Obsah (7)

§ 121§ 67§ 69§ 2§ 46§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-528 Kohtuasi X hüvitamiskaebus seoses hambaravi mittesaamisega Men

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2025 kohtule kaebuse, milles nõudis hüvitist füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks probleemi − hambavalu kannatamine ja valvurite poolt stentofonile mittevastamine. Kohus tagastas
3. märtsi
4. a määrusega X kaebuse Tartu Vangla vastu esitatud stentofonile mittevastamisega seotud hüvitamisnõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Halduskohtu

1. märtsi
2. a määrus jõustus
3. märtsil
5. Kohus jättis
6. märtsi
7. a määrusega kaebuse ülejäänud osas (s.o hambaravi mittesaamisega seotud hüvitamisnõudes) käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis määruses, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi seoses hambaravi mittesaamisega ning neist kahes on haldusasja lahendamine ettevalmistava menetluse staadiumis. Lisaks ilmnes asjas kogutud tõenditest, et kaebaja käis
8. veebruaril 2025 ja
9. veebruaril 2025 hambaarsti vastuvõtul ning järgmine visiit oli planeeritud
10. a märtsikuusse. Kohus leidis, et kaebaja peab käesolevas asjas täpsustama kahju hüvitamise nõude alust. Kaebajal tuli konkreetselt välja tuua, millised asjaolud 3-25-528 on käesolevas asjas esitatud hüvitamisnõude aluseks (sh kas nõude aluseks on tema ravimata jätmine või ebaõige ravi). Samuti pidi kaebaja selgitama, milles talle tekitatud tervisekahju täpsemalt seisneb (sh mida kaebaja peab füüsilise ja mida vaimse tervise kahjustuseks) ning millist ajavahemikku hüvitamisnõue puudutab. Kaebajal tuli ka täpsustada hüvitamisnõude suurust ning teavitada kohut, kui ta nõuab lisaks tervise kahjustamisele hüvitist ka mõnel muul riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud alusel. Kaebaja pidi kaebuse puudused kõrvaldama viie päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kuna X sai halduskohtu
11. märtsi
12. a määruse kätte
13. aprillil 2025, siis oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks
14. aprill 2025 (

§ 67lg 4).

1. Kaebaja esitas
2. aprillil 2024 halduskohtule avalduse, milles soovis enda advokaadi M. Paabumets menetlusse kaasamist. Kaebaja soovis, et advokaadist saaks tema esindaja ja et advokaat saaks tutvuda haldusasja toimikuga.
3. Kohus selgitas
4. aprilli
5. a kirjas kaebajale, et kui tal on olemas advokaadiga kokkulepe tema esindamiseks haldusasjas nr 3-25-528, siis võtab advokaat ise kohtuga ühendust ning teavitab oma esindusõigusest. Ühtlasi pikendas kohus

§ 69lg 1 alusel kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb

1. märtsi
2. a määruses nimetatud kaebuse puudused kõrvaldada kolme päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Kaebaja sai kohtu kirja kätte samal päeval ehk
3. aprillil
4. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Kohus jättis
2. märtsi
3. a määrusega X kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kaebaja pidi täpsustama kahjunõude alust ja suurust ning selgitama, milles talle tekitatud tervisekahju täpsemalt seisneb. Eelnev oli muu hulgas oluline ka põhjusel, et kaebaja oli juba varasemalt esitanud kohtule mitu hambaraviga seotud kaebust, mis olid kohtus ettevalmistava menetluse staadiumis. Arvestades kohtu
4. aprilli
5. a kirjas kaebuse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega, tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt
6. aprillil
7. Kaebaja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul vastanud ning käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud. Tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole.
8. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esialgse kaebuse pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Kaebaja ei ole täpsustanud, millisel konkreetsel alusel ta käesolevas asjas hüvitist nõuab ning millises suuruses. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vahetult enne kaebuse esitamist hambaarsti vastuvõtul käinud. Ebaselgeks jääb, kas nõude aluseks on kaebaja ravimata jätmine või ebaõige ravi. Kohus selgitab, et hoolimata uurimis- ja selgitamiskohustusest lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lg 3).

Kui kaebaja tahet ei õnnestu selgitamiskohutuse täitmisest hoolimata välja selgitada, on tegemist kaebaja poolt puuduste kõrvaldamata jätmisega. Kaebajal on võimalik koostada korrektne hüvitamiskaebus ja esitada see kohtule uuesti, sest hüvitamisnõude esitamise kolme aasta pikkune tähtaeg ei ole möödunud (

§ 46lg 4; RVast

S § 18 lg 1). Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks oli praegusel juhul muu hulgas ka hambaravi saamine, siis arvestades kaebuse esitamise kuupäeva ja kaebaja hambaarsti vastuvõttude kohta esitatud andmeid (dtl 13), saab järeldada, et käesoleva kaebuse 2 3-25-528 kontekstis on kaebajale hambaravi olnud tagatud. Seega ei pea kohus põhjendatuks rohkem täpsustada kaebaja tahet võimaliku kohustamisnõude esitamise osas. 8. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda ning kohus tagastab kaebuse praeguseks menetluses olevas osas (hambaraviga seonduvalt)

§ 121

lg 1 p 2 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus selgitas vastuseks kaebaja
2. aprilli
3. a taotlusele (dtl 32), et kui kaebajal on olemas advokaadiga kokkulepe esindamiseks haldusasjas nr 3-25-528, võtab advokaat ise kohtuga ühendust ning teavitab oma esindusõigusest (dtl 34). Juhul, kui kaebaja pidas oma
4. aprilli
5. a avaldust esitades silmas seda, et kohus peaks talle advokaat M. Paabumetsa määrama esindajaks riigi õigusabi korras, esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul alused riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtul puudub praegusel juhul alus arvata, et kaebaja ei oleks olnud ise suuteline kaebuse puudusi kõrvaldama ning end käesolevas asjas esindama. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotlust ka kuidagi põhjendanud. Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ehk esitama kohtu selgitustele tuginedes kahjunõude täpsustuse. Kaebaja ei vajanud selleks riigi õigusabi. Lisaks sellele, et kaebaja on kohtu hinnangul võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma, välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kaebaja soovib hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Olukorras, kus asjas puudub tungiv avalik huvi, ei ole mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6). Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata.
6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3