← Eesti

2-23-108458/11

Obsah (17)§ 405§ 420§ 178§ 187§ 442§ 322§ 436§ 438§ 407§ 174§ 138§ 175§ 144§ 4842§ 162§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-108458 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A

§ 405) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital hagi A. K. vastu.

  1. Välja mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 311,73 eurot (millest 237,94 eurot põhivõlgnevus ja 73,79 eurot sissenõutavaks muutunud viivised).
  2. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmiseks.
  3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. K. vastu sissenõutavaks muutunud viivise 146,13 eurot väljamõistmiseks.
  4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. K. vastu hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 237,94 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 19.09.
  6. Välja mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 237,94 eurot) alates 19.09.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 27.03.2025 k.a summas 43,83 eurot.
  7. Välja mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 237,94 eurot) alates 28.03.2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 11,15% aastas).
  8. Menetluskulud jätta 60,59% ulatuses A. K. kanda ja 39,41% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
  9. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 378 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 eurot, 183 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 245,84 eurot mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja. Capital nõue A. K. vastu Tsiviilasi nr 2-23-108458
  10. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
  4. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. K. (kostja) 469,78 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.08.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 04.09.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõuee ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
  5. Hageja 18.09.2023 esitas kohtule hagiavalduse A. K. vastu põhivõlgnevuse 237,94 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 219,92 euro ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 19.09.
  6. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 175,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 31.10.2015 liitumislepingu nr 24754424 (remark: hagile lisatud liitumislepingu number on 4332665), milledega kohustus hageja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Telia Eesti AS esitas 2

(6)Tsiviilasi nr 2-23-108458 kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid nr B19121464750 ja B
  1. Kostja ei reageerinud Telia Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.9 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest kokku 30 eurot. Üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt võib Telia nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kuni 31.12.2022 oli viivisemääraks 0,066% päevas (8% * 3/ 365) ja alates 01.01.2023 on 0,0863% päevas. Arvutuse aluseks on seaduses sätestatud määr 0,0288% päevas (10,5% aastas), mis on korrutatud kolmega. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.
  2. Pärnu Maakohus võttis 17.04.2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte

§ 322lg 1 alusel 03.03.2025. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 18.03.2025 kell 24:00 (Ts

ÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6 ja 8, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). 6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ja lisatud dokumentidest nähtuvalt tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 alusel ning 31.10.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4332665 kohaselt on kostja kohustatud tasuma osutatud teenuse eest väljastatud arvete B20011854512 ja B19121464750 alusel tasu. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 7. Koos hagiavaldusega esitatud Telia Eesti AS-i üldtingimuste punktis 4.10 oli sätestatud, et Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Viivise määr 0,15% päevas (54,75% aastas) ületas lepingu sõlmimisel seaduses sätestatud määra 6,8 kordselt, mistõttu on hea usu põhimõtte vastane ja seetõttu tühine. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkuleppeid teistsuguse (hagis arvestuse aluseks võetud) viivisemäära osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole 3

(6)Tsiviilasi nr 2-23-108458 kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Riigikohus on leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ka praegusel juhul on kostja VÕS § 1 lg 5 mõistes tarbija. Viivisemäär ületas lepingu sõlmimise aja seisuga seadusjärgset viivisemäära 6,8 korda. Tegemist on tarbijast lepingupoole ebamõistlikult kahjustava lepingutingimusega.
  3. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt summas 73,79 eurot järgneva arvestuse kohaselt: Arve nr Summa Viivis alates Viivis kuni Viivise määr aastas Viivituses päevi Viivise summa B19121464750 108,45 € 21.01.202 0 31.12.2022 8% 1075 25,53 € B20011854512 129,49 € 21.02.202 0 31.12.2022 8% 1044 29,61 € 237,94 € 55,14 € Arve nr Summa Viivis alates Viivis kuni Viivise määr aastas Viivituses päevi Viivise summa B19121464750 108,45 € 01.01.202 3 30.06.2023 10,5% 181 5,65 € B20011854512 129,49 € 01.01.202 3 30.06.2023 10,5% 181 6,74 € 237,94 € 12,39 € Arve nr Summa Viivis alates Viivis kuni Viivise määr aastas Viivituses päevi Viivise summa B19121464750 108,45 € 01.07.202 3 18.09.2023 10,5% 80 2,85 € B20011854512 129,49 € 01.07.202 3 18.09.2023 10,5% 80 3,41 € 237,94 € 6,26 € 4
(6)Tsiviilasi nr 2-23-108458 Tulenevalt hageja nõudest ja

§-st 367 mõistab kohus viivise alates 19.09.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 43,83 eurot ning alates 28.03.2025 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 11,15% aastas.

  1. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses viitega VÕS § 1132 lg 2 p-le
  2. Antud säte reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist pärast lepingu lõppemist. Hageja ei ole avaldanud, et kostjaga sõlmitud teenuse osutamise leping (kestvusleping) oleks Telia Eesti AS poolt üles öeldud. Hageja poolt lisatud nõude loovutamise teatis lepingu ülesütlemist ei käsitle ning on oma sisult ka ebaselge. Lisaks kohus märgib, et selline dokument ei vasta ka VÕS § 170 sätestatud loovutamisest teatamise tingimustele. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega dokumente lepingu ülesütlemise kohta, tuleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Täiendavalt juhib kohus hageja tähelepanu ka sellele, et hageja on ebaõigesti arvestanud sissenõudmiskulude suuruse. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 20 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Hageja on ebaõigesti märkinud hagis, et VÕS § 113 2 lg 2 p-des 1-3 sätestatud piirmäärade arvutamiseks võetakse aluseks hagi hind. Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõude suurust tuleks hinnata meeldetuletuskirja saatmise ajaga, sj ei tohi ülempiiri hindamiseks vajaliku nõude suuruse juures arvestada varem tekkinud sissenõudmiskulusid (vt Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207), Kommenteeritud väljaanne, p 7.3.2., lk 582). 10.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 11.

§ 144p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 16.05.2023 arve nr 842919 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu A. K. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt

§ 4842

). Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,5 tundi. Hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 203 eurot (150 € x 22% +20 €).

12.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

§ 163

lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-23-108458 Kohus rahuldas hagi osaliselt, 60,59% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 229,05 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.