← Eesti

2-25-2066/16

Obsah (4)§ 100§ 99§ 102§ 108

2-25-2066 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2066 Tsiviilasi H. V. hagi E.

) §-de 96 ja 97 kohaselt alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

  1. Hageja H. V. sai xxxx.a täisealiseks. Hageja isa on R. V. ja hageja ema on kostja E. V.. Hageja elab koos isaga. Kostja tasus hagejale elatist igas kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatis summas 350 eurot kuus alates 01.12.2024.a kuni hagi esitamiseni 06.02.2025.a ning sealt edasi igakuiselt 350 eurot kuus kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni.
  3. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu, olles nõus tasuma elatist igas kuus 250 eurot.
  4. Täisealise isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline ise endale elatist teenima. Vaid juhul, kui täisealisel isikul puuduvad vahendid enda ülalpidamiseks ning esineb mõjuv põhjus, miks isik ei saa ise endale elatist teenida, tekib täisealisel õigus elatist nõuda. Hageja õpib Xxxx xxxx päevaõppes. Nii hageja kui ka tema vanemate huvides on, et hageja omandaks vähemalt keskhariduse. Põhiharidusega inimese võimalused temale sobiv töö leida on väga piiratud. Seega on olemas põhjus, miks hageja ei saa ise ülalpidamist teenida. Hageja elab koos isaga ning isa peab teda üleval. Kostja ei ole seadnud kahtluse alla hageja väiteid, et hageja isa võimalused hagejale ülalpidamist anda on piiratud.
  5. Kohtul tuleb kindlaks teha, millised on hageja vajadused ning millised hageja nimetatud kulutused ei ole põhjendatud. Kohus analüüsib hageja kulusid ühes kuus. Hageja selgitusest kohtuistungil ilmnes, et 273.85 eurot on hageja ja tema isa eluasemekulud kokku. Kulud tuleb vastavalt elamispinna elanike arvule jagada kahega ning seega hageja enda eluasemekulu on 137 eurot. Nimetatud kulu on põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja ei vaja eraldi analüüsimist hageja kulud transpordile 10 eurot, tervishoiule 25 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot ning koolikohustuste täitmiseks 20 eurot. Kulutusteks riietele ja jalanõudele on hageja nimetanud 50 eurot. Selline kulu kindlasti ei ole ülepaisutatud, aga kuna nii hageja kui ka kostja võimalused on piiratud, hindab 3

(5)2-25-2066 kohus, et mõistlik ja võimalik riiete ja jalanõude kulu on 40 eurot kuus.
  1. Kostja väitis, et hageja toidukulu 350 eurot on liialdatud ning kostja enda toidukulu on väiksem. Kohtu seisukoht on, et 350 eurot ei ole liialdatud kulu. Hageja on xxxx-aastane veel kasvav noormees. Kohtu arvates on usutav, et hagejale vajalikud toidukogused pole mitte lihtsalt kostja omadest suuremad, vaid võivad olla kaks kuni kolm korda suuremad.
  2. Hageja nimetatud sidekulu 62 eurot on kirjalike tõenditega tõendatud. 62 eurot on kindlasti liialdatud kulu. Kohtupraktikas tavaline ja mõistlik sidekulu on 10 kuni 30 eurot. Kuna hageja vajab kooli jaoks pidevalt internetivõimalust ning kuna hageja on täisealine ning tema sidekulud on seetõttu mõistetavalt suuremad, kui on lastel, arvestab kohus, et tema mõistlik sidekulu on 30 eurot.
  3. Hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud on seega
  4. Eluasemekulud 137
  5. Kulutused toidule 350
  6. Kulutused transpordile 10
  7. Sidekulud 30
  8. Kulutused tervishoiule 25
  9. Kulutused hügieenitarvetele 10
  10. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 20
  11. Kulutused riietele ja jalanõudele 40 Hageja põhjendatud kulud on seega kokku 622 eurot
  12. Käesoleval aastal on lapsetoetuse suurus 80 eurot. Hageja vajadused on seega 80 euro ulatuses kaetud lapsetoetusega. Vanemate kanda jääb summa 542 eurot, millest kummagi vanema osa peaks olema 271 eurot. 16.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodust nähtuvalt tuleb täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel arvestada kostja ka vajadusi ja materiaalseid võimalusi. Nähtuvalt kostja seletusest kohtuistungil on tema majanduslik olukord halb: „töötan lasteaias assistendina; käin mitmel kohal tööl; teen tööampse, et ellu jääda“.

  1. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et hageja on osaliselt võimeline ise endale elatist teenima. Seda ajal, kui tal ei ole koolikohustust. Hageja seletas kohtuistungil, et seni ta töötanud ei ole. Suvine koolivaheaeg kestab tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikest 7 ja haridus- ja teadusministri määrusest 21.11.2023 nr 45 „2024/2025., 2025/
  2. ja 2026/
  3. õppeaasta koolivaheajad“ 2 kuud ja 20 päeva. Arvestades, et hageja on alles xxxx-aastane, peab kohus põhjendatuks, et hageja töötab suvel ühe kuu. Elatist tuleb tasuda seega 11 kuud aastas.
  4. Hageja on esitanud nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks pooleteist kuu eest alates 01.12.2024.a kuni hagi esitamiseni 06.02.2024.a.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4

(5)2-25-2066 Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Täisealise lapse ülalpidamise kohustus ei ole nn automaatne, nagu seda on alaealise lapse ülalpidamine. Täisealine laps peab tõendama, et ta ei saa endale ise ülalpidamist teenida, peab tõendama oma vajadusi ja kulusid. Kohus hindab täisealise isiku vajadusi ja kulusid ning tuvastab, kas täisealiseks saanud lapse vanemal on kohustus elatist tasuda ning kui suures summas.
  1. Kohus mõistab elatise välja kuni hageja õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab gümnaasiumiõpingud, kuid ei jätka õpinguid kõrgkoolis, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda.
  2. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 10.kuupäevaks. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda
  3. kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja pangakontole. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.