaadile tuleneb selline kohustus ka seadusest (advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2). Ka kohtupraktikas on leitud, et kliendiga suhtlemine on seotud asja menetlusega ja vajalik asjaolude väljaselgitamiseks, samuti on need ilmselgelt põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  11. juuli 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-13-17255).
  12. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakulu kokku 20 tundi (26,1 – 4,1 – 2). Kohus märgib, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu on erineva suurusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on
  13. juuli 2023 seisukoha koostamisega tegelenud üksnes advokaat Raul Kartsep, kelle tunnitasu on 187 eurot 18 senti.
  14. juuli 2023 menetlusdokumendiga seoses vähendab kohus menetluskulusid 347 euro 36 sendi võrra (2 h x 187,18 eurot/h). Hagile vastuse koostamisega on tegelenud aga nii advokaat Raul Kartsep kui ka jurist Aleksandr Šapovalov (tunnitasu 100 eurot 77 senti). Kohus vähendas hagile vastuse koostamise ajakulu 4,1 h võrra (vt eelmine punkt). Kohus peab põhjendatuks vähendada menetluskulusid seoses esindajate tehtud tööga võrdselt (s.o vastavalt 2,1 h ja 2 h võrra). Seega vähendab kohus menetluskulusid seoses
  15. juuli 2023 menetlusdokumendiga kokku 594 euro 62 sendi võrra (2,1 h x 187,18 + 2 h x 100,77). Lisaks tuleb vähendada ka tagatise taotluse koostamisega seotud kulusid 25 euro võrra (0,5 h tunni maksumus, vt põhjendused tunnitasu osas, otsuse p 18). Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 3500 eurot 52 senti (4467,50 – 347,36 – 594,62 – 25). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3500 eurolt 52 sendilt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

  1. Vastavalt Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2022 määrusele on hageja tasunud kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 3600 eurot kohtu deposiiti. Kostja on taotlenud määrata, et kohtuotsuse jõustumisel kannab kohus deposiidis oleva raha advokaadibüroo kontole. Kohus märgib, et kostja viidatud TsMS § 195 lg 2¹ käsitleb tagatise tagastamist sellele menetlusosalisele, kes on tagatise tasunud, või tema korraldusel muule isikule. Seega saaks kohus viidatud sätte alusel tagastada tagatise hagejale või hageja taotlusel muule isikul. Samas saab kostja taotlust kohtu hinnangul käsitleda otsuse täitmise korra kindlaksmääramisena (TsMS § 445 lg 1). Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab, et otsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiidis olev menetluskulude summa 3500 euro 52 sendi ulatuses kanda advokaadibüroo kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 8 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.