KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 8. May 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1130 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 15 lg 2. Kuna puudutatud isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei olnud võimalik, siis esitas PPA 21.04.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse, et pidada puudutatud isik kinni üle 48 tunni ning paigutada ta kuni üheks

§ 23

lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused ning

§ 68

punktides 2 (valeandmete esitamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses), 5 (lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmete järgimata jätmine ja Soome liikumine) ja 6 (hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita) sätestatud põgenemisohu alused;  on alust arvata, et vabaduses viibides hakkab puudutatud isik väljasaatmisest kõrvale hoidma ning isiku varasemat käitumist arvestades ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks alust ja usaldust. 3. PPA jäi 21.04.2025 kohtuistungil esitatud taotluse juurde, kuid täiendas taotlust

§ 6

8 punktis 9 sätestatud põgenemisohu alusega (puudutatud isik on loata lahkunud määratud elukohast).

1. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et ta ei soovi enda kinnipidamist ning kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja tema sooviks on kiiresti Türki naasta. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Võttes aluseks puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu, mis välistab järelevalvemeetmete kohaldamise, siis tuleb PPA 21.04.2025 taotlus kooskõlas

§ 23lg-tega 1 ja 11 rahuldada.

6.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Vaidlust ei saa olla, et puudutatud isikul ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumis viibimiseks viibimisõigust, kuna tema 12.12.2024 otsuse peale esitatud kaebuse jättis halduskohus läbi vaatamata. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule menetluse taastamise avaldust ning kohus ei ole menetlust taastanud, seega on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja õigused alates halduskohtu 08.04.2025 määruse kättetoimetamise järgselt lõppenud (VRKS § 3 1 punkt 2). Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindajale 6 toimetati määrus kätte 3 Dtl 43–44. Dtl 40 ja haldusasja 3-25-315 kohtuistungi protokoll, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist. 5 Dtl 45–46. 6 Puudutatud isikule anti riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu 30.01.2025 määrusega nr 3-25-236, et vaidlustada PPA 12.12.2024 otsust. 4 2 08.04.2025. Seega lõppes puudutatud isiku õiguslik alus Eestis viibida alates 08.04.2025 ning sellest hetkest on ka puudutatud isikule 12.12.2024 otsusega tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetav. 7.

§ 23

lg 1 järgi võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et välismaalane põgeneb (

§ 23

lg 1 punkt 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (

§ 23

lg 1 punkt 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (

§ 23lg 1 punkt 3).

Kinnipidamine on võimalik, kui

-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks

§ 23lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud.

Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)7. 8. Võttes aluseks PPA taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esinevad nii

§ 68

punktis 6 kui ka punktis 9 sätestatud põgenemise ohu alused ning seda ohtu ei vähenda asjaolu, et puudutatud isik on väljendanud soovi Türki naasta. 8.1.

§ 68

punkt 9 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast. Rahvusvahelise kaitse taotleja on VRKS § 34 lg 1 kohaselt kohustatud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. See kohustus tuli puudutatud isikule ka PPA 12.02.2025 otsusest nr 12409110069-1, millega tema suhtes kohaldati järelevalvemeetmeid8. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik lahkus Eestist Soome ning tema lõppeesmärgiks oli jõuda Šveitsi. Seda kinnitas puudutatud isik nii kohtuistungil kui ka enda kinnipidamise järgselt PPA-le. Asjaolu, et puudutatud isik saabus siiski Soomest tagasi Eestisse, võttis siin ühendust PPA-ga ning on väljendanud valmisolekut lahkumiskohustust täita, ei mõjuta hinnangut tema põgenemise ohule. PPA tõi istungil pilti, et piiriületuse andmed ei kinnita puudutatud isiku liikumist Soome. Sel põhjusel on alust arvata, et isik kasutas laevapileti hankimiseks tõenäoliselt vahendaja abi vms, kuna laevale minek eeldab siiski ka registreerimist ning pardakaardi näitamist ning sellisel juhul ei ole piisav liikuda lihtsalt massiga kaasa. Seega on täidetud

§ 68punktis 9 sätestatud põgenemisohu alus.

8.2. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et puudutatud isiku üldine käitumine ning varasemalt antud ütlused on piisavad selleks, et väita põgenemisohtu tulenevalt

§ 68 punktist 6.

Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemis ohtu, kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole, et kui puudutatud isik esmakordselt Eestis kinni peeti, siis puudus tal Schengeni ala viibimiseks seaduslik alus. Puudutatud isiku eesmärk oli minna Soome, et alustada elu uuelt lehelt, kus on head tingimused elamiseks ja töötamiseks. Rahvusvahelise kaitse menetluses avaldas puudutatud isik, et ta ei soovi Türki naasta. Ehkki puudutatud isik peeti 11.09.2024 kinni ja ta viibis kinnipidamiskeskuses kuni 12.02.2025, kust ta järelevalvemeetmeid kohaldades vabastati, siis vähem kui 1 kuu möödudes lahkus 7 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni

1. a tagasisaatmise käsiraamat), punkt 1.
2. 8 Dtl 11–
3. 3 puudutatud isik Eestis Soome, eesmärgiga liikuda sealt sõprade abiga Šveitsi. See kinnitab kohtu hinnangul PPA väidet, et isik on oma hoiakutega teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
4. Põgenemisohtu ei välista, et pärast teistkordset Eestisse naasmist väidab isik, et ta soovib minna esimesel võimalusel Türki. Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Arvestades isiku käitumist ja ütlusi, on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Isikul on teadmised ja kontaktid, mille abil soovi korral teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda, sh sõbrad Šveitsis.
5. Eelnevast tulenevalt oli puudutatud isiku kinnipidamine

§ 23

lg 1 punkti 1 alusel põhjendatud, sest esineb põgenemise oht

§ 6⁸ punktide 6 ja 9 järgi.

Seetõttu puudub kohtul vajadus täiendavalt analüüsida, kas puudutatud isiku kinnipidamine võiks toimuda ka

§ 23

lg 1 puntki 2 alusel või kas täidetud on ka

§ 68 punktides 2 ja 5 sätestatud põgenemisohu alused.

11. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu.

Seda praegusel juhul ei ole ning sel põhjusel ei saa ka väita, et järelevalvemeetmete kohaldamine võiks olla isiku varasemat käitumist arvestades tõhus. Kohus märgib, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejana oli puudutatud isikul võimalik elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses, siis väljasaadetavana tal seda võimalust enam ei ole. Seega tuleks puudutatud isikul öömaja otsida kodututele suunatud varjupaigast. Kohtu hinnangul selline asjaolu üksnes suurendab tõenäosust, et puudutatud isik lahkub esimesel võimalusel Eestist ning muudab end seeläbi PPA-le väljasaatmiseks kättesaamatuks. 12. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine. Samuti ei saa kinnipidamise eesmärki arvestades pidada lühiajalist kinnipidamist ebaproportsionaalseks.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2025 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 1¹).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

15. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4