Obsah (8)

§ 414§ 175§ 180§ 126§ 318§ 291§ 179§ 124

1-24-6335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-6335 (24233050629) Kohtunik Innokenti Menšikov

) §-dest 306, 311, 313, 315 maakohus otsustas: Tunnistada Dmitri Ptšolkin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Dmitri Ptšolkini vanglasse saabumise aeg.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Dmitri Ptšolkinile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Dmitri Ptšolkin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

1 1-24-6335

§ 175

lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Dmitri Ptšolkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 226,92 eurot ja kohtumenetluses 798,85 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 1025,77 eurot ning sundraha 1230 eurot.

§ 180

lg 3 alusel kohustub Dmitri Ptšolkin temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 2255,77 eurot tasuma ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700037101 ning selgitus „Dmitri Ptšolkin, 1-246335, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada A S (ik XXX) maniküürkäärid (pakend nr 1), mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (Tiigi 9, Narva). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kohtus ja e-toimikus kättesaadav 17. jaanuaril 2025. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kohtus ja e-toimikus kättesaadav
2. jaanuaril
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
4. Dmitri Ptšolkinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel on kehtivad kriminaalkaristused KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kehalise väärkohtlemise eest vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2015 otsusele nr 1-15-5271, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.06.2017 otsusele nr 1-17-2734 ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2017 otsusele nr 117-9752, taaskord pani toime kehalise väärkohtlemise ja nimelt: 20.06.2024 kella 21.20 paiku XXX korteris lõi korduvalt A S maniküürkääridega kaela piirkonda ja üks kord rusikaga lõua piirkonda. A S üritas kallaletungi ajal Dmitri Ptšolkinilt käest maniküürkäärid ära võtta, mistõttu tema parem käsi sai vigastada. Sellise teoga tekitas Dmitri Ptšolkin kannatanule A S füüsilist valu ja tervisekahjustused – kaks torkehaava kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel. 2 1-24-6335 Sellega pani Dmitri Ptšolkin toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ning milline tegu on toime pandud korduvalt. Kohtuistung
5. Dmitri Ptšolkin tunnistas oma süüd osaliselt. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud osaliselt, tõendamata on kannatanu löömine rusikaga. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
6. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

1. Vaidlus puudub selles, et 20.06.2024 kella 21.20 paiku XXX korteris Dmitri Ptšolkin lõi korduvalt A S maniküürkääridega kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – kaks torkehaava kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel. Kohtus uuritud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud, et Dmitri Ptšolkin viibis 20.06.2024 õhtul XXX A S korteris, süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis konflikt ning konflikti käigus haaras süüdistatav maniküürkäärid ning lõi nendega kannatanule A S kaela piirkonda. Oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustused.
2. Sündmuste toimumist just sel viisil kinnitavad esmalt kannatanu A S kohtueelses menetluses antud ütlused (mille kohus

§ 291

lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võttis) ja mida neis faktides kinnitavad kõik tõendid – tunnistaja M F ütlused, 20.06.2024 hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestus ja 4 vormikaamera salvestist koos salvestuste vaatlusprotokolliga, SA Narva Haigla kiirabikaartide, patsiendikaardi ja ambulatoorse epikriisi koopiad, isiku läbivaatuse protokoll ja fototabel, asitõendi (käärid) vaatlusprotokoll ja fototabel ning samuti Dmitri Ptšolkini kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab süüd osaliselt, s.t kääridega löömise osas.

1. Kannatanule rusikaga vastu lõuga löömise osas tugineb süüdistus A S ütlustele. Dmitri Ptšolkin ise rusikaga löömist ei tunnista ning polnud ka pealtnägijaid ega näiteks objektiivset salvestust kuriteosündmusest endast. Tegemist on läbinisti nn sõna-sõna-vastu olukorraga, kuna A S ei ole tuvastatud ka vigastusi lõua piirkonnas, lisaks ei maininud kannatanu rusikaga löömist ka sündmuskohale jõudnud politseinikele, häirekeskuse kõnes ega haiglas. Rusikaga löömist ei tõenda ka tunnistaja M F ütlused. Kuna seda, et Dmitri Ptšolkin lõi kannatanut ka rusikaga, väidab vaid kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustes, on ülioluline hinnata kannatanu ütlusi erilise tähelepanelikkusega ja pöörata nende usaldusväärusele süvendatud tähelepanu. Kannatanu kohtuistungil ütluste andmisest keeldus. Seega ainus tõend, mis toetab sündmuse toimumist just sellisel viisil nagu väidab kannatanu ja kirjas süüdistuses, on kannatanu eeluurimisel antud ütlused. Kohtu arvates aga ei ole neil ütlustel sellist sisu, et need saaksid tõendada rusikaga löömist. Kokkuvõttes leiab kohus, et kannatanu rusikaga löömine pole tõendatud. Kogutud tõenditega selles vägivallateos on leidnud ammendavat kinnitust see, et Dmitri Ptšolkin lõi kannatanut korduvalt (vähemalt kahel korral) maniküürkääridega kaela piirkonda. 3 1-24-6335
2. Kohtus ei olnud vaidlust, et kannatanule tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustus – kaks torkehaava kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel ning selles, et tervisekahjustus oli põhjuslikus seoses Dmitri Ptšolkini faktilise tegevusega. Kohus loeb selle fakti tõendatuks.
3. Dmitri Ptšolkini tegevus vastab objektiivsest küljest täielikult KarS § 121 lg-s 2 p-s 3 kirjeldatule – ta kahjustas teise inimese tervist ja tekitas talle kehalise väärkohtlemisega valu ning see on toime pandud korduvalt. KarS § 121 kohaselt on kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Praegusel juhul on Dmitri Ptšolkini arvatud süüks mõlema koosseisualternatiivi realiseerimine, s.o nii tervisekahjustuse kui ka valu samaaegne põhjustamine.
4. Puuduvad mistahes kaalukad argumendid, mille toel saaks tõsiselt võetavalt eitada Dmitri Ptšolkini tahtlust kannatanule kääridega löömisega põhjustatud valu osas. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Tõendid, mis kinnitavad tervisekahjustuse tekitamist, osutavalt ühemõtteliselt ka tahtlusele tekitada kannatanule valu. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta tundis pärast kääridega löömist tugevat füüsilist valu. Seega on tõendatud, et antud juhul kannatanu maniküürkääridega kaela piirkonda löömine põhjustas talle valu ja seda ka keskmise mõistliku kõrvalseisja arusaamale vastavalt. Teiseks on Dmitri Ptšolkin pannud kehalise väärkohtlemise toime 20.06.
5. a korduvalt. Rääkimaks korduvusest või süstemaatilisusest kvalifitseeriva tunnusena karistusseadustiku eriosa dispositsioonis, peab tegemist olema kehtiva karistusega teo toimepanemise ajal (RKKKm 16.02.2023, 1-15-1446/76 p 11). Dmitri Ptšolkinil olid teo toimepanemise ajal kehtivad kriminaalkaristused KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kehalise väärkohtlemise eest vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2015 otsusele nr 1-155271, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.06.2017 otsusele nr 1-17-2734 ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2017 otsusele nr 1-17-
7. Kohtu hinnangul tegutses Dmitri Ptšolkin otsese tahtlusega nii valu tekitava kehalise väärkohtlemise kui ka süüdistuses nimetatud kehavigastuste suhtes, milleks on kaks torkehaava kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel. Lüües oma endist elukaaslast maniküürikääridega korduvalt kaela piirkonda, peab iga keskmine inimene arvestama, et elementaarne tagajärg on torkehaav. Seda pidi Dmitri Ptšolkin teadma ja kohtule pole esitatud andmeid, mis kinnitaks vastupidist. Kohus peab tõendatuks, et Dmitri Ptšolkin pani KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud teo 20.06.2024 kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega. Otsene tahtlus on tuvastatud tehiolusid silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust. KarS § 121 lg 2 p 3 koosseis on seega tervikuna täidetud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Kohtu seisukoht karistuse osas
8. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
9. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Dmitri Ptšolkini karistamist vangistusega. Tutvudes Dmitri Ptšolkini eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliik on seaduslik ja põhjendatud.
10. Dmitri Ptšolkini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud tingimisi vangistusega, üldkasuliku tööga ja reaalse vangistusega. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub 4 1-24-6335 kohus seisukohale, et olukorras, kus Dmitri Ptšolkin on varasemalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süüteo toimepanemise eest, sh ka reaalse vangistusega, kuid ta on jätkanud teist isikut väärkohtleva käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
11. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seadusandja on KarS § 121 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud.
12. Hinnates Dmitri Ptšolkini teosüüd, siis leiab kohus, et teo toimepanemise tehiolud, kuna kasutatud vägivald ei olnud intensiivne, siis kõneleb see süüst, mis on alla keskmise määra. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem. Samas tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalasja esemeks olev ning süüdimõistmise aluseks oleva süüteo pani Dmitri Ptšolkin toime kannatanu suhtes, kelle löömise eest on teda varem kriminaalkorras reaalse vangistusega karistatud. Eeltoodust järeldub, et varasem kriminaalmenetluslik kogemus Dmitri Ptšolkini käitumisele mingit mõju ei avaldanud ega meenutanud Dmitri Ptšolkinile, et toimepandu eest saab järgnema kriminaalvastutus. Dmitri Ptšolkin on pidanud kohaseks jätkata käitumisaktidega, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Samas, on siiski tähelepanuväärne, et kuus aasta ja kümme kuud isik vägivallategusid toime ei pannud.
13. Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Kaitsja hinnangul tuleks karistust kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ja kahetsust. Süüdistatav on kannatanu ees vabandanud ja algusest peale oma süüd kannatanu kääridega löömise osas tunnistanud. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest nähtub, et 25.06.2024 Dmitri Ptšolkin helistas kannatanule ja palus vabandust ning tunnistas süüd. Kohtupraktikas on selgitatud, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Seega kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Dmitri Ptšolkinile tuleb mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
14. Kohus peab oluliseks arvesse võtta ka Dmitri Ptšolkini viimase kriminaalhoolduse kulgu, mida ei saa edukaks pidada. Nimelt ei teadvustanud süüdistatav endale, mida tähendab karistuse tingimuslik kandmine vabaduses ja milliseid kohustusi tal täita tuleb. Dmitri Ptšolkin rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei ilmunud määratud aegadel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. Arvestades Dmitri Ptšolkini suhtumist talle mõistetud karistusse ja kriminaalhooldusesse üldiselt, on ilmselge, et teda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekale teele läbi kriminaalhoolduse. Vangistuse mõistmine on antud juhul õigustatud ka asjaoluga, et käesolevas asjas nimetatud kuriteol ja 31.10.2017 kohtuotsuses nimetatud kuritegudel on sisuline seos. 5 1-24-6335 Menetluskulud 18.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p 4).

19.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot. St, et sundraha suurus on 1230 eurot. 20. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas. Dmitri Ptšolkin kohustub hüvitama riigi õigusabi kulu summas 1025,77 eurot. 21.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus seisukohaks, et Dmitri Ptšolkini varaline seisund on kasin.

1. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Dmitri Ptšolkini kasinat varanduslikku seisu ja töökoha puudumist, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Dmitri Ptšolkin peab menetluskulud kogusummas 2255,77 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Asitõendid
2. Kriminaalasjas on asitõendiks maniküürkäärid. Kohus leiab, et asitõend tuleb

§ 124lg 3 alusel tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, s.o A S.

DVD-R plaat häirekeskuse kõnesalvestisega ja nelja vormikaamera salvestisega, mis asub kriminaaltoimiku juures ei ole asitõend ega kriminaalasjas äravõetud objekt, mistõttu ei kohaldata

§ 126lõikeid 3-6.

Salvestised (menetlustoimingu protokolli lisad) kuuluvad toimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 6