VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-25-702 (digitaalne menetlus)
- aprill 2025, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad S I hagi R I (I) vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja S I (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja R I (isikukood XXX) Hagimenetlus
- märtsi 2025 kohtuistungil Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
- Rahuldada S I hagi.
- Lahutada R I (I, isikukood XXX) ja S I (isikukood XXX, abielueelne perekonnanimi P) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt
- aprillil 2007 (abielukanne nr 125).
- S I peale abielu lahutamist säilib abielus kantud perekonnanimi „I“.
- Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.
- Saata kohtuotsus viivitamatult peale jõustumist Narva linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroole.
- Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus poolte kätte. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtus 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud Tsiviilasi nr 2-25-702 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Viru Maakohtule
- jaanuaril 2025 esitatud hagiavalduses (dtl 3-4) palub hageja lahutada poolte abielu ning säilitada abielus kantud perekonnanimi. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt poolte abielu sõlmiti 17.04.2007 Ida-Viru Maavalitsuses. Pooled elasid abielus olles koos kuni oktoobrini
- Hageja selgitab, et on väsinud kostja poolt tekitatud ahistavatest suhetest, mis hõlmavad pidevaid keelde, kontrolli ja piiranguid. Hageja ei saa kodust lahkuda ilma kostja loata ning isegi sel juhul ainult maksimaalselt üheks tunniks kostja nõusolekul. Hageja tegi kostjale ettepaneku lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja keeldus vabatahtlikult lahutamast. Abielust on sündinud alaealine laps D I, kes elab praegu koos kostjaga. Hageja pöördumine kohtusse tuleneb asjaolust, et kostja keeldub lahutamast abielu perekonnaseisuametis. Seetõttu soovib hageja abielu kohtus lahutada. Abielusuhete lõppemisega tuleks abielu lahutada, kuna perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu.
- Kohus
- veebruari
- a määrusega (dtl 8-9) võttis hagi menetlusse.
- Kostja hagile ei vastanud.
- Kohtuistungil
- märtsil 2025 (dtl 47-51) jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde ning palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et alates
- a oktoobrist lõppesid pooltel igasugused suhted. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Kostja esialgu tahtis lepitusmenetluse taotleda, seejärel nõustus abielu lahutamise nõudega, kuid tema seisukohalt lõppesid poolte abielulised suhted
- a mais. Kohtuistungi lõpus ütles kostja, võimalik, et ta esitab kaebuse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abikaasa vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt
- aprillil 2007 (dtl 5). PKS § 63 alusel lõpeb abielu muuhulgas, kui abielu lahutatakse. Hagejal puudub soov abielu jätkata, kostja seisukoht ei ole kohtule üheselt arusaadav. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et 2
(4)Tsiviilasi nr 2-25-702 abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende abielulised suhted on lõppenud, hageja sõnul
- a oktoobris, kostja sõnutsi
- a mais. Kuna igatahes lõppesid poolte abielulised suhted peaaegu kaks aastat tagasi, eeldab kohus seega PKS § 67 lg 2 alusel, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et toodud asjaoludest nähtuvalt poolte lepitamine, abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, seega säilib hagejal abielus kantud perekonnanimi. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse edasi. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-25-702 /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4
(4)