Obsah (7)

§ 152§ 45§ 43§ 108§ 109§ 104§ 55

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-663 Haldusasi MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda k

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna vaidlustatud raieluba on tänaseks täielikult realiseeritud (st lubatud sanitaarraie teostatud), on see oma õigusliku mõju ammendanud. Eeltoodut arvestades ei ole vaidlustatud raieloa tühistamine enam võimalik ja tühistamiskaebuse osas esineb eelmärgitud alus menetluse lõpetamiseks. 8.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja palub 17.04.2025 avalduses menetlust jätkata TKKA 21.02.2025 raieloa õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil – s.o hoidmaks ära sarnasel viisil raielubade väljastamist sama firma osavõtul ja vältida seeläbi ohtu Tallinnas teistestki vanadest puudest (linnale vajalikust ökosüsteemist) ilma jäämist. 9. Riigikohus märkis 28.10.2020 määruses nr 3-20-580, et

§ 152

lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Säte kaitseb ka kaebajat, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Eelnevat arvestades ei laiene jätkutuvastuskaebuse esitamisele

§ 45lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirang.

Tuvastamiskaebuse esitamine peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See on võimalik näiteks olukorras, kus kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju 2 hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks isikul muul moel tulevikus tõhusalt enda õigusi kaitsta (p 12). Jätkutuvastuskaebuse lubatavust kontrollides tuleb kohtul seega hinnata, kas menetluse jätkamist toetab menetlusökonoomia eesmärk, arvestades muu hulgas, et kaebaja pöördus sobiva nõudega õigeaegselt kohtusse; kas kaebajal on veel võimalusi oma õigusi kohase õiguskaitsevahendiga kaitsta ning kui palju ressursse on kulunud asja sisulisele lahendamisele (vt ka Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-1735, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 12).

1. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tuvastamisnõudes menetluse jätkamine põhjendatud. Kaebaja soovib jätkutuvastuskaebusega sisuliselt vältida seda, et vastustaja annab tulevikus sarnasel viisil (sh sama firma ja arboristi osalusel) raielubasid. Vaidlustatud raieloaga anti luba ühe konkreetse puu sanitaarraieks, hoidmaks ära selle murdumisega kaasneda võivat ohtu nii inimeste turvalisusele kui nende varale. Kaebaja ei ole viidanud, et vastustaja plaaniks Tallinna kesklinnas lähiajal sarnastel põhjustel (sh sama eksperdi hinnangust lähtudes) sanitaarraieid. Preventiivset huvi ei saa tuletada pelgalt kaebaja hüpoteetilisest väitest, et Tallinn võib sarnaste raielubade tõttu jääda ilma ka teistest vanadest puudest, Kaarli puiestee ja Põhja puiestee pärnaalleest jne. Praeguses asjas vaidlustatud raieloa õiguspärasuse kontroll piirduks üksnes hinnangu andmisega sellele, kas konkreetse puu raieks loa andmine oli põhjendatud. Kohus ei saaks seejuures teha linnale ettekirjutusi selles osas, milliste ametnike ja arboristidega tulevikus raielubade andmisel koostööd teha (sh kellelt ekspertarvamus tellida). Seega ei aitaks tuvastamisnõude menetluse jätkamine vältida seda, et konkreetsed isikud ei osaleks raielubade andmise menetluses. Tuvastamisnõude menetlemist ei õigusta ka kaebaja üleüldine soov vältida mis tahes vanade puude raiumist Tallinna linnas ning sellist eesmärki kaebaja praeguses asjas vaidlustatud raieloa õigusvastasuse tuvastamisega samuti ei saavutaks.
2. Kui vastustaja väljastab tulevikus mõne konkreetse puu sanitaarraieks loa ja kaebaja hinnangul pole see põhjendatud, saab ta pöörduda tühistamisnõudega kohtu poole (sh taotleda esialgset õiguskaitset). Kaebaja ei ole väitnud ning kohtule pole samuti äratuntav, et see oleks tõenäoliselt võimatu, nt praktikas sarnaste raielubade kiirkorras realiseerimise tõttu – ka praegusel juhul väljastati vaidlustatud raieluba 21.02.2025 ja seda asuti realiseerima alles 18.03.
3. Kaebaja ei ole väitnud, et ta sai raieloast teada vahetult enne raiega alustamist. Kohtul pole eelneva alusel põhjust eeldada, et kaebajal poleks võimalik vajadusel tulevikus mõne vastustaja poolt antava raieloa vaidlustamiseks tõhusa õiguskaitsevahendiga kohtu poole pöörduda. Pelgalt praeguses asjas kohtult hinnangu saamine konkreetset puud käsitlevale vastustaja haldusaktile ei ole tuvastamiskaebusele üleminekuks piisav (sh andis kohus kaebuse eduväljavaadetele esmase hinnangu juba 27.03.2025 määruses, mis jäi Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2025 määrusega muutmata). Kokkuvõttes kohus ei näe antud juhul reaalset ohtu, et vastustaja võiks tulevikus asuda kaebaja õigusi rikkuma ning et õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Ka ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek teeniks ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki. Kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, vaid lahendanud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse. Asja sisulisele lahendamisele ei ole seega kulunud märkimisväärselt ressursse. Kaebaja ei ole väitnud, et jätkutuvastuskaebus on vajalik menetluskulude saamise eesmärgil.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks rahuldamata ning lõpetab haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. 13.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole kohtu poole pöördumiseks 3 kasutanud õigusabi ega taotlenud sellega seotud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda (

§ 109lg 1).

14.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist kaebajale tagastamisele kaebuse esitamisel tasutud 20 euro suurune riigilõiv. Esialgse õiguskaitse taotluse on kohus 18.03.2025 ja 27.03.2025 määrustega lahendanud (st lõivustatud toiming on sooritatud) ning selle esitamisel tasutud 20 euro suurune riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 15. Kaebaja poolt 01.04.2025 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jätab kohus

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

Halduskohus on kaebaja samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud esialgse õiguskaitse taotluse juba lahendanud 27.03.2025 määrusega ning Tallinna Ringkonnakohus on 31.03.2025 määrusega halduskohtu määruse muutmata jätnud. Kaebaja korduvast taotlusest ei nähtunud ühtegi uut asjaolu, mis oleks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist tinginud. Raieloa täieliku realiseerimise tõttu on esialgse õiguskaitse vajadus ka ära langenud. (allkirjastatud digitaalselt) 4