← Eesti

2-23-15699/24

Obsah (4)§ 127§ 620§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 10. mai 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-23-15699 Tsiviilasi E

§ 127

lg 1 ja § 128); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); - juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). MTÜS § 32 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 12).
  2. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja

§-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka

§ 620(vt Riigikohtu 4.

märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-19, p 13; Riigikohtu

  1. detsembri 2015 otsus 5 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve ühingu omadele (vt Riigikohtu
  2. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-38-15, p 14).
  3. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena juurdepääs erakonna pangakontole. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena kohustus olla hoolas ning lojaalne ning mitte kasutada hageja pangakontol olevaid rahalisi vahendeid muuks kui ainult hageja huvides. EÜVP pangakonto väljavõttega (dtl 10-13) on tõendatud, et: - kostja on
  4. juunil 2023 tasunud 600 eurot ja 50 senti Kvartali postkontoris; - kostja on teinud endale ülekandeid
  5. juunil 2023 summas 1250 eurot,
  6. juulil 2023 summas 570 eurot ja
  7. augustil 2023 summas 1500 eurot, kokku summas 3320 eurot; - kostja on
  8. juulil 2023 teinud ülekande V. - H. P. summas 500 eurot; - kostja on
  9. juulil 2023 võtnud sularahas välja 680 eurot. Arvestades, et kostja ei ole raha hagejale tagastanud, on hageja hinnangul kostjapoolne rahakasutus olnud põhjendamatu ning tekitanud hagejale varalist kahju. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents

§ 127

lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – hageja peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu

  1. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1110-13, p 16). Kohus nõustub, et juhul, kui kostja ei tõenda, et hageja pangakontolt nähtuvad toimingud, mille kohus on eelnevalt tuvastanud, on tehtud hageja huvides, on kostja rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja ees ning hageja on kandnud varalist kahju 5100 euro 50 sendi väärtuses, sest tema vara on selles ulatuses vähenenud.
  2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikest 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas
  3. märtsi 2024 istungil pooltele tõendamiskoormuse jagunemist (dtl 191), kostja kohustust tõendada, et tema poolt on raha kasutatud ainult erakonna huvides (dtl 192) ning andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja (dtl 193).
  4. Kostja esitas kulude tõendamiseks Rosenf EÜVP juriidilised kulud 2020-23 pealkirja kandva tabeli ÕPS Tartu Ühingu arvete kohta
  5. juunist 2020 kuni
  6. detsembrini 2023 summas 5550 eurot (dtl 222-226), EÜVP Tartu grupi koosoleku protokolli
  7. juunist 2023 (dtl 227-229) ja kostja koostatud kokkuvõtte tema poolt hagejale tehtud annetuste kohta novembrist 2022 kuni märtsini 2023 summas 3687 eurot (dtl 230). Kostja poolt kohtule esitatust teeb kohus järgnevad järeldused: Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi tegi tema hageja huvides
  8. juunil 2023 Kvartali postkontoris 600 euro ja 50 sendi väärtuses. Kostja on küll selgitanud, et tegemist on postikuludega seoses EÜVP üldkoosoleku kokkukutsumisega, kuid kostja selgitus ei ole tõend. Kui kostja tegi postkontoris kulutusi, pidi kostja saama postkontorist ka vastavad kuludokumendid ning neid ei oleks olnud raske kohtule esitada. Kuna kostja ei ole kohtule hageja postikulusid tõendavaid kuludokumente esitanud, on kostja vastavad väited tõendamata, paljasõnalised ega lükka ümber hageja väiteid kahju tekitamise kohta summas 600 eurot 50 senti. Kostja pole esitanud tõendeid ka selle kohta, et
  9. juulil 2023 V. - H. P. tehtud ülekanne summas 500 eurot on kuidagi seotud
  10. a Riigikogu valimiskampaaniaga ning milliseid kulutusi see summa hõlmas. Kostja poolt kohtule esitatud EÜVP Tartu grupi
  11. juuni 2023 koosoleku protokolli punktist 3 nähtuvalt otsustati erakonna eelarvest teha väljamaksed neile, kes kandideerisid Riigikogu valimistel ja kulutasid oma vahendeid 6 reklaamile, sh V. P. 500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole aga sel protokollil ega selles kajastatud otsusel õiguslikku tähendust. Tegemist ei ole hageja üldkoosoleku otsusega (hageja põhikirja punkt 4.17 järgi peab hageja liikmete üldkoosolekust osa võtma üle poole hageja liikmetest; otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest, dtl 159-167). Kohus nõustub hagejaga, et nn Tartu grupil puudub õiguslik pädevus võtta vastu otsuseid, mis puudutavad hageja rahaliste vahendite kasutamist. Kohus on seisukohal, et kostja väited kulu põhjendatuse kohta on tõendamata ning kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid kahju tekitamise kohta summas 500 eurot. Kohtu hinnangul pole kostja suutnud tõendada ka seda, et tema poolt hageja pangakontolt iseendale tehtud ülekanded summas 3320 eurot oleksid olnud õigustatud ning hageja pangakontolt välja võetud sularaha 680 eurot oleks leidnud kasutust hageja huvides. Kostja selgitas
  12. märtsi 2024 istungil, et enne seda kui EÜVP hakkas riigilt eduka osalemise tõttu
  13. a Riigikogu valimistel toetust saama, puudusid EÜVP-l vahendid; kostja kandis hageja eest juriidilisi kulusid ning tegi annetusi rohkem kui 4000 eurot. Hageja pangakontolt endale ülekannete tegemise ja sularaha väljavõtmise kohta on kostja selgitanud: Ma võtsin need vahendid erakonna rahast annetuste ja eelmiste kantud kulude katteks (dtl 192). Kostja enda koostatud kokkuvõttest tema poolt hagejale tehtud annetuste kohta novembrist 2022 kuni märtsini 2023 nähtub, et kostja annetuste summaks oli 3687 eurot (dtl 230). Kostja on jätnud aga tähelepanuta, et hagejale annetatud raha ei ole raha, mida hiljem saab endale tagasi võtta. Annetatud raha on lõplikult annetuse saajale loovutatud ega kuulu enam annetajale. Endale annetusi tagastades seadis kostja enese isiklikud huvid hageja huvidest ettepoole, rikkudes sellega selgelt juhatuse liikme lojaalsuskohustust. Kostja on väitnud ka seda, et tema tasus hageja eest hageja juriidilisi kulusid ning pärast seda, kui hageja hakkas riigilt toetust saama, otsustas ka need kulud enesele tagastada. Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema oleks kunagi kandnud hageja juriidilisi kulusid. Kostja poolt on kohtule esitatud tabel, mis kannab pealkirja Rosenf EÜVP juriidilised kulud 2020-23 (dtl 222-226). Viidatud tabel sisaldab ainult loetelu ÕPS Tartu Ühingu arvetest, kuid sellelt ei nähtu seos ei hageja ega kostjaga. Kohtule ei ole teada, milliste teenuste osutamise eest ning kellele on need arved väljastatud ning kes need arved tasus. Lisaks on tegemist kõigest exceli tabeliga, millel pole tõenduslikku jõudu. Ka kostja poolt kohtule esitatud EÜVP Tartu grupi
  14. juuni 2023 koosoleku protokoll ega selle punktis 3.2 kajastatud otsus välja maksta Z.K-le erakonna (EÜVP) arvelt 5,600 tuhat euro kuni 2023.a. septembrini, ei oma asja lahendamisel tähtsust samadel põhjustel, mida kohus juba eelnevalt V. P. tehtud ülekande analüüsimisel käsitles.
  15. Eelneva kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kostja pole esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et tema hageja juhatuse liikmena kasutas hageja raha hageja huvidest lähtuvalt. Hageja on kandnud kahju, kuna tema rahaline seis on kostja tegude tõttu vähenenud 5100 euro 50 sendi ulatuses. Kostja on oma tegevusega põhjustanud erakonnale otsese varalise kahju summas 5100 eurot 5 senti (

§ 127lg 1, § 128 lg 3).

Kui kostja poleks teinud endale ja V. - H. P. ülekandeid, võtnud välja sularaha ja tasunud erakonna vahendite arvelt Kvartali postkontoris, ei oleks erakonnale kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel (

§ 127lg 4).

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kahjuhüvitamise nõue kostja vastu MTÜS § 32 lg 1, 2 ja

§ 127

lg 1, lg 4 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5100 eurot 50 senti. 16. Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude. Viivist võib võlausaldaja

§ 113

lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 7 täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (

§ 113lg 2). Vastavalt Ts

MS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole hageja viivisenõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit (nn referentsintressimäär). Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina kahjuhüvitiselt 5100 eurolt 50 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Kostja esitas
  2. märtsil 2024 kohtule seisukoha, milles leidis, et hagi summast tuleb maha arvestada kostja töötasu ajavahemiku eest aprill 2023 kuni august 2023, see on kuue kuu eest 500 eurot kuus, kokku 3000 eurot. Kostja palus sellele lisada saamata jäänud puhkusetasu ja viivise. Võib väita, et kostja esitas sellega hagiavaldusele tasaarvestava vastuväite. Hageja selle osas seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et tasaarvestuseks alust ei ole ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on ise menetluse kestel esile toonud, et tema tegi EÜVP juhatuse asendusliikme tööd tasuta. Kostja soov saada tasu tekkis alles
  3. märtsil 2024 ning seda sooviga tasaarvestust teha. Seega pole kostjal kunagi olnud hagejaga kokkulepet temale tasu maksmise kohta. Kostja taotlus on seetõttu tagajärjetu.
  4. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kostja asjakohatud väited Q.M-i poolt EÜVP raha kasutamise kohta ning muud etteheited Q.M-i suunas, kuna need ei ole vaidluseset arvestades olulised. Kohus ei menetle hagi Q.M-i vastu, vaid hagi Z.K R. vastu.
  5. Tõendite hulgast jätab kohus TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 alusel otsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määrusele tsiviilasjas nr 222-7562 (dtl 208-210), kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate
  6. oktoobrist 2023 (dtl 168-170) ja
  7. veebruari 2024 üldkoosoleku kutse (dtl 158), millel ei ole vaidluseset arvestades asjas tähtsust. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata ka kostja poolt kohtule esitatud dokumendi „Eestimaa Ühendatud Vasakpartei aktiivi ja liikmete pöördumine Tartu Maakohtule“
  8. aprillist 2024 (dtl 250-272). Kostja ei ole selgitanud, kas tegemist peaks olema tõendiga ning sellisel juhul, millist asjaolu kostja selle tõendiga tõendada soovib ning miks ei olnud võimalik tõendit esitada selleks antud tähtajaks (
  9. märts 2024). Eestimaa Ühendatud Vasakpartei aktiiv ja liikmed ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks ning kostja poolt sellise dokumendi kohtule esitamine on äärmiselt asjakohatu. Menetluskulud
  10. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks. Kõik menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 alusel kostja 8 kanda.
  11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3344 eurot 90 senti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot ning ülejäänud osas moodustub hageja menetluskulu tema esindaja ajakulust, mis on arvestatud tunnihinna 150 eurot (lisandub käibemaks) järgi. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
  12. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud menetluskulu.
  13. Hageja seaduslik esindaja on Harju Maakohtu
  14. augusti 2023 määruse alusel ametisse määratud juhatuse asendusliige Q.M. Q.M on vandeadvokaat ning vastab seega lepingulise esindaja kvalifikatsioonile. Seetõttu on kohus seisukohal, et tema ajakulu tuleb hüvitada vastavalt tema poolt nimetatud tunnitasu määrale, milleks on 150 eurot tunnis ning millele lisandub käibemaks. Kohtule esitatud kinnitusest (dtl 133) nähtub, et Q.M on ka juhatuse asendusliikmena avaldanud soovi saada tunnitasu samas suuruses, s.o 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks
  15. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu kokku 15 tundi ja 18 minutit. Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Pärast hagiavaldust esitatud hageja seisukohad on lakoonilised ning ennastkordavad. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise ajakulu 3 tunni ulatuses, kostja seisukohtade ja muude materjalidega tutvumiseks, kirjavahetuse pidamiseks, istungi ettevalmistamise ajakulu 1 tunni ja 7 minuti ulatuses, kohtuistungil osalemise ajakulu 53 minuti ulatuses, kohtuistungile ja tagasi sõidu ajakulu 4 tunni 30 minuti ulatuses ning pärast hagiavalduse esitamist esitatud menetlusdokumentide ajakulu 1 tunni ulatuses. Kokku peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks seega 10 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja ühe töötunni hind 150 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määrale ning on seetõttu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1890 eurot (10 tundi 30 minutit x 150 eurot x 1,2), mis jääb kostja kanda.
  16. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on seega kokku 2485 eurot (595 + 1890), mis tuleb kostjalt välja mõista.
  17. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  18. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.