← Eesti

2-24-132473/9

Obsah (12)§ 407§ 444§ 173§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 174§ 4842§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Kohtujurist Karolin Kirss Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-132473

§ 407lg 1).

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (07.02.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. 2 3. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue 25 eurot ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et VÕS § 113 2 lõiked 1 ega 2 ei ole seadustatud hinnakiri, vaid piirmäär sissenõudmiskulude hüvitisele. Xxxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste p 3 (dtl 33) kohaselt on klient peale lepingu lõpetamist kohustatud hüvitama kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja pole viidanud lepingutingimusele, milles oleks sätestatud, millises ulatuses peab võlgnik hüvitama meeldetuletuskirjade saatmise kulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja peale lepingu ülesütlemist saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning hageja kujundas vastava nõude juhindudes VÕS §-st 1132 järgmise arvestuse alusel:    04.06.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 26.06.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 24.07.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Olukorras, kus lepingus kokkulepped sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puuduvad, saab sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja on välja toonud, et meeldetuletuskirjad saadeti kostjale postiga aadressile Xxxx. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kolme kirja saatmise postikulu on kokku 25 eurot. Mistahes täiendavaid selgitusi sissenõudmiskulude suuruse kujunemise kohta hageja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses ta väidab kulu tekkimist seoses iga meeldetuletuse saatmisega, mistõttu hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt

§ 407

lg-st 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab eelneva põhjal rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. 4. Kohus teeb

§ 444lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 27), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 427 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
  2. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. 8. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele lugeda kokku 1 tund. 3 Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“ Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h (koos käibemaksuga 122 eurot/h) on kohtu hinnangul praeguste õigusteenuste hindade juures mõistlik. Hageja menetluskulud kuuluvad

§ 174

lg 10 alusel vastavalt hageja kinnitusele hüvitamisele koos käibemaksuga (122 eurot). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 122 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot (

§ 4842). 9.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 242 (100 + 122 + 20) eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.