← Eesti

1-16-325/25

Obsah (10)§ 22§ 255§ 63§ 68§ 65§ 73§ 64§ 3891§ 121§ 389

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-16-325 Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakoht

§-de 389 1 lg 2 ja 255 lg 1; C.T

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 2 ja 3; E.N

§ 22

lg 3 § - 389 1 lg 2 ja 3; Janno Simmeri

§ 22

lg 3 - § 389 1 lg 2 ja 3 ning

§ 255

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses süüdistatav Marko Kalev (ik 37704080222) Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Marko Kalevi apellatsioon Harju Maakohtu

  1. märtsi 2016 kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Harju Maakohtu
  3. märtsi 2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati teiste hulgas süüdi Marko Kalev

§-de 389 1 lg 2 ja 255 lg 1 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid karistati teda vangistusega 3 aastat 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka, s.o kinnipidamise aeg 10.09.2012-17.04.2013 (7 kuud 8 päeva), kandmisele kuulub 3 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendati Marko Kalev ile mõistetud karistust varasema 29.08.2013 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5397 mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2015 otsusega muudetud (3 kuulist vangistust,

§ 68

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks Marko Kalevi eelvangistuses viibitud aeg

  1. veebruar 2007 -
  2. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva) ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud 3 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Marko Kalev ei pane 3 aasta 9 kuu jooksul toime uut kuritegu. Katseaja alguseks loeti 29.08.2013 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5397 mõistetud katseaja algus s.o 29.08.2013. Harju Maakohtu 18.01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9632 Marko Kalevile mõistetud rahaline karistus (320 päevamäära s.o 2880 eurot, KrMS 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 05.01.2011-07.01.2011 s.o 3 päeva, mis vastab rahalise karisuse 9 päevamäärale karistuse hulka, seega 311 päevamäära s.o 2799 eurot) viiakse täide iseseisvalt

§ 64lg 2 alusel.

Kohtuotsusega rahuldati Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi summas 1 110 023,52 eurot, mis mõisteti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja Marko Kalevilt Eesti Vabariigi kasuks. Marko Kalevilt mõisteti otsusega välja ka KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna kaitsetasu 1368 eurot. 2. Marko Kalev tunnistati Harju Maakohtu 16.03.2016. a otsusega süüdi selles, et tema pani süüdistuse kohaselt toime

§ 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi maksudena laekumata 825 012 eurot. 01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 3891

lg 2 järgi oli selline tegevus karistatud kui laekumata jäi vähemalt 320 000 eurot. Alates 01.01.2015 on samasugune tegevus karistatud

§ 3891

lg 2 järgi, kui tegemist on eriti suure kahjuga (üle 400 000 eur) vastavalt

§ 121p 3 järgi.

Lisaks pani M. Kalev süüdistuse kohaselt toime

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o seitsmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühendusse kuulumine, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud

§ 3891lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Kalev, kes palub k ontrollida käesoleva kriminaalasja faktilisi asjaolusid faktiliste asjaoludega vää rteoasjas nr 930012000923 ning tühistada 16.03.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-325 täies ulatuses ja lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 punktis 6 sätestatud kriminaalmenetlust välistavatel asjaoludel ja tühistada tsiviilhagi. Kaebuses märgit akse, et apellatsioon esitatakse KrMS § 339 lg 1 p 12 ja § 318 lg 4 teise la use alusel. Kaebuses väidetakse, et kohus kinnitas 16.03.2016 kokkuleppe, mille kohaselt M. Kalevit karistati ja kohtulik menetlus viidi läbi teist korda. Nimelt on Maksu- ja Tolliamet väärteoasjas nr 930012000923 käsitlenud samasid asjaolusid, mis on käsitletavad käesolevas kriminaalasjas. 11.03.2016 kohtuvälis e menetleja edastatud väärteoasjas nr 930012000923 tehtud väärt eomenetluse lõpetamise määruse alapunkt a. kohaselt lõpetati väärteomenetlus OK Oiltrade OÜ suhtes väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Väärteomenetluse lõpetamise määruses on märgitud järgmine asjaolude selgitus: “Maksu- ja Tolliameti juriidiline osakond menetleb käesolevat väärteoasja, milles alustati 1 menetlust 26.04.2012 maksukorralduse seaduse § 153 lg 2 tunnustel s.o. 2011 aasta novembrikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmete esitamine, mille tulemusel tagastamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. 27.11.
  2. a maksuotsuse nr 12.2-3/5403 kohaselt jättis OK Oiltrade OÜ 2011 novembrikuus deklareerimata 20% määraga maksustava käibe summas 1 139 668,85 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 227 933,77 eurot ning deklareeris 0% määraga maksustavat käivet 1 139 668,85 eurot rohkem. OK Oiltrade OÜ esitas
  3. aasta novembrikuu käibedeklaratsiooni valeandmetega 20.12.
  4. Kohtuvälise menetleja ametnik asub seisukohale, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega 1 on toime pandud MKS §-s 153 sätestatud väärtegu. Karistusseadustiku (

) § 81 lg 3 kohaselt 2

(5)väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. MKS § 162 lg 1 1 kohaselt maksukorralduse seaduse §-s 153 sätestatud väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega antud väärteo aegumise kuupäevaks on 20.12.
  1. VTMS § 29 lg 1 p-i 5 kohaselt väärteomenetluse absoluutseks takistuseks on väärteo aegumistähtaja möödumine. ” Eeltoodud asjas käsitles väärteomenetleja ka perioode jaanuar, veebruar, märts 2012, ehk siis perioodid kattuvad käesoleva kriminaalasjaga. Kohtunik Ivanson kinnitas 31.03.2016, et eeltoodud väärteoasja toimikus ei paikne materjalid 2012 jaanuar, veebruar, märts. M. Kalev on seisukohal, et kohtuväline menetleja on väärteoasjas pahatahtlikult moonutanud informatsiooni. Asja materjalide hulgas on s.h. periood jaanuar, veebruar, märts 2012 ning menetleja on pahatahtlikult jätnud täielikult faktilised asjaolud väärteomenetluse lõpetamise kohta asja lõpetamise määruses kirjeldamata. Väärteomenetluse seadustiku § 61 lg 1 kohaselt, kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui kohtuväliseks menetlejaks on kohtueelse uurimise asutus, siis alustatakse kriminaalmenetlust prokurörile materjale saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni. Väärteomenetluse seadustiku § 68 lg 4 kohaselt, kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll. Eeltoodust tuleneb, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist samade isikute ja sama õigusrikkumisega, millise fakti suhtes on koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus seoses asja aegumisega. Kaebuse esitajal on õigustatud huvi, sest käesolevas kriminaalasjas käsitletakse samu faktilisi asjaolusid, mis väärteoasjas ning tegemist on topeltmenetluse ja topeltkaristamisega, mis on EIÕK 7 protokolli
  2. Artikli esimese lõike kohaselt lubamatu. KrMS § 274 lg 1 kohaselt, kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 punktides 2-6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu /. ../ või kui käesoleva seadustiku § 199 lg 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. KrMS § 199 lg 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend. Süüdistatav on seisukohal, et Põhiseaduse § 23 lg 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7 lisaprotokolli art 4 lg 1 p 6 toodud mitmekordse karistamise keelu põhimõtte kohaselt tuleb käesolevas asjas lõpetada menetlus. Seda põhjusel, et seadusjõus otsusega (väärteomenetluse lõpetamise otsusega seoses aegumisega) on antud juba eelnev hinnang tegudele, milles süüdistatav on kohtu all ning õigusrahu huvides on hilisem õiguslik relevantne ümberhindamine keelatud isegi siis kui varasem hinnang osutub õiguslikult valeks. Kuigi süüdistatavat ei märgita otsesõnu väärteomenetluse lõpetamise otsuses, on väärteoasjas ja käesolevas kriminaalasjas faktilised asjaolud ja asja tehiolud kattuvad. Väärteomenetluse lõpetamise otsus on süüteomenetlust välistavaks asjaoluks. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis Sergey Zolotukhin vs. Venemaa täpsustati praktikat ja leiti, et EIÕK 7 protokolli
  3. Artikli esimest lõige tuleb mõista selliselt, et see keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul , kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu asjaolusid. M. Kalev märgib, et ta on juba rehabiliteeritud ning õigustatult ootab, et riik ei vii läbi paralleel, täiendavaid ja uusi menetlusi. 3
(5)
  1. Prokurör Martin Tuulik esitas 07.04.
  2. a ringkonnakohtule kirjaliku vastuväite M. Kalevi apellatsioonile, milles palub jätta M. Kalevi apellatsioon rahuldamata ning 16.03.
  3. a Harju Maakohtu otsus muutmata. Vastuväites märgitakse, et M. Kalev tunnistati maksualases kuriteos süüdi

§ 389

1 lg 2 järgi, s.o maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi perioodil 2012 jaanuar- märts maksudena laekumata 825 012 eurot. Samuti rahuldati kohtuotsusega Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi summas 1 110023,52 eurot ja mõisteti see Marko Kalevilt välja. Prokurör esitatud apellatsiooniga ei nõustu ning märgib, et k riminaalasja nr 1-15-4671 raames (millest M. Kalev koos osade kaassüüdistatavatega eraldati ning millises käib käesoleval hetkel Harju Maakohtus edasi kohtulik uurimine), on seda sama kaebust juba korra uuritud ning ka lahendatud. Nimelt on süüdistatav Sven Soeson esitanud kohtumenetluse kestel taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks täpselt samadel motiividel, mille osas M. Kalev on esitanud apellatsioonikaebuse. Nimelt esitas S. Soeson Harju Maakohtule 12.03.2016 taotluse ning kohtunik Aime Ivanson nõudis MTA- lt väärteoasja toimiku nr 930012000923 välja. 29.03.2016 kohtuistungil teavitas kohtunik A. Ivanson protokolliliselt, et on S. Soesoni taotluse alusel väärteoasja nr 930012000923 toimikuid kontrollinud ning tuvastanud, et väärteoasja raames menetleti ainult OK Oiltrade OÜ maksustamisperioodi 2011 november. Nimetatud protokolliline seisukoht kajastub kohtuistungi salvestisel ( 29.03.2016 kohtuistungi salvestisel). Seega on Harju Maakohtu poolt kontrollitud ning tuvastatud, et väärteoasja nr 930012000923 ja kriminaalasja nr 1-15-4671 perioodid ei kattu ning jättis põhjendatult S. Soesoni taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks rahu ldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

  1. Kohtunik, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud, kuivõrd KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna kohus on kokkuleppemenetluses seotud kokkuleppes märgituga, on kokkuleppemenetluses tehtud otsus apellatsiooni korras vaidlustatav ainult seaduses sätestatud küsimustes. Nii nähtub KrMS § 318 lg- st 4, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Samuti võivad süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Kuigi apellatsioonis viidatakse KrMS § 318 lg-s 4 märgitud ja käesoleval juhul väidetavalt esinevatele alustele, mis annaksid võimaluse kokkuleppes tehtud otsuse vaidlustamiseks, siis ringkonnakohus sisuliselt selliste asjaolude olemasolu ei tuvastanud, mistõttu ei ole võimalik käesoleval juhul jaatada kaebuse esitamise lubatavust kokkuleppemenetluses tehtud otsusele ja seetõttu tuleb apellatsioon jätta apellatsiooni esitamise õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Käesoleval juh ul leiab M. Kalev, et kohtuotsus tuleks tühistada ja kriminaalmenetlus lõpetada kriminaalmenetlust välistavatel asjaoludel, kuna Maksu- ja Tolliamet on väidetavalt väärteoasjas nr 930012000923 käsitlenud samasid asjaolusid, mis on käsitletavad käesolevas kriminaalasjas, seega viiakse menetlust läbi samadel asjaoludel ja isikute suhtes juba teist korda ja rikutakse sellega topeltmenetluse ja –karistatavuse keelu põhimõtet. Ringkonnakohtu arvates tuleb aga antud juhul 4

(5)asuda seisukohale, et isiku sellistel väidetel puudub igasugune alus, sest kuigi M. Kalev on väidetavalt ka väärteomenetlejale esitanud perioodi 2012 jaanuar -märts puudutava dokumentatsiooni, nähtub tema enda poolt kaebuses väljatoodud väärteomenetluse lõpetamise määrusest üheselt, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu hõlmab vaid novembrit
  1. a, mida on kinnitanud elektroonilisest kirjavahetusest nähtuvalt ka maakohtu kohtunik A. Ivanson (kes on üldmenetluse raames samade asjaolude kontrollimiseks väärteotoimiku välja nõudnud) , et väärteotoimik hõlmab vaid materjale maksustamisperioodi november
  2. a kohta ja ei sisalda materjale perioodi
  3. a detsember –
  4. a oktoober kohta. Seega ei kattu väärteomenetluse raames menetletud periood antud kriminaalasja raames etteheidetava perioodiga ning väärteo ja kriminaalasja menetlused ei käsitle samu asjaolusid (teistkordselt). Lisaks vajab märkimist, et need ei puuduta ka samu isikuid, sest kaebusest nähtuvalt (seal väljatoodud väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt) on väärteoasjas menetlusaluseks isikuks olnud hoopis OK Oiltrade OÜ , kuid maakohtu otsusega on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud Marko Kalev. Seega on M. Kalevi väited, et antud juhul esinevad alused kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks tulenevalt KrMS § 339 lg 1 p 12 ja § 318 lg 4 , alusetud ning käesoleval juhul ei esine KrMS § 318 lg -s 4 väljatoodud rikkumist, mis tingiks kokkuleppemenetluses tehtud otsuse apellatsiooniõiguse olemasolu jaatamise ja tingiks apellatsiooni sisulise läbivaatamise, mistõttu tuleb M. Kalevi apellatsioon jätta läbi vaatamata. Märkida tuleb sedagi, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 24 5 lg-s 1 sätestatud tingimustes, s.h kuriteo asjaoludes, kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses. M. Kalev on selle kõigega ise nõustunud ning ei ole taganenud kokkuleppest tema poolt apellatsioonis tõstatatud väidete esinemise tõttu, kuigi isikul oli võimalus prokuröriga sõlmitud kokkuleppest ka taganeda. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav M. Kalev ning ka tema kaitsja Andres Simson kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus selgitas välja selle , et M. Kalevi poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Käesoleval juhul võib M. Kalevi alusetute väidete pinnalt asuda seisukohale, et isik soovib lihtsalt kokkuleppest taganeda, võimalik, et just märkimisväärselt suure tsiviilhagi hirmus. Kuivõrd aga M. Kalev on kokkuleppe sõlminud ja ka maakohtu kohtuistungil jäänud sõlmitud kokkuleppe juurde, mistõttu kohus selle otsusega kinnitas, puudub M. Kalevil seaduslik alus kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava M. Kalevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.