Rahuldada H. P. hagi Pärnumaa Jahimeeste Liidu vastu 15.10.2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
) § 168 lg 6 alusel hageja kanda. 3. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. 4. Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes
lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Vastavalt MTÜS § 221 lg 1 on liikmetel õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui mittetulundusühingu põhikiri ei näe ette teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt saadab juhatus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. MTÜS § 24 1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tühine on üldkoosoleku otsus ka vastuolu korral heade kommetega. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. 2 2-25-514 5. Tulenevalt
lg-st 3 on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole hageja nõuet vaidlustanud ja on hagi õigeks võtnud, on võimalik hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
6.
Menetluskulud 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (
lg 1).
lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, sõltumata kostjate vastuväidetest või nende esitamata jätmisest. Hageja esindaja osutab õigusabi 200 eurot tunnis + km. Hageja esindajal kulus käesolevas asjas kliendiga nõupidamisele ja materjalidega tutvumisele 1 tund ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 4 tundi, s.o kokku 5 tundi. Seega on hageja esindaja õigusabiga seotud kulud kokku 1220 eurot (koos km). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja kogu menetluskulu on kantud käesolevas tsiviilasjas. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja põhjendatud ning vastavad tehtud menetlustoimingutele ja mahule. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja menetluskulud 1640 eurot. 10. Kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda, jäävad kostja menetluskulud tema endi kanda ning kohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 11. Vastavalt
lg 1, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Sama § lg 4 kohaselt, menetluskulude 3 2-25-514 kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.