← Eesti

4-16-4873/14

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-16-4873 19. septembril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetl

§ 201lg 2 ning § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 27.05.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1264185 (2302,16,005904) 26.03.2016 kell 23:28 Tallinnas, Tulika tn 64 liikudes Tulika tn 62 D.I juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta. Aine tuvastatud EKEI uuringu aktiga nr 648T. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus D.I NPALS § 3 lg 1 ja LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime NPALS § 15 1 lg 1 ning LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Vastavalt 09.06.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1433881 (2315,16,006330) 09.06.2016 kell 02:16 Tallinnas, Linnamäe tee 25 juures liikudes parkla suunas D.I juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus D.I LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles D.I-le karistuseks kokku 20 päeva aresti. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumisest on isiklikult teadlik /teatatud telefoni teel/. VTMS § 90 alusel arutas kohus väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtule on väärteoasjas nr 2302,16,005904 esitatud järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku D.I väärteoprotokollis nr AB1264185 märgitud ütluste kohaselt esitatud süüdistusega ei ole nõus ja esitab kirjalikus vormis protesti. - 27.05.2016 menetlusaluse isiku D.I poolt antud ütluste kohaselt sel hetkel, kui tuli politsei, tema ei ole sõidukit juhtinud, vaid see seisis töötava mootoriga õues, parklas. Mille alusel politsei teda pidas kinni ja viis Wismari Haiglasse ta ei saa aru, sest ta ei ole autoga sõitnud ja auto mootor ei töötanud. Ei saa aru miks ei ole temale narko kiirtesti kohapeal teinud. Kui ta oli varem karistatud samasuguste tegude eest, see ei tähenda, et ta nüüd peab igavesti vastutama. Ei ole ekspertiisiga nõus, ei ole tarvitanud amfetamiini. - Tunnistaja Margus Soome (politseiametnik) ütluste kohaselt olles 26.03.2016 graafikujärgses patrullis nägi kella 23:28 Tallinnas, Tulika 64 ja Tulika 62 majade vahel, Tulika 62 maja suunas liikumas sõiduautot Hyindai reg.nr xxxx, mis äratas kahtlust ebakindla sõidustiili tõttu. Antud sõiduk peatati Tulika 62 maja juures, kus kontrolli käigus selgus, et sõidukit juhtis narkojoobe tunnustega meesterahvas, D.I ik.XXX, kellel oli seljas tume jope ja tumedad dressipüksid. Isiku narkojoobe tunnused olid järgmised: silmade punetus, silmade hüplev liikumine (nüstagm) ja väikesed pupillid. Isikul puudus ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõidukis viibis kõrvalistuja kohal (paremal - - - - esimesel istmel) naisterahvas K.I ik.xxxx ja tagumisel istmel istus meesterahvas D.B ik.xxxx, kellel oli seljas pruun jakk ja jalas sinised teksapüksid. Sõiduk peatatud 23:28 ja D.I toimetatud Wismari haiglasse uriiniproovi võtmiseks. Tunnistaja Karl-Ragnar Salu (politseiametnik) ütluste kohaselt 26.03.2016 Tallinnas, kella 23:28 ajal olles autopatrullis märkas Tulika tänaval, majade nr 64 ja 62 vahel, maja nr 62 suunas liikumas sõiduautot Hyundai reg.nr xxxx (sinist värvi kaheukseline sportauto) mille sõidustiil oli ebakindel ja äratas seetõttu kahtlust. Sõidukile anti peatumismärguande sini-punase vilkuriga, seejärel sõiduk peatus 23:28 Tulika tn 62 maja juures. Sõiduki kontrollimisel selgus, et seda juhtis D.I ik.XXX, seljas oli tal tume jope ja tumedad dressipüksid, samuti olid isikul narkootikumide tarvitamise tunnused, tal esines silmal nüstagm ja silmade punetus. Samuti isiku pupillid olid väga väikesed. Kontrollimise käigus selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ning ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Isik toimetatud vahetult pärast peatamist ja kontrollimist Wismari haiglasse, kus temalt oli võetud uriiniproov narkojoobe kahtluse pärast. Sõidukis kontrollimisel istus K.I ik.xxxx ja tagaistmel D.B ik.xxxx Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati D.I sõiduki juhtimiselt 27.03.2016, sest ta juhtis sõidukit Hyundai reg.nr xxxx, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Samuti kõrvaldati D.I juhtimiselt 17.08.2011, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest nähtub, et 27.03.2016 võeti D.I-lt Wismari Haiglas narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse proov ning amfetamiini tarvitamise tunnused. Isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta koostatud EKEI hinnangu kohaselt, lähtudes 27.03.2016 kell 00:15 kirjeldatud kliinilisest pildist ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 648T fikseeritud uriinist leitud ainest (amfetamiin), esinevad uuritaval D.I-l narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise jääknähud. Joovet ei esine. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et D.I-l kehtivaid juhilube ei ole. Kohtule on väärteoasjas nr 2315,16,006330 esitatud järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku D.I väärteoprotokollis nr AB1433881 märgitud ütluste kohaselt juhtis sõidukit ilma juhiloata. - Tunnistaja E.S ütluste kohaselt 09.06.2016 koos patrullpolitseinik Egon Roosimägiga ja välijuht Mihkel-Jaagup Laatsiga oli tööl autopatrullis sidekutsungiga 3689 ja teostas liiklusjärelevalvet Tallinnas, Linnamäe teel. Kell 02:16 märkas Linnamäe tee 25 juures sõiduautot Honda CR-V reg.nr xxxx, mis liikus suunaga Linnamäe tee 25 ees asuvasse parklasse. Sõidukil põlesid pimeda ajal koos lähituledega eesmised udutuled. Sõiduk peatatud Linnamäe tee 25 ees asuvas parklas ning kontrollimisel selgus, et seda juhtis D.I ik.XXX kelle sõnade kohaselt puudub tal juhtimisõigus. Mihkel-Jaagup Laats kontrollis isiku juhtimisõiguse olemasolu andmebaasist Kairi, isikul puudub juhtimisõigus. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati D.I sõiduki juhtimiselt 09.06.2016, sest ta juhtis sõidukit Honda CRV reg.nr xxxx, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati D.I juhtimiselt 27.03.2016, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et musta värvi sõiduk Honda CR-V reg.nr xxxx teisaldati asukohta Rahumäe tee 6, Tallinn. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et D.I-l kehtivaid juhilube ei ole. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.I-l 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 11 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 13.01.2016.a NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasumata. 2 Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning D.I süü rikkumistes on tõendatud, ta pani toime mitu väärtegu. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse järgi realiseeris D.I NPALS §

§ 201

lg 2 ning LS § 201 lg 2 vastavate väärtegude tunnused: 26.03.2016 kell 23:28 ta tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta ja juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning 09.06.2016 kell 02:16 juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. D.I käitumine sisaldab NPALS §

§ 201

lg 2 (26.03.2016 episood) ning LS § 201 lg 2 (09.06.2016 episood) väärteokoosseise ja tema teod on õigusvastased. D.I käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlikku kahetsust ei ole D.I avaldanud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.I varem üks kord kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (KarS § 424) ja üks kord narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikses ja suures koguses (KarS §§-d 183,184) vangistusega. Väärteokorras D.I oli üks kord karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1) ja neli korda narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses (NPALS § 151 lg 1). Samas D.I oli kriminaal- ja väärteokorras karistatud teiste süütegude eest. Sellise käitumisega on D.I näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba korduvalt tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades D.I süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega (mis on tasumata), arestidega, üldkasuliku tööga ja mitu korda kriminaalkorras vangistusega, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga, kuna see ei mõjuta isikut õiguskuulekamalt käituma. Kohus leiab, et D.I-le tuleb NPALS §

§ 201

lg 2 (26.03.2016 episood) ning LS § 201 lg 2 (09.06.2016 episood) rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. D.I on pannud toime mitu tegu – üks tegu on arsti ettekirjutuseta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine (amfetamiin) ning teine tegu on mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. D.I-le karistuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta (26.03.2016 ja 09.06.2016 episoodid) tuleb lähtuda KarS § 63 lg 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab ühe väärteokoosseisu. Arsti ettekirjutuseta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine on eraldi tegu ning selle eest tuleb mõista eraldi karistus vastavalt KarS § 63 lg 3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb D.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 3; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud, s.o ekspertiisitasu summas 131 eurot, mille võib tasuda 3 kuu jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.I LS § 201 lg 2 (26.03.2016 ja 09.06.2016 episoodid) järgi ning põhikaristuseks mõista arest 10 päeva. 3 Süüdi tunnistada D.I NPALS § 151 lg 1 järgi (26.03.2016 episood) ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 3 alusel mõista arest 15 päeva. Kohustada D.I-d ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 21.10.2016.a. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. D.I arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Välja mõista D.I-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud - ekspertiisitasu summas 131 eurot. Menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: 2 CD-plaadi (asuvad väärteoasja materjalide juures) - jätta pärast kohtuotsuse jõustumist väärteoasja materjalide juurde. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.