Obsah (5)

§ 4231§ 121§ 65§ 68§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2025, Tartu Kohtuasja number 1-24-5936 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus K

§ 4231järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 20.

jaanuari 2025 otsus Apellatsiooni esitaja Alvar Valdre kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Süüdistatav Alvar Valdre. Isikukood: 39108142233; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; töökoht Fellin Invest OÜ, ehitustööline; tõkendit ei ole kohaldatud; varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 28. septembri 2023 otsusega

§ 121

lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör MarjaLiina Talimaa Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud apellatsioon rahuldamata.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaat Eve Jundase poolt Alvar Valdrele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 366 eurot, sealhulgas käibemaks 66 eurot.
4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Alvar Valdrelt Eesti Vabariigi kasuks välja 366 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
5. Alvar Valdre anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 423 1 järgi. Süüdistuse kohaselt juhtis varem juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest väärteokorras karistatud A. Valdre uuesti: -

1. jaanuaril 2024 kell 9.55 Viljandi linnas Koidu 5 juures mootorsõidukit BMW 530D (reg-nr XXX ); -
2. veebruaril 2024 kell 11.20 Viljandi linnas Tartu 38 juures mootorsõidukit MercedesBenz GL 320 (reg-nr XXX ) ja -
3. märtsil 2024 kell 17.20 Viljandi maakonnas Viljandi vallas Paistu-Sultsi tee
4. kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D (reg-nr XXX ). Kirjeldatud tegevusega rikkus A. Valdre liiklusseaduse (LS) § 94 lg-st 1 tulenevat nõuet, mille järgi võib mootorsõidukit juhtida üksnes isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Maakohtu otsus
5. Tartu Maakohtu
6. jaanuari 2025 otsusega tunnistati A. Valdre süüdi ja teda karistati

§ 4231

järgi 5-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liideti sellele Tartu Maakohtu 28.

septembri 2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, saades liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, mille tulemusena mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

1. Vaidlust ei ole selles, et A. Valdrel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Teda on
2. augustil 2023 ja
3. oktoobril 2023 väärteokorras juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistatud. A. Valdre juhtis nii
4. jaanuaril 2024 kell 9.55,
5. veebruaril 2024 kell 11.20 ja
6. märtsil 2024 kell 17.20 uuesti mootorsõidukit.
7. A. Valdre käitumine on süstemaatiline. Olles eelnevalt kahel korral LS § 201 lg 1 järgi karistatud, juhtis ta kolmel korral mootorsõidukit ilma selleks juhtimisõigust omamata. Need üksikteod moodustavad sisulise süsteemi. A. Valdre teos on täheldatav teatav harjumuslikkus: ta on põhjendanud juhtimisõiguseta sõitmist vajadusega. Harjumuslikkusele viitab seegi, et A. Valdre on kahel korral kasutanud sama mootorsõidukit. Järelikult realiseeris A. Valdre

§ 4231objektiivse koosseisu.

A. Valdre tegutses tahtlikult. 5.

§ 4231näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

A. Valdre süü suurus on keskmine. Vaatamata varasematele väärteokaristustele jätkas ta järjepanu mootorsõiduki juhtimist. Viimasel korral põhjustas ta liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai tema sõidukis viibinud kaasreisija tervisekahjustusi. See näitab, et A. Valdre kuritegelik käitumine on kaasliiklejate jaoks ohtlik.

§ 57lg 1 p 3 järgi saab A.

Valdre puhtsüdamlikku kahetsust käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Neil kaalutlustel tuleb süüdistatavale mõista karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. A. Valdret tuleb karistada vangistusega. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud: tal on 7 kehtivat kriminaal- ja 7 väärteokaristust. A. Valdret on 2 varemgi vangistusega karistatud, 2 korral on see üldkasuliku tööga asendatud. Vangistuse mõistmist toetab see, et A. Valdre pani uue kuriteo toime katseajal. Sealjuures on ta varemgi kuritegusid katseajal toime pannud (vt Pärnu Maakohtu otsus nr 1-16-1615 ja Tartu Maakohtu otsus nr 1-16-6057). Väärib tähelepanu, et osa väärteotrahve on tasumata: ta pole ära maksnud 21. aprillil 2023 määratud 160-eurost, 2. augustil 2023 määratud 700-eurost ja 30. oktoobril 2023 määratud 800-eurost rahatrahvi. A. Valdre keskmise päevasissetuleku suurus on 0 eurot. Niisiis on kaheldav, kas A. Valdre on motiveeritud ja suuteline rahalist karistust kandma. Toodud asjaoludel on A. Valdret põhjendatud karistada 5-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel tuleb sellele liita Tartu Maakohtu 28.

septembri 2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (2 aasta 9 kuu 22 päevane vangistus).

§ 68lg 1 järgi tuleb sellest maha arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Apellatsioonimenetlus

1. A. Valdre kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub karistust kergendada: mõista süüdistatavale rahaline karistus. Kaitsja leiab, et esimese astme kohus on alahinnanud A. Valdre siirast kahetsust. Süüdistatava elus on toimumas oluline pöördepunkt, millest sõltub tema tuleviku kujunemine. Rahalise karistuse mõistmine tagaks A. Valdrele võimaluse olla vabaduses pere kõrval – see sunniks teda rohkem pingutama. A. Valdrel sündis hiljaaegu väike laps. Isa eraldamine perekonnast karistaks tema last. Üldpreventiivsed huvid ei kaalu üles A. Valdrest lähtuvaid eripreventiivseid kaalutlusi. Süüdistatav on lubanud järk-järgult väärteotrahvid ära maksta. Pingutamise korral suudab ta tasuda ka rahalise karistuse.
2. Prokuratuur palub kaitsja apellatsioon rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu seisukoht
3. A. Valdre süüditunnistamist puudutavas osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ka ringkonnakohus ise leiab, et see on seaduslik.
4. Edutuks jääb apellatsioonis esitatud taotlus kergendada A. Valdrele mõistetud karistust. Pidades silmas seda, et maakohtul on karistust mõistes küllaltki suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11), ei saa apellatsioonikohus muuta maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.
5. Esimese astme kohus tegi veatult kindlaks, et A. Valdre teosüü on keskmise suurusega. Tulenevalt varasematest väärtegudest oli süstemaatiline juba esimene praeguse menetluse esemeks olev tegu – BMW juhtimine
6. jaanuaril
7. Sellele teole lisandus aga veel kaks sõidukijuhtimist. Viimasel korral põhjustas A. Valdre suisa liiklusõnnetuse, sõites politseipatrullist eemaldudes maanteekraavi (tl 24). Selle tagajärjel sai A. Valdre sõidukis viibinud kaassõitja viga. Niisiis pole A. Valdre õiguskuulekusest hälbiv käitumine kätkenud endas pelgalt abstraktset liiklusohtu, vaid see oht on ka liiklusavarii näol realiseerunud.
8. Kohtukolleegiumi hinnangul talitas maakohus veatult, kui otsustas rahalise karistuse asemel vangistuse mõistmise kasuks. A. Valdre sooritas etteheidetavad juhtimisteod käitumiskontrolli kestel. A. Valdret on varem üritatud mõjutada nii üldkasuliku töö, vangistuse kui koos käitumiskontrolliga katseajaga, kuid ükski karistuse kandmise viis 3 soovitud tulemust andnud ei ole – A. Valdre on jätkanud eriliigiliste kuritegude toimepanemist. Seetõttu on põhjust kahelda, kas rahaline karistus oleks leebema põhikaristusena tema mõjutamiseks tõhus. Tõik, et A. Valdret on Politsei- ja Piirivalveameti
9. augusti 2023 ja
10. oktoobri 2023 otsusega juhtimisõiguseta sõitmise eest väärteokorras karistatud ning et kummagi otsusega määratud rahatrahvi pole ta senini ära maksnud, seab aga tõsiseltvõetava kahtluse alla A. Valdre (tegeliku) võimekuse või tahte apellatsioonis taotletavat rahalist karistust kanda.
11. Argument, justkui oleks kohtuotsuses A. Valdre kahetsust alahinnatud, jääb karistuse mõistmist puudutavate kaalutluste ümberlükkamise seisukohast sisutühjaks. Esimese astme kohus on otsesõnu A. Valdre puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud, mõistes A.

Valdrele vangistuse sanktsiooni keskmisest mõnevõrra madalamas määras. Ringkonnakohut ei veena ka argumentatsioon, mis puudutab A. Valdre pereelu. Kohtule esitatud sünnitõendist ilmneb, et A. Valdre tütar sündis juba üleeelmisel aastal, s.o

1. veebruaril 2023 (tl 129). Sellele järgneval ajal pole A. Valdre enda käitumises korrektiive teinud, jätkates süütegude toimepanemist. Ühtlasi pole talle alust ette heita juhuslikku eksimust, kuivõrd A. Valdre sooritas üsna pea pärast lapse sündi lausa kaks liiklusalast väärtegu (
2. juulil 2023 ja
3. septembril 2023). Talle pole heidutavalt mõjunud ka kummagi teo eest määratud rahatrahvid – pigem on tema normikuulekuse defitsiit ajas süvenenud. Viimasel korral täheldati A. Valdre väljahingatavas õhus mõningast alkoholi:
4. märtsi 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on märgitud, et A. Valdre suust tuli alkoholilõhna (tl 37). Patrullpolitseiniku sõnul tuvastati tema väljahingatavast õhust 0,12 mg/l alkoholi (tl 24). Sedavõrd hoolimatu käitumine muudab ainetuks kaitseväite, justkui oleks A. Valdre võimeline enda käitumist lähedaste nimel muutma.
5. Toodud põhjustel jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
6. jaanuari 2025 otsuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata.
7. Vandeadvokaat E. Jundas esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamisteks ja apellatsiooni vormistamiseks kokku 250 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 366 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel A. Valdrelt riigi kasuks välja mõista. A. Valdre peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 4