1-10-12234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-12234 (10230114606) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4010 (neli tuhat kümme) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.K, 1-10-12234, kaitsjatasu“. 5. K.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 72 (seitsekümmend kaks) krooni ja 70 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.K, 1-10-12234, kaitsjatasu“. 6. K.

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.K, 1-10-12234, sundraha“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõendid: sini-valge värvilisest tekstiilist köis, tekstiilimaterjalist riidetükk ja musta värvi kilekott, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 2010-2948), kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
3. Asitõend: videosalvestised CD-plaadil, mis asub kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.K süüdistatakse selles, et tema, kandes kinnipeetavana asuvas vangla
4. eluosakonna kambris nr 157 temale Maakohtu 30.04.2008 otsusega karistusena mõistetud 7 aastast vangistust, 21.08.2010 kella 23.00 paiku põgenes vanglast. Nimelt lõhkus ta ära kambri aknatrellid, väljus kambriakna kaudu vahekäiku ja ronis seinast väljaulatuvaid osi kasutades kambribloki katusele. Edasi harutas ta lahti ja läbis mitmed okastraadist piirded, laskus madratsist isevalmistatud köit kasutades katuselt maapinnale ja lahkus vangla territooriumilt. 2 Sellise tegevusega pani K.K toime kinnipeetava poolt põgenemise, so KarS § 328 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav K.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 22.08.2010 koostatud tunnistaja SH´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Vanglas valvuri ametikohal. 21.08.2010 hommikul kell 08.15 algas tema vahetus Vanglas , mis kestis 24 tundi. Vahetuse vanem oli korrapidaja HL. Oli valvur
5. eluosakonnas, kus asuvad kinnipeetavad üksikutes lukustatud kambrites. 21.08.2010 hommikul kell 06.30 tegi kinnipeetavate loenduse
6. eluosakonnas eelmine vahetus, siis puudusi ei tuvastatud. 21.08.2010 õhtul kell 21.45 tegi tunnistaja üksinda
7. eluosakonnas kinnipeetavate loenduse, kus puudusi ei olnud, kõik kinnipeetavad olid olemas. Nii 21.08.2010 päeval kui ka 22.08.2010 öösel oli kõik rahulik, mingeid vahejuhtumeid ei esinenud ega midagi kahtlast tunnistaja ei kuulnud. 22.08.2010 hommikul kell 06.30 tegi tunnistaja taas üksinda
8. eluosakonnas esimesel korrusel kinnipeetavate loendust. Teostades loendust oli kuni viimase kambrini kõik korras. Viimane kamber nr. 157 oli lukustatud kahe lukuga. Avas ukse ja nägi, et kambris ei olnud kedagi. Nägi, et kambri akna kaks trelli pulka oli läbi saetud. Läks kambrisse ja veendus otsides, et kedagi ei ole. Kamber oli ühekohaline ja kitsas. Kutsus vanemvalvurid VTja RS, kes samuti nägid olukorda. Vanemvalvuritest kumbki kandis ka korrapidajale juhtunust ette. Otsisid kolmekesi
9. eluosakonna kõik kambrid üle ning otsiti ka vangla territooriumilt, kuid ei leitud. Kinnipeetava nimi, kes kambris nr. 157 elas, oli K.K , kelle sünniaasta on
10. Tal oli seljas pruuni värvi vangla dress, mille pluusi taha selja peale on kirjutatud „Vangla". K.K oli umbes 175-180cm pikk, kõhnema kehaehitusega, musta värvi juuksed ja rääkis nii vene kui ka eesti keeles. K.K oli iseloomult ja käitumiselt rahulik ja vaikne, kuid tunnistaja teab, et paar nädalat tagasi istus ta kartseris. On alles uus töötaja ja seetõttu ei oska põgenenud isiku kohta rohkem midagi öelda. (t/l 2-4) 22.08.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks sündmuskohaks oli vangla territoorium . Vaatlus toimetati välis- ja tehisvalguses, kuiva ilmaga. Sündmuskohale pääses XXXmaanteelt läbi tõkkepuuga suletud värava ja läbipääsusüsteemi. (vt fotod 1-4). Läbipääsu kontrolllüüsi seina najal oli vaatluse hetkel alumiiniumist redel. Redeli juures maas oli sini-valget värvi tekstiilmaterjalist punutud nöör. Nööri pinnal oli näha pruunikalt määrdunud kohti (vt fotod 5-8). Nööri pinnalt võeti kahele vatitampoonile destilleeritud vett kasutades bioloogilise aine proov, mis pakendati papp-karpi. Pakend märgistati numbriga
11. Määrdunud kohast võeti destilleeritud vett kasutades vatitampoonile proov. Edasi testiti proovi Tetrabase indikaatorit kasutades verele. Test vere esinemisele oli negatiivne. Edasi teostati vaatlust liikudes mööda redelit üles kontrolllüüsi katuse poole. Kontrolllüüsi katuse ja territooriumit piirava aia kohal oli näha spiraalselt keritud okastraati (vt foto nr 9). Katuseserva juures paiknevate horisontaalsete kaablite ja vertikaalse posti vahelt leiti sinivalge riidetükk (vt foto 10), mis pakendati koos maas olnud nöörijupiga paberkotti, paberkott suleti ja märgistati numbriga
12. Edasi uuriti visuaalselt perimeetril olevat okastraati ja kontrolllüüsi katust. Kontrolllüüsi katusel leiti tolmuärastusjäljena kujunenud käejälg (vt fotod 11-16). Käejäljest võeti bioloogilise aine proov kahele vatitampoonile ja pakendati pappkarpi. Pakend kleebiti kinni ja markeeriti numbriga
13. Katuse äärelt võeti bioloogilise aine proov kahele vatitampoonile ja pakendati pappkarpi, mis markeeriti numbriga
14. Redeli pealt oli näha kambribloki katuseharjale seotud sini-valge nöör (foto 13). Edasi liiguti läbi pääsla kambriblokki. Koridori lõpus viimase vasakpoolse kambri ukse kõrval oli tahvlile 3 kirjutatud K.K §
15. Kambri uks oli suletud, uksel paiknes number
16. Peale ukse avamist oli näha trellidest ust (vt fotod 17-19). Kummalgi uksel ei tuvastatud murdmistunnuseid. Kambrisse sisenedes oli näha korrapäraselt paiknevad esemed, vasaku seina ääres oli pink. Parema seina ääres linaga kaetud madrats alumisel naril. Ülemine nari oli allalastud asendis. Ülemise nari serval oli kaks märkmikku. Nari tagumise otsa juures oli kambriuksega risti paiknev sein, mille taga oli WC pott. Vasakul tagumises nurgas kraanikauss (vt fotod 20-22, 32). Risti paikneva seina vasakpoolses servas oli näha värskete murdmisjälgedega vertikaalne puidust post (fotod 23-24). Ukse juures vaadates oli kambri vastasseinas trellid, mille taga oli horisontaalselt väljapoole avanev aken. Aken oli avatud asendis. Trellide keskel olid osad varvad puudu. Alumises servas oli horisontaalselt paikneval trelliserval näha painutusjälg suunaga väljast sisse, trellivarbadel värsked murdmistunnused puudusid. Ülemises servas oli näha kahel trellivarval värsked painutusest tekkinud murdmisjäljed (fotod 25-28). Trellivarbade eemaldamise tulemusena oli tekkinud avaus kõrgusega 70 ja laiusega 19 sentimeetrit (fotod 29-31). Edasi teostati vaatlust kambri akna taguses galeriis. Galerii oli moodustunud vastastikku paiknevate vanglahoonete vahele. Galerii laius on umbes 2 meetrit. Kõikide kambrite aknad olid avatud asendis. Viimane parempoolne aken kuulus kambrile 157 (fotod 33-35). Maapinnal oli näha puidutükke (foto 36). Galerii kohal paiknev avaus oli läbi põimitud okastraadist. Galerii esimeses otsas oli võimalik leida ülesronimiseks sobilik koht, ust ja selle kohal asetseva akna trelle kasutades. Samal seinal paiknes galeriid valvav kaamera. Kaamerast vasakul oli okastraadis näha avaus (foto 37). Järgnevalt teostati sündmuskoha vaatlust kahele poole galeriid jäävate kambriblokkide katusel. Visuaalsel vaatlusel ei leitud ühtki teist kohta peale eelpool kirjeldatud koha, kust oleks võimalik üles pääseda (fotod 38-39). Avause juurest vasakule paiknevat katust pidi pääses katuseharjal kinniseotud nöörini (foto 40). Kambribloki katuse ja kontrolllüüsi katuse vahel oli spiraalselt keritud okastraat. Okastraadi vahel oli näha koht, milles oli keerdude vahe suurem. Kontrolllüüsi katus asub kambribloki katusest madalamal (fotod 41-42). Laskudes kontrolllüüsi katusele oli sellel langevas külgvalguses näha jalatsijäljed, mis suundusid värava suunas. Kontrolllüüsi katuse keskel oli veel katusega risti okastraadist spiraal (fotod 43-46). Edasi vaadeldi vangla töötajate poolt erinevatest kohtadest kokku kogutud esemeid. Esimesena esitleti neljast armatuurvardast koosnevat kogumit. Nende metallvarraste pikkus ei sobinud eemaldatud vertikaalse trellivarda pikkusega. Samuti oli ühe varda otsal näha vana lõikeriista jälge (fotod 47-49). Järgnevalt esitati kambri 157 läbiotsimise käigus leitud armatuurraua tükk, mille pikkus oli 74 cm ja üks ots värskete murdmisjälgedega (fotod 50-52). Järgnevalt esitati Rummu alevikust bussipeatusest leitud musta värvi kilekott. Kilekotti oli käsitsi õmmeldud sinist värvi niidiga (fotod 53-55). Kilekott pakendati valgesse paberümbrikusse.(t/l 5-36) 26.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtuvalt oli vaadeldavateks esemeteks: isevalmistatud sini-valget värvi tekstiilimaterjalist punutud köis, mis oli osaliselt määrdunud pruunika ainega, sini-valget värvi tekstiilimaterjalist riidetükk ja musta värvi kilekott, mida oli käsitsi õmmeldud sinist värvi niidiga. (t/l 38-39) 25.08.2010 koostatud vangla julgeolekuosakonna juhataja õiendi kohaselt on seoses Vangla kinnipeetava K.K (lk XXX) põgenemisega 21.08.2010 Vangla videokaameratest numbritega 33, 82, 83, 84 ja 86 tehtud järgmised videosalvestused: Kaamera nr 33 (cd-plaadil ekslikult märgitud numbriga 46)-3.osakonna esine 21.08.2010 kell 22.51 - 22.54 (K.K katusel) Kaamera nr 33 - 3.osakonna esine 21.08.2010 kell 23.59 kuni 22.08.2010 kell 00.04 (K.K transpordipääsla katusel) Kaamera nr 82 - Vangla tõkkepuuga värav 22.08.
17. kell 22.27 - 22.31 (K.K naasmine, 3 isikut toovad väravasse) Kaamera nr 83 - Vangla tõkkepuuga värav 22.08.2010 kell 22.27-22.31 (K.K naasmine, 3 isikut toovad väravasse) Kaamera nr 84- Vangla inimpääsla esine 22.08.2010 kell 22.31 (K.K tuuakse kahe vanglaametniku saatel inimpääslast sisse) Kaamera nr 86 Vangla inimpääsla 22,08.2010 kell 22.33 (K.K läbib inimpääsla). Vangla territooriumi valvekaamerad, mis võinuks salvestada rohkemat kinnipeetav K.Kiikumist on seadistatud selliselt, et kaamera salvestab vaid juhul, kui kaamera vaateväljas toimub liikumine. K.K põgenemist 21.08.2010 on salvestanud ainult üks kaamera (nr 33) ning teiste valvekaamerate puhul liikumise mittefikseerimise tõenäoline põhjus on ebapiisav valgustus ning osaliselt ei liikunud kinnipeetav K.K kaamera vaateväljas. (t/l 46) 4 30.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD-plaat kirjadega Acme CD-R CD Recordable 52x 700MB 80min video. Kaamera 46 salvestusest oli näha kell 22:51:22 liikumist üleval paremal nurgas katusel. Kaamera 33 salvestusest oli näha 21.08.2010 kell 23.59:47 liikumist transpordipääsla (vasakpoolne hoone) katusel. Kaamera 82 salvestusest oli näha 22.08.2010 ajavahemikus 22:27:38 - 22:31:18 paremalt vasakule ilmuvat 3 isikut, 22:27:56 lisanduvat neljandat isikut, kes suitsetavad, joovad pudelist. Kell 22:30:49 kõndis K.K (seljas pikkade varrukatega tume särk, peal hele lühikeste varrukatega pluus, millel selja peal muster, jalas lühikesed püksid ja tumedad jalatsid) vasakule vaateväljast välja, teised kolm meesterahvast lahkuvad paremale kell 22:31:
18. Kaamera 83 - 22.08.2010 algus kell 22:26:54, lõpp 22:31:
19. Vaatevälja kõndisid alt vasakult 2 meesterahvast, neile järgnesid veel kaks meesterahvast. Kõik liikusid suunaga XXXpoolt vangla väravapääsla (hele hoone vasakul) poole ning jäid seisma tõkkepuu ees, millest vasakul poolt oli post (kaardilugeja, kell). Otse edasi oli vangla. Kell 22:30:46 tulid vangla poolt tõkkepuu juurde kaks tumedates riietes inimest, ühel oli käekõrval jalgratas. K.K (lühikestes pükstes) kõnnib neile vastu, tõkkepuu avaneb kell 22:30:
20. K.K suundus koos tumedates riietes inimestega vangla poole. Tõkkepuu langes 22:31:
21. Tõkkepuust XXXpoolele jäänud kolm meest keerasid ringi ja liikusid XXXpoole. Kaamera 84 salvestusest oli näha kuidas 22.08.2010 ajavahemikul 22:31:3722:33:25 väljusid kaks isikut uksest ja suundusid paremale ( XXXpoole). Kell 22:33:15 tuli tagasi kolm isikut (üks neist lühikeste pükstega K.K). Kaamera 86 salvestisest oli näha kuidas 22.08.2010 ajavahemikul 22:33:19-22:33:41 tulid läbi turvavärava pääslasse kolm meesterahvast. Kaks neist oli valvuririietuses ning kolmas lühikeste pükstega K.K . K.K olid käed selja taga. (t/l 47-48) 26.08.2010 koostatud tunnistaja AS`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema oli 22.08.2010 koos VL Rummus. Olid XXXääres oleva väikese kaupluse juures. Kell oli 21.30 paiku. Nende juurde tuli Harju-Risti suunast üks noormees ja palus suitsu. Ta ei mäleta, mis keeles ta nende poole pöördus, kuid edasi jätkasid vestlust vene keeles, mida ta valdas väga normaalselt. Andsid talle suitsu ja hakkasid vestlema. Jutu käigus küsisid, kas tema on see mees, kes vanglast põgenes, kuna Vitali oli tema fotot näinud telekast. №ormees kinnitas, et ta tõesti põgenes vanglast endisest 9.blokist (tunnistaja on töötanud vanglas ja teab, et vanasti asusid seal kartserid). №ormees seletas, et ta tahtis või tahab sõita sse. Seletasid noormehele, et parem oleks, kui ta end üles annab, et ta peaks ise minema vanglasse tagasi, siis on tal väiksem karistus tulemas. Tunnistaja andis talle telefoni, et ta helistaks oma emale ja ütleks, et kõik on korras. №ormees helistas kellelegi, kuid ta sai aru, et see polnud ema, kellega ta rääkis. Tunnistaja seisis Vitaliga eemal ja ei kuulanud eriti jutu sisu.. Veel ütles noormees, et tema nimi on R.H , et tal on veel vaja 4,5 aastat istuda vanglas. №ormees jõi nendega ühe purgiõlu ära, kuna tal oli janu. Seejärel jalutasid temaga vangla poole. Teel ühines nendega tunnistaja tuttav Oleg Ganejev. Vangla värava juures keegi neist vajutas väravakella ja välja tuli üks valvur. №ormees R.H sisenes valvuriga vanglasse. (t/l 49-50) Koopia Maakohtu 30.04.2008.a otsusest, millest nähtuvalt K.K-le mõisteti KarS § 122, § 141 lg 2 p 1, 6 ja § 142 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 7 aastat vangistust. (t/l 61-64) 25.08.2010 koostatud Vangla õiendist distsiplinaarkaristuste kohta nähtub, et kinnipeetav K.K omab 23 kehtivat distsiplinaarkaristust:
22. 22.07.2010 Vangla käskkiri 6-3/1616-D - 06.07.2010 kell 19:00 k-1160 lõhkus Vanglas elukambri aknaklaasi - karistuseks 15 ööpäeva kartserit;
23. 28.06.2010 Vangla käskkiri 6-3/1351-D - 28.05.2010 kell 20:20 vangla poolt väljastatud jakil olid helkuriribad ära võetud - karistuseks noomitus;
24. 30.04.2010 Vangla käskkiri 6-3/838-D - 30.03.2010 kell 16:05 solvas ametnikku öeldes "kuradi piidrid Villiam ja Konstantin suka piidrid alles näevad kuidas ma hakkan neile näkku nussima" - karistuseks 15 ööpäeva kartserit;
25. 22.04.2010 Vangla käskkiri 6-3/773-D - 31.03.2010 kell 8:10 lõhutud kambri aken karistuseks 15 ööpäeva kartserit; 5
26. 02.03.2010 Vangla käskkiri 6-3/391-D - 02.02.2010 ei täitnud korraldust lõpetada valjuhäälset rääkimist ja ebatsensuursete sõnade kasutamist, millega segas vanglaametnike tööd - karistuseks 5 ööpäeva kartserit;
27. 15.01.2010 Vangla käskkiri 6-3/101-D - 17.12.2009 kell 14:40 keeldus tööle minemast karistuseks noomitus;
28. 15.01.2010 Vangla käskkiri 6-3/102-D - 17.12.2009 kell 18:20 käitus agressiivselt ja sõimas valvurit ebatsensuursete sõnadega (debiil, kuradi mendid, suka, käi putsi) karistuseks 7 ööpäeva kartserit
29. 30.11.2009 Vangla käskkiri 6-3/2701-D - 01.11.2009 kell 14:25 ei lasknud vanglaametnikul sulgeda elukambriust hoides jalga ukse vahel ning ähvardas valvurit füüsiliselt rünnata - karistuseks noomitus;
30. 13.10.2009 Vangla käskkiri 6-3/2351-D - 25.09.2009 ei täitnud korraldust minna jalutusboksi - karistuseks noomitus;
31. 10.07.2009 vangla käskkiri 6-3/1656-D - 10.06.2009 kaaskinnipeetava ründamine karistuseks 15 ööpäeva kartserit;
32. 30.06.2009 Vangla käskkiri 6-3/1641-D - 30.05.2009 kell 19:10 lõhutud kambri aken karistuseks 15 ööpäeva kartserit;
33. 19.06.2009 Vangla käskkiri 6-3/1454-D - isiklike asjade teiste kasutusse andmine – karistuseks noomitus;
34. 27.05.2009 Vangla käskkiri 6-3/1272-D - 29.04.2009 kell 18:45 leitud ja ära võetud dressipluusist AUZU küpsiseid, 6 suitsu - karistuseks noomitus;
35. 07.05.2009 Vangla käskkiri 6-3/1118-D - 08.04.2009 kell 09:30 omas talle mittekuuluvat televiisorit - karistuseks noomitus;
36. 17.04.2009 Vangla käskkiri 6-3/948-D - 22.03.2009 kell 12:05 keeldus minemast talle määratud elukambrisse - karistuseks 3 ööpäeva kartserit;
37. 24.03.2009 vangla käskkiri 6-3/695-D - 11.03.2009 kell 8:40 ei allunud vanglaametniku korraldusele - karistuseks 3 ööpäeva kartserit;
38. 13.03.2009 Vangla käskkiri 6-3/604-D - 03.03.2009 keeldus kambrisse minemast, sõimas vanglaametnikku - karistuseks noomitus;
39. 08.07.2008 Vangla käskkiri 1-4/933 - 30.06.2008 kell 10.10 ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele liikuda käed selja taga - karistuseks 15 ööpäeva kartserit;
40. 27.06.2008 Vangla käskkiri 1-4/908 - 16.06.2008 karjub üle sektori peale loendust, kasutas ebatsensuurseid väljendeid ametniku suhtes - karistuseks 7 ööpäeva kartserit;
41. 30.05.2008 Vangla käskkiri 1-4/717-19.05.2008 kella 14:10 ajal k 3020 omas k/p enda jalas olevate pükstetaskus 1 valgest metallist käekella Q&Q, 2-kordse nari ülemisel asemel 1 valget värvi kampsunit - karistuseks 4 ööpäeva kartserit;
42. 13.11.2007 Vangla käskkiri 1-4/1326-15.10.2007 kella 16:30 paiku tuvastati, et oli peksnud kaaskinnipeetavat - karistuseks 15 ööpäeva kartserit;
43. 13.11.2007 Vangla käskkiri 1-4/1327 - 15.10.2007 omas nari all paberpakendit, milles oli 8 tuletikku ja 2 sigaretti" Red & Wihte" - karistuseks noomitus;
44. 05.11.2007 Vangka jäskkirii 1-4/1274 - 16.10.2007 kell 12:35 omas teritatud otsaga 50cm pikk dušikraani vedrut - karistuseks noomitus;
45. 08.2010 seisuga on K.K menetluses üks distsiplinaarrikkumine: 24.08.2010 hoidis enda juures keelatud eset - habemeajamisgeeli ,,Fusion Gillete", mille sisse oli peidetud 1 isevalmistatud veekeeduseade. (t/l 73-75) 25.08.2010 koostatud kahtlustatava K.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et peale Maakohtu kohtuotsust kandis karistust Vanglas. 08.01.2009 viidi ta üle karistuse kandmisele Vanglasse. Kuna ta rikkus korda ja lõhkus seal aknaklaasi, siis toodi teda üle vanglasse 07.07.
46. Viibis kartseris distsiplinaarsüütoe eest 15 päeva. Seejärel 24.juulil paigutati teda vanglas 3.eluosakonna kambrisse nr.
47. Mõne päeva pärast hakkas lammutama kambri aknatrelle. Esimese aknatrelli lati sai lahti kasutades selleks lauajalga, mis on metallist. Lihtsalt murdis metallvarba metalllauajalaga eest ära. Edasi kasutas kahte äramurtud metalltoru (trellitükid) teiste aknatrelli osade lahtimurdmiseks. Kambrisse 157 jäi tema teada neli trelli tükki. Ülejäänud viis metalljuppi läksid kambritesse nr 140,
48. 6 Viimane trellitükk (so üks neljast) jäi kilekotiga seotult akna külge kinni, oleks keegi seda tõmmanud, oleks see lahti tulnud. Köie valmistas 21.08.2010 ajavahemikul kella 19.30 20.00-ni. Köie tegi madratsi ümber olevast sini-valgekirjust madratsikotist, kõigepealt rebis õmblustest koti lahti ja siis hakkas tükke rebima ja kerima omavahel kokku. Köie pani peale valmistamist kilekotti. 21.08.2010 enne kümmet õhtul oli loendus. Peale loendust võttis viimase aknatrelli küljest ära, mis oli vertikaalselt, kangutas teise lahtise aknatrelliga. Kindlat plaani nagu otseses mõttes ei olnud. Tahtis teada, kas üldse õnnestub põgeneda. Keegi teda nõuga või muul moel ei aidanud. Kuhu edasi minna, ta ei teadnud. 21.08.2010 õhtul seljas - kõige all T-särk pruuni värvi, pikkade varrukatega vormipluus, siis veel üks Tsärk ja siis pikkade varrukatega soe pesu. Jalas vangla lühikesed püksid pruuni värvi. Üles ronis paljajalu, sokid olid jalas. Kuna tal olid kambris vaid plätud, siis ta ei tahtnud nendega ronima hakata. Kaasas olid tuttavate telefoninumbrid ja madratsikotist tehtud köis. Aknast ronis välja pea ees ja jäi teisele poole trelle nn akna laule istuma, siis hüppas maha. Siis läks vahekäigu tagumisse, kambri 157 - poolsesse nurka, ronimiseks kasutas seinast väljaulatuvaid osasid (kive, naelu). Keset seina oli mingisugune punase kella kõrval pisike hall kapike. Edasi võttis laterna torust, mis oli kinnitatud seina külge, kinni ja hakkas katusele ronima, kuid jäi okastraati kinni. Viimane valgusti ei põlenud. Selleks hetkeks hoidis juba kätega katuseäärest kinni, siis lihtsalt tõmbas ennast üles läbi okastraadi jõuga. Riided lõhkus seal ära. Kinni jäid selg ja jalad - see kestis kuskil 5 minutit. Ronimise ajal valvur nagu vaatas tema poole koridorist, vahekäigu ukselt, kuid ei näinud. Edasi suundus viilkatusel poole katuseni, mis oli väga libe, liikus neljakäpakil. Edasi ei julgenud minna, liikumiseks kulus kuskil 5 minutit ja tuli tagasi natuke kiiremini. Edasi suundus mööda siledat katust ringiga autolüüsi poole. Ronis katuseharjale, harutas köie küljest lahti paar punutud juppi. Katuseharjalt tundus hüppamine autolüüsi katusele liiga kõrge. Sidus köie katuseharja pleki ümber ja teise otsa endale vöökohale. Laskus alla jalad eest ja hakkas okastraati harutama. See võttis parasjagu aega. Okastraadi harutamise ajal sõitis vangla auto vanglast välja. Kui okastraat oli lahti harutatud siis laskus autolüüsi katusele ja sealt hakkas arutama veel laskumiseks kasutatud köit. Kuid auto tuli vanglasse tagasi ja see tegevus jäi pooleli. Jätkas katusel olnud okastraadi harutamist. Lahti harutanud selle, suundus autolüüsi keskosale, kus oli raudtoru. Seal ka natuke harutas okastraati ja siis toru abil laskus madalamale katusele (kilbiruum või midagi sellist). Sealt ronis aiale ja suundus autode varjualusele. Varjualuselt hüppas maha ja kõige lähem auto oli buss ja siis olid tavalised autod, bussini oli kuskil 5 m. Siis keeras paremale, sest seal oli pime. Liikus paralleelselt perimeetriga hoonete ja aedade ääres, kuni süttis tuli. Tule süttides liikus tagasi kuni põõsasteni. Mööda maja ääri liikus kuni pääslani, mille taga oleva aia alt läbi puges. Siis suundus paremale mööda aia äärt ja liikus Haapsalu maantee poole. Maanteepoolsel aial oli okastraat teisele poole kaldu, sealt ronis üle, jooksis üle sõidutee ja suundus paremale kuni kivist aiani. Maantee ja aia vahelt liikus edasi Keila poole, kuni nägi valget autot temaga samal pool teed, keeras otsa ringi. Kui aed lõppes läks vangla vastas oleva poe ette ja tuli mööda poe ees olevat teed, kuni postkontori märgi juures tuli talle vastu mingi rahvas - kolm meest vanuses 20-30 a, purjus. Nad pöördusid tema poole vene keeles aga rääkisid ka eesti keelt. Ühel mehel olid seljas tumedad dressid, ja tal olid tumedad juuksed. Küsisid midagi põgenemise kohta, väitsid, et nägid, kuidas ta üle aia hüppas. Üks kolmest arvas, et tal on vaja uusi riideid. Kutsusid teda kaasa, et vaatavad talle mingid riided. Suundusid baari taha üle muru ja seal kuskil 2 või 3 korruselise maja juures ootas neid põõsas. Palus ka jalanõusid. Riided toodi praktiliselt kohe. Talle toodi lühikesed püksid, tossud musta värvi Nike ja särk valget värvi, eest nööbitav. Särgil olid ees ja taga mingid joonistused (muster). Pani muude riiete peale selle valge särgi, jalga pani tossud. Vangla lühikesed püksid võttis jalast ja viskas samas põõsasse, kuna püksid olid igalt poolt katki (okastraadis ronimise tõttu). Jalga pani talle antud lühikesed püksid. Edasi läks poe tagant tee äärest Haapsalu poole. Peale märki Haapsallu 52 km läks veel natuke edasi ja siis tagasi, Harju-Ristist läks Harju-Risti poole. Edasi Vihterpalu - Nõva peale, kõndis ja jooksis. Peale Vihterpalu puhkas ja hakkas tagasi minema, sest ei jõudnud enam kõndida. Siis oli juba valge. Üsna pea peale puhkust tuli talle noor poiss rattaga vastu, kes lubas tal telefoniga helistada. Kell oli siis 11-12.00 paiku. Helistas oma tuttavale MKtelefonil XXX. M elab Rakvere kandis ja ta arvas, et ta saab talle 7 autoga järele tulla. M Kirs arvas, et ta teeb talle nalja, ta teab, et ta kannab vanglakaristust ja ütles, et ta ei tule kusagile Vihterpallu talle järgi. Kõndis edasi. Harju-Ristis küsis naisterahva käest kella, see oli 14:
49. Harju-Risti ristil puhkas kuskil 2 tundi. Rummu jõudis enne pimedat st enne 21:00-i. Poe juures alguses olid kaks meest 30-tes aastates. Nad ütlesid, et on tuttava näoga, et netist nägid tema pilti. Aga samas nad ei uskunud ka, et on vanglapõgenik ja siis näitas neile katkist vangla vormi, mis tal oli seljas valge särgi all. Mehed soovitasid tal ise vanglasse naasta. Pakkusid talle purgiõlut, jõi ühe purgi tühjaks, siis jõi viina ka ja veel õlut ja jäi purju. Nende käest sai ka sigarette. Mehed oli venelased, rääkis nendega vene keeles. Lõpuks lisandus seltskonnaga veel üks. Ja siis nad saatsid ta vangla väravasse, jäid kuskil vangla väravast 5 m kaugusele. Üks neist tuli ja vajutas nuppu värava juures. Mõne aja pärast siis tuli kaks nooremat valvurit, kellega koos ta sisenes vanglasse. Teda ei aidanud keegi põgenemisel vanglas ja ka vabaduses olevatest sõpradest ei olnud tal kellegagi kokkulepet, et keegi teda edasi aitaks kas materiaalselt või muul viisil. (t/l 76-79) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud K.K süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate SH`i ja AS`i ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, vangla julgeolekuosakonna juhataja õiendit, Vangla õiendit K.K distsiplinaarkaristuste kohta, koopiat Maakohtu 30.04.2008 otsusest, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 328 lg 1 järgi, so põgenemisena kinnipeetava poolt. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditest nähtuvalt põgenes süüdistatav kinnipidamisasutusest Vanglast, kuhu ta oli kinnipeetuna paigutatud Maakohtu 30.04.2008 otsusega mõistetud karistust, so 7 aastast tähtajalist vangistust kandma. Süüdistatav 21.08.2010 lõhkus kambri aknatrellid, väljus akna kaudu ning liikudes mööda vahekäiku ja hoonete katuseid, liikus edasi kuni väljus kinnipidamisasutuse territooriumilt kella 23.00 paiku. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles kinnipeetav, põgenes karistuse kandmise kohast, so vanglast ning kohus asub seisukohale, et süüdistatav viis temale inkrimineeritud kuriteo kinnipidamisasutuse territooriumilt väljumisega lõpule ja tema käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 328 lg 1 ettenähtud kuriteona, so kinnipeetava põgenemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline sissetulek ja kriminaaltoimikust nähtuvalt on tal senini tasumata rahalisi kohustusi, milliste väljanõudmisega tegelevad kohtutäiturid, siis leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Seda eriti olukorras, kus süüdistatav kannab pikaajalist isiku vabadust piiravat karistust ning tal puuduvad lähitulevikus väljavaated rahaliste vahendite saamiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, sealhulgas ka samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning viimase otsuse järgi mõistetud karistus mõisteti kinnipidamisasutuses toime pandud kuritegude eest. Kriminaaltoimikus nähtub ka seda, et süüdistatavat on kinnipidamise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Sellistest andmetest saab teha vaid negatiivseid järeldusi süüdistatava isiku kohta. Teisalt ilmnes kohtuistungil, et süüdistatav on kinnipidamisasutuses asunud jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks individuaalõppe korras. Samas peab kohus olulisimaks asjaoluks karistuse määra valikul süüdistatava süü suurust. Süüdistatav põgenes kinnipidamisasutusest ning olles kohtunud erinevate kõrvaliste isikutega otsustas kõrvaliste isikute mõjutusel kinnipidamiskohta tagasi minna ning tegi seda ööpäeva jooksul. Seega sai süüdistatav aru oma teo iseloomust, sellele järgneda võivatest tagajärgedest ning vabatahtlikult lõpetas kuritegeliku käitumise. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle 8 kohta, et ta oleks vabadusse pääsedes koheselt toime pannud uut kuritegu ning arvestades kinnipidamiskohast eemalviibimise lühikest aega, ei kulutatud tema tagaotsimiseks ka olulisi ressursse. Seejuures oli süüdistatav teinud põgenemise õnnestumiseks suuri ettevalmistusi, mis tagasid ka lõpuks edu, kuid kuriteo lõpuleviimise järgselt tuli ööpäeva jooksul kinnipidamisasutusse vabatahtlikult tagasi. Kohus peab sellist süüdistatava käitumist põhiliseks asjaoluks, mis on karistuse määra valikul lähtekohaks ning kohus peab seetõttu süüdistatava süüd väikeseks ning süüdistatavat iseloomustavad negatiivsed andmed on kohtu arvates süü suuruse kõrval kõrvalise tähtsusega ega saa mõjutada karistuse määra. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb määrata karistus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud karistuse kandmise ajal, siis tuleb liitkaristus moodustada KarS § 65 lg 2 sätete alusel ning käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistus. Märt Toming kohtunik 9