2-24-15829/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. aprill 2025 Tsiviilasja nr 2-24-15829 Tsiviilasi Bigbank AS hagi väljamõistmiseks Hagi hind 34 214 eurot 08 senti Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Bigabank AS (registrikood 10183757, asukoht Riia 2, 51004 XXX), lepinguline esindaja Aap Kulik (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post XXX) W.O vastu võlgnevuse Kostja W.O (isikukood XXX, elukoht XXX x–x, XXX, xxxx XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Bigbank AS 17.10.2024 hagi W.O vastu 08.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23004590 tulenevalt 30 007 euro 24 sendi saamiseks läbi vaatamata, sest Tartu Maakohus kuulutas 24.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2744 välja W.O pankroti ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Bigbank AS (hageja) esitas 17.10.2024 hagi W.O (kostja) vastu 30 007 euro 24 sendi saamiseks poolte vahel 08.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr CL-EEC-23004590 (leping) võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 28 156 eurot 69 senti, sissenõudmiskulud 5 eurot, intress 1422 eurot 63 senti, 9 eurot 13 senti lepingu haldustasu, viivis 413 eurot 79 senti.
6. Tartu Maakohus võttis 24.10.2024 määrusega hagi menetlusse ja toimetas määruse koos hagimaterjalidega kostjale kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu kätte 24.10.2024 kl 14.30, kuid kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Kostja andis 29.11.2024 seisukohas kohtule teada, et plaanib esitada füüsilise isiku maksejõuetusavalduse.
7. Kostja esitas 19.02.2025 kohtule füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse, mille Tartu Maakohus vaatas tsiviilasja nr 2-25-2744 raames läbi 17.03.2024 toimunud kohtuistungil. Tartu Maakohus kuulutas 24.03.2025 kl 14.00 pankrotimäärusega tsiviilasjas nr 2-25-2744 välja kostja pankroti ja algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 15 lg 9 ja § 45 lg 1 kohaselt. Pankrotimäärus jõustus kaebetähtaja möödumisel 09.04.
9. Tartu Maakohus andis 26.03.2025 hagejale tähtaja, et esitada soovi korral enda seisukoht hagi läbi vaatamata jätmise kohta seoses kostja pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Hageja esitas kohtule 01.04.2025 seisukoha, milles märkis, et nõustub kohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleks hagi jätta läbi vaatamata pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus jätab PankrS § 43 lg 2 kohaselt hagi läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit. Käesoleva tsiviilasja menetlus algas enne pankroti väljakuulutamist. Kostja pankrot kuulutati välja 24.03.2025 kl 14.00, käesolevas menetluses esitas hageja kostja vastu hagi aga juba 17.10.2024 ehk enne kostja pankroti väljakuulutamist. Hageja palub kostjalt tarbijakrediidilepingu rikkumise tõttu välja mõista 30 007 euro 24 senti, seega on hagi esemeks varaline nõue kostja vastu. Kohus ei ole praeguses asjas veel otsust teinud.
11. Pankrotivõlausaldajad võivad PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada võlgniku pankrotimenetluses, tuleb jätta läbi vaatamata, et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses, nagu on selgitanud ka Riigikohus (RKTKo 01.03.2017, 3-2-1-145-16, p 13.2). Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi TsMS § 423 lg 3, FIMS § 43 ja PankrS § 43 lg 2 kohaselt läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise ja tema kohustustest vabastamise menetluse algatamise tõttu.
12. Kohus jätab PankrS § 431 lg 3 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks hagi läbi vaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Kohus saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja saab poole riigilõivu tagasisaamiseks esitada taotluse Tartu Maakohtule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb ära näidata, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada (pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood). Kohus juhib tähelepanu, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 2 Susann Liin 3