Obsah (10)

§ 129§ 314§ 407§ 444§ 394§ 178§ 187§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. veebruar 2025, Rapla Tsiviilasja number 2-25-307 Tsiviil

§ 129

lg 2) XX hagi hind on 1800 eurot (

§ 129

lg 2) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 XX (isikukood XXX) Hageja 2 XX (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja XX (isikukood XXX) Kostja XX (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX tagaseljaotsusega. ja XX hagi XX vastu elatise suurendamise nõudes
2. Suurendada Pärnu Maakohtu 20.10.2014 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-14-25861 XXlt (isikukood XXX) alaealise lapse XX (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust alates 01.02.
4. Mõista XXlt XX ülalpidamiseks välja elatis alates 01.02.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o 29.11.2027, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 1 2-25-307 (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,12). Elatise summa alates 01.02.2025 on ühes kuus 259,60 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
5. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6. Mõista XXlt XX ülalpidamiseks välja elatis alates 01.02.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o 06.01.2030, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,12). Saadud tulemust vähendatakse 15% võrra perekonnaseaduse § 101 lg 7 esimese lause alusel. Elatise summa alates 01.02.2025 on ühes kuus 220,65 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
7. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
8. Käesoleva tagaseljaotsuse p-des 3 ja 4 väljamõistetud igakuine elatis tasuda XX (isikukood XXX) arvelduskontole nr xxx, elatise tasumisele eelneva kuu viimaseks kuupäevaks, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
9. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kohus võttis XX ja XX hagid menetlusse 09.01.2025 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus luges dokumendid kostjale kätte toimetatuks 08.02.2025

§ 3141 lg 2 alusel.

Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 25.02.2025. Kostja ei ole hagivastust esitanud. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 alusel on kohus vormistanud tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2 2-25-307 Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3