2-21-11325/28

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-11325 Määruse kuupäev Tartu, 9. mai 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Vahur-Peeter Liin, Kalev Saare, Urmas Volens ja Margit Vutt Kohtuasi Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Irina Zubetsi (Zubets) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank P&C Insurance AS-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS, seaduslik esindaja Margus Liigand Puudutatud isik Irina Zubets Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2024. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-11325 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.

2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS-i kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.Arvata määruskaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 19. juulil 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus mõista Irina Zubetsilt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja 1593 eurot 65 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 213 eurot 42 senti ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Avalduse kohaselt toimus 18. juulil 2018 Tallinnas Karsti 3 kahjujuhtum, milles sai veekahjustusi korter nr 18. Kahju põhjustas puudutatud isiku korteris asuva valamu äravoolutoru muhvi 2-21-11325 kummitihendi purunemine. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja temale 1593 eurot 65 senti. Avaldaja esitas 28. oktoobril 2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, kuid viimane ei reageerinud sellele.

2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et nõue tuleb esitada korteriühistu vastu.

Puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud ega vastuta tekkinud kahju eest. Torustik, kust veeleke alguse sai, asub kaasomandis oleva seina sees ning temal kui korteriomanikul puudub võimalus seda kontrollida. Leket oli võimalik avastada vaid torukaamera abil. Lisaks vaidles puudutatud isik vastu ka nõutava kahjuhüvitise suurusele.

3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata.

Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et kahjujuhtum toimus ning et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Samuti ei vaieldud selle üle, et kannatada saanud korter oli avaldaja juures kindlustatud ning et avaldaja on kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud.

Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku korteris asuv valamu äravoolutoru on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalik seade, mida ei saa jaotada osadeks, ja see on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, et see asub korteriomandi reaalosas. Seega lähtus veekahju kaasomandi esemest. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik oleks mõnda oma sellega seotud kohustust rikkunud. Maakohus luges tõendatuks, et veekahju põhjustas torumuhvi kummitihendi purunemine ja veelekke asukoht oli seina sees. Seetõttu ei olnud puudutatud isikul võimalik veeleket visuaalse vaatluse käigus avastada ning temalt ei saanud ka oodata, et ta teavitaks sellest korteriühistut. Puudutatud isik ei ole ka muul viisil veetorustikku kahjustanud. Täitmata on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 eeldused. Kuivõrd kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata, ei pidanud kohus vajalikuks hinnata kahju suuruse kohta esitatud tõendeid.

4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Kaebuse kohaselt ei ole valamu äravoolutoru kaasomandi, vaid eriomandi ese, kuna see on vajalik üksnes puudutatud isiku eriomandi piires vee ärajuhtimiseks. Kuna veekahju lähtus puudutatud isiku eriomandi esemest, saab eeldada, et viimane rikkus oma korrashoiukohustust.

Puudutatud isik vastutab rikkumise eest sõltumata süüst ning ta ei ole tõendanud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 7. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendas maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Kuna vaidlusalune valamu äravoolutoru asub kaasomandis oleva seina sees ning ehkki see on vajalik vaid ühe eriomandi piires vee ärajuhtimiseks, ei ole see ilma kaasomandit (vaheseina) kahjustamata eemaldatav. Järelikult ei ole vaidlusaluse toru puhul tegemist eriomandi, vaid kaasomandi esemega.

2(6) 2-21-11325 Ringkonnakohus asus seisukohale, et puudutatud isik ei ole kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud.

Korteriomanik ei pea olema varustatud sellise tehnikaga, millega selgitada välja seina sisse ehitatud torude seisund. Ka ei saa korteriomanikult mõistlikult eeldada regulaarselt tehniku kutsumist seina sees asuvate torude seisukorra hindamiseks. Kuna puudutatud isik ei saanud korteriühistut seina sees asuva äravoolutoru halvast seisukorrast objektiivsetel põhjustel teavitada, siis ei saa teda pidada oma kohustusi rikkunuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.

Avaldaja ei nõustu kohtute järeldusega, et vaidlusalune äravoolutoru on kaasomandi ese. Avaldaja leiab, et tegemist on eriomandi esemega, kuna toru on vajalik vaid ühe eriomandi piires vee ärajuhtimiseks ning seda on võimalik kõrvaldada kaasomandit ja teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Ka metallkarkassil paiknev kipsist vahesein, mille sees vaidlusalune toru asub, on eriomandi, mitte kaasomandi ese. Kuivõrd veekahju lähtus puudutatud isiku eriomandi esemest, siis vastutab sellega seotud rikkumise eest üksnes puudutatud isik, mitte korteriühistu.

9.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata.

10.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 13. mai 2024. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, kuna kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaldamisel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata, kuid § 692 lg 2 alusel tuleb muuta määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

12.Praeguses asjas on tegemist kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõudega puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Kahjustatud korteri omanikul on kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest.

Korteriomandist lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500/62, p 13).

13.Kolleegium on varem niisuguse vaidluste puhul selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus 3(6) 2-21-11325 teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21).

14.Asjas ei vaielda selle üle, et kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus puudutatud isiku eriomandi piires asuvast valamu äravoolutorust. Kuigi puudutatud isik on väitnud, et vaidlusalune äravoolutoru kuulub korteriomandite kaasomandi eseme koosseisu, ei ole kohtud sellise järelduse tegemist võimaldavaid asjaolusid tuvastanud. Seega muudab kolleegium ringkonnakohtu määruse põhjendusi osas, milles loeti kõnealune äravoolutoru korteriomandite kaasomandi eseme hulka kuuluvaks, asendades need alljärgnevaga.

14.1. Korterelamu ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, paigaldised ja kommunikatsioonid on ehitise tehnosüsteemide osadena korteriomanike kaasomandis. Korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad üksnes sellised tehnosüsteemi osad, mis teenivad vaid ühte korterit ning on eemaldatavad ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (KrtS § 4 lg 1). Viimane kehtib ka juhul, kui sellised tehnosüsteemi osad läbivad korteriomanike kaasomandi osa või teise korteriomaniku korteriomandi eriomandit (vt RKTKm 24.10.2018, 2-17-7999/68, p 13.3).

14.2. Selgitamaks välja, kas konkreetse tehnosüsteemi osa teenib vaid ühte korterit, saab võtta lähtepunktiks selle mõju süsteemile tervikuna. Üldjuhul saab ühte korterit teenindavaks pidada sellist tehnosüsteemi osa, mille olemasolust ei sõltu ülejäänud tehnosüsteemi eesmärgipärane toimimine.

Selliste osade hulka on senises kohtupraktikas loetud nt elektrijuhtmeid, mis on vajalikud üksnes ühe korteriomaniku elektritarbimiseks (RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344/41, p 11), aga ka veetorusid, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks (2-17-7999/68, p 13.3). Kolleegium leiab, et ühte korterit teenindavad tehnosüsteemi osad on ka äravoolutorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri reovee ärajuhtimiseks üldkanalisatsiooni.

14.3. Juhul, kui tegemist on ühte korterit teeniva tehnosüsteemi osaga, saab selle kuuluvust eriomandi eseme hulka järeldada tingimusel, et seda saab eemaldada ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi oluliselt kahjustamata. Eelnimetatut tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldi, arvestades igakülgselt kõiki asjaolusid. Kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi ei kahjusta oluliselt ainuüksi see, kui seinasisestele torudele või elektrijuhtmetele ligipääsemiseks tuleb osaliselt lõhkuda kaasomandi eseme hulka kuuluva seina viimistlus.

14.4. Kuigi puudutatud isiku selgituste kohaselt on vaidlusalune äravoolutoru vajalik vaid tema korteri vee ärajuhtimiseks, luges ringkonnakohus selle siiski korteriomanike kaasomandi eseme hulka kuuluvaks põhjusel, et tegemist on seinasisese toruga, mistõttu ei ole see eemaldatav, ilma et kaasomandi eset – vaheseina – kahjustataks.

14.5. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleksid kõik hoone seinad alati korteriomanike kaasomandis. Kuigi see paljudel juhtudel nii on (KrtS § 4 lg-d 3 ja 4; RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 13; sarnaselt elamu tehnosüsteemidega vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460/71, p 21), kuuluvad kaasomandi eseme koosseisu üksnes need seinad, mille eemaldamine kahjustaks kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi. Sellised on eelkõige ehitise põhikonstruktsioonide hulka kuuluvad välispiirded ja kandvad seinad, samuti eriomandi eset teistest eriomandi esemetest ja kaasomandi esemest lahutavad piirdeseinad. Eriomandi piires asuvad kerged vaheseinad, mis sellistele omadustele ei vasta ja mida saab muuta või eemaldada hoonet tervikuna kahjustamata ja teisi korteriomanikke mõjutamata, kuuluvad KrtS § 4 lg 1 järgi eriomandi eseme koosseisu.

4(6) 2-21-11325 14.6. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kohtute tuvastatud asjaolud anda hinnangut, kas vahesein, mille sees asus vaidlusalune valamu äravoolutoru, kuulub korteriomandite kaasomandi koosseisu või mitte. Isegi kui tegemist oleks korteriomanike kaasomandisse kuuluva vaheseinaga, saanuks vaidlusalust ühte korterit teenivat äravoolutoru pidada samuti kaasomandisse kuuluvaks üksnes juhul, kui kohtud oleksid tuvastanud, et toru eemaldamine kahjustaks kõnealust vaheseina oluliselt (vt määruse p 14.3). Ka sellele viitavaid asjaolusid ei ole kohtud praegu tuvastanud.

15.Kolleegium leiab aga, et kohtute võimalik eksimus äravoolutoru lugemisel kaasomandi osaks ei mõjutanud asja lahendust. Sõltumata sellest, kas pidada vaidlusalust äravoolutoru puudutatud isiku eriomandi eseme või kõigi korteriomandite kaasomandi eseme hulka kuuluvaks, oleks mõlemal juhul järeldus sama: puudutatud isik ei ole kohtute tuvastatud asjaoludel oma kohustusi rikkunud, mistõttu ei ole avaldajal tema vastu kahju hüvitamise nõuet.

16.Kui kahju põhjustanud veeleke sai alguse korteriomandite kaasomandi esemest, siis nõustub kolleegium ringkonnakohtu põhjendustega, miks ei saa puudutatud isikule praegustel asjaoludel ette heita kaasomandi eseme alalhoiu kohustuse rikkumist. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 689 lg 5).

17.Ka juhul, kui kahju põhjustanud veeleke sai alguse puudutatud isiku korteriomandi eriomandi esemest, oleks puudutatud isiku vastutuse eeldus kohustuse rikkumine. Eelkõige saaks puudutatud isikule ette heita eriomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumist. Kuigi kohustuse rikkumist eeldatakse (vt määruse p 13), leiab kolleegium, et praeguses asjas on see eeldus maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludega ümber lükatud.

17.1. Eriomandi eseme korrashoiu kohustuse sätestab KrtS § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras selliselt, et selle seisukorrast tulenev toime teistele korteriomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid (RKTKm 08.05.2024, 2-19-1488/79, p 15). Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest.

17.2. Maakohtus tuvastatud ja määruskaebemenetluses vaidlustamata asjaoludel põhjustas vaidlusaluse veekahju ehitusviga (maakohtu määruse p 14). Olukorras, kus äravoolutoru on juba hoone ehitamise ajast paigaldatud seina sisse selliselt, et selle korrasolekut saab kontrollida üksnes torusisese kaameraga, ei ole korteriomanikul KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustust kasutada erivahendeid või -tehnikat äravoolutoru seisundi kontrollimiseks, sh ei ole ta kohustatud kontrolliks seina avama. Seega ei saa eriomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumine praegustel asjaoludel olla puudutatud isikule etteheidetav, kuna toru purunes ja sellest tekkis kahju puudutatud isikust sõltumata.

Ringkonnakohus on oma määruse p-s 12 põhjendanud, miks ta leiab, et puudutatud isik ei rikkunud valamu äravoolutoru kui kaasomandi eseme alalhoiu kohustust. Kolleegium leiab, et samadel põhjustel ei saa puudutatud isikule ette heita ka eriomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumist.

18.Riigikohus on varem selgitanud, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele on tekkinud tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest kahju, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab alati nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse § 72 lg 5 teise lause alusel (2-19-9500/62, p 16). Kolleegium leiab, et seevastu olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju teise korteriomandi eriomandi esemest ja viimase omanik ei ole oma kohustusi rikkunud, ei saa kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist korteriomanikult, kelle eriomandi esemest kahju tekitanud sündmus lähtus. Küll aga ei ole välistatud sellise kahju hüvitamise 5(6) 2-21-11325 nõue kahju tekitanud kolmandate isikute vastu, nt deliktiõiguse, sh tootjavastutuse (VÕS § 1061) alusel.

19.Samuti on võimalik, et korteriomanikuga eriomandi piires ehitustööde tegemiseks sõlmitud töövõtuleping on VÕS § 81 lg 1 mõttes teisi korteriomanikke kaitsev leping, millest tulenevate lepinguliste kaitsekohustuste rikkumise puhul võib teistel korteriomanikel olla töövõtja vastu VÕS § 81 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõue. VÕS § 81 lg 1 p-de 1–3 kohaselt eeldatakse võlgniku kohustust arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja õigustega, kui 1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused, 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. See saab kõne alla tulla olukorras, kus tellijaks olev korteriomanik korteriomanike vahelises õigussuhtes kahju eest ei vastuta (RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 14.1). Kolleegiumi hinnangul saab ehitustööde puhul, mille mittekohase täitmise mõju võib kanduda ka teiste korteriomandite eriosade piiresse, eeldada tellijaks oleva korteriomaniku tahet teisi korteriomanikke kaitsta. Selle alus on korteriomanike omavahelises õigussuhtes KrtS § 12 lg-st 2 tulenev kohustus arvestada teiste korteriomanike õigustatud huve. Tehes töid korterelamus, on see tahe ja kaitstavad korteriomanikud üldjuhul äratuntavad ka töövõtjale.

20.Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikul ei ole endal lepingulist või lepinguvälist nõuet kahju tekitanud isiku vastu kahju hüvitamiseks, on võimalik, et kahju tekitanud isik vastutab tekkinud kahju eest mõne teise isikuga (nt teine korteriomanik) sõlmitud lepingu rikkumise tõttu. Niisuguses olukorras tuleb VÕS § 127 lg-t 1 ja § 128 tõlgendada laiendavalt, st kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju tuleb lugeda teise (lepingupooleks oleva) korteriomaniku kahjuks. Lepingut rikkunud pool ei vabane vastutusest ainult põhjusel, et lepingu rikkumisest tingitud kahju tekib juhuslikult kolmandal isikul, mitte lepingupoolel (vrd RKTKo 13.05.2004, 3-2-1-60-04, p 26). See kehtib eeldusel, et muud lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ning kahjustatud korteri omanikul endal ei ole kahju tekitanud isiku vastu kahju hüvitamise nõuet mingil muul alusel.

Korteriomanike omavahelises suhtes on lepingupooleks oleval korteriomanikul kohustus nõuda kahju hüvitamist kahjustatud korteri omaniku kasuks või loovutada nõue kahjustatud korteri omanikule.

Kahjuhüvitise üleandmist või kahju hüvitamise nõude loovutamist saab kahjustatud korteri omanik nõuda KrtS § 12 lg 2 alusel. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et nõutav kahjuhüvitis on mõeldud kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju katmiseks, saab kahjustatud korteri omanik üldjuhul esitada kohtusse nõude lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks endale. Saab eeldada, et lepingu pooleks olev korteriomanik on nõude kahjustatud korteri omanikule loovutanud, kuivõrd tal on üldjuhul korteriomanike vahelisest õigussuhtest tulenev nõude loovutamise kohustus.

21.Kokkuvõttes, kuna tuvastatud asjaoludel ei ole puudutatud isik oma kohustusi rikkunud, jätsid kohtud avaldaja kahju hüvitamise nõude õigesti rahuldamata.

22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

23.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.