← Eesti

4-21-3627/34

4-21-3627 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2021, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3627 (930021000901) Kohtunik Mari-Liis Avikson (

§ 69lg 1 järgi.

Kaebus ja kohtumenetlus

  1. 13.09.2021 esitas R.R kaebuse kohtuvälise menetleja 02.09.2021 otsuse peale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Esitatud kaebuses menetlusalune isik palus tühistada otsuse väärteoasjas seoses tolliametnike eelarvamusega juhtumi uurimisel ning kutsuda kohtuistungile tolliinspektor M M.
  2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajast edastati kaebus Viru Maakohtu12.11.2021 määrusega menetlemiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale, kuna kohus ei näinud antud olukorras põhjust kalduda üldisest kohtualluvusest kõrvale.
  3. 17.11.2021 Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrusega jäeti R.R-i kaebus käiguta ning kaebajale anti 10 päeva kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kaebuse esitaja R.R sai 17.11.2021 määruse kätte 03.12.2021 ning 07.12.2021 esitas ta kaebuse täienduse. Selle täienduse kohaselt ei nõustu R.R kohtuvälise menetleja otsusega ning palub selle tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et valides punase koridori näitas ta sellega, et tema autos oli kaup, mis kuulus tollikontrolli. Ta maksis aktsiisi diiselkütuse eest, impordimaksu kauba eest. Ametnikud ei lubanud tal alkoholi eest aktsiisi maksta. 2

(10)4-21-3627
  1. Viru Maakohtu 09.12.2021 määrusega (tl 46-47) otsustas kohus võtta R.R-i kaebuse menetlusse ning vaadata tema kaebuse Maksu- ja Tolliameti Tolliosakonna välispiiri valdkonna Ida tollipunkti 02.09.2021 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930021000901 läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas
  2. detsembril 2021 kl 09:
  4. Kohtuväline menetleja esitas 15.12.2021 seisukoha kaebusele väärteoasjas nr 930021000901 (kohtuasi nr 4-21-3627). Nimetatud seisukoha kohaselt palub kohtuväline menetleja jätta R.R-i kaebuse rahuldamata. Samuti palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuvälise menetleja hinnangul on MTA ametnikud õigesti tuvastanud, et R.R-il oli kohustus esitada punases koridoris koheselt tollideklaratsioon, millel on näidatud piiriületaja poolt kogu kaup, mida ta soovib deklareerida ning tasuda täiendavad maksud. Käesolevas juhtumis tuvastati deklareerimata kaup alles tollikontrolli käigus, mille tulemusel suurenes kaebaja tollimaksukohustus, kuivõrd Eestisse toimetatud kauba väärtus oli suurem lubatud 300 eurost. Samuti selgus alles tollikontrolli käigus, et kaebajal oli kaasas alkoholi ning seda lubatust suuremas koguses. Juhul, kui R.R avaldaski tahet deklareerida peale tollikontrolli alkoholi, mille leidsid tolliametnikud, siis ei saa sellist käitumist tõlgendada kuidagi kaebaja puhtsüdamlikuks tahteks deklareerida, mis on väljendatud kaebuses. Rikkumine oli teadlik ja tahtlik. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud asuda seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole täidetud süüteokoosseis ning üldmenetluse otsus tuleb tühistada.
  5. Kaebuse esitaja jäi kohtuvaidluses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.
  6. Kohtuistungil 16.12.2021 kuulati üle tunnistajad M. M (tl 108 pöördel-109 pöördel), A. P (tl 109 pöördel-110), R. K (tl 111 pöördel-112) ja V. L (tl 110 pöördel-111) ning kaebuse esitaja (tl 106-108).
  7. Kohtuistungil uuriti lisaks toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid: 03.08.2021 läbivaatuse akt (tl 15-16); koopia R.R-i Vene Föderatsiooni passist (tl 17); mootorsõiduki Volkswagen reg.nr XXX registreerimistunnistuse koopia (tl 18); 02.08.2021 deklaratsioon koos tõlkega (tl 19, 30); 02.08.2021 deklaratsioon koos tõlkega (tl 20-20 pöördel, 28-29); 02.08.2021 väärteoprotokoll koos tõlkega (tl 21-25, 31); tõlketellimuse vorm (tl 26); 12.04.2021 väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl 36-39); Maksu- ja Tolliameti 02.09.2021 otsus (tl 4045); 12.11.2021 kohtualluvuse määrus (tl 46-47); 25.01.2021 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 930020001510 (tl 69-71); 13.11.2020 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 930020001221 (tl 72-74); 13.11.2020 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 930020001077 (tl 75-79); 06.04.2021 kohtumäärus (tl 80-81); 15.12.2021 kohtuvälise menetleja seisukoht (tl 91-92); MTA andmebaasist väljavõte R.R-i trahvide kohta (tl 93); R.R-i piiriületuste andmed (tl 94-98) ja karistusregistrist väljavõte (tl 100-100 pöördel). KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Maksu- ja Tolliameti Tolliosakonna välispiiri valdkonna Ida tollipunkti 02.09.2021 üldmenetluse otsus R.R-i karistamise kohta TS § 69 lg 1 järgi muutmata.
  9. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, 3
(10)4-21-3627 kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
  1. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks üldmenetluse otsuse tühistamise. Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
  2. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest (tl 40-45) heideti kaebuse esitajale ette, et R.R toimetas Vene Föderatsioonist Eestisse Vene Föderatsiooni maksumärkidega alkoholi ehk deklareerimisele kuuluva kauba, mis ületas lubatud piirimäära, jättes alkoholi deklareerimata. Otsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime väärteo,

§ 69lg 1 järgi.

  1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 47 lg 1 kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni: 1) 16 liitrit õlut ja 2) 4 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini, ning lisaks kas 3) 2 liitrit käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti, või 4) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi.
  2. ATKEAS § 24 lg 20 1 kohaselt füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 68 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup. ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel.
  3. Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18-aastasel füüsilisel isikul on õigus tuua liiduvälisest riigist Eestisse aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kalendrikuu jooksul esmakordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 16 l õlut ja lisaks kuni 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi või 2 liitrit ATKEAS § 47 lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Kalendrikuus suurema koguse alkoholi üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks.
  4. Liidu tolliseadustik, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013
  5. oktoobrist 2013 artikkel 158 lg 1 sätestab, et kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446
  6. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli 142 punkti c kohaselt ei saa suuliselt deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad piirangud. TS § 27 lg 1 kohaselt täpsustavad juhised tolliseadustikus ja selle rakendamiseks antud õigusaktides sätestatud tollideklaratsiooni esitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
  7. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 02.08.2021 kell 19.29 saabus Venemaa Föderatsioonist Eestisse läbi Narva-1 piiripunkti veoautode terminali punase koridori liiklusriba kaubik Volkswagen registrimärgiga XXX, mille roolis oli R.R , kellele see oli esmakordne piiriületus kalendrikuu jooksul. Nimetatu on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, milles kohtul selles osas alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid, s.o läbivaatuse akt (tl 15-16 ), piiriületuste väljavõte (tl 94-98), tunnistajate M. M (tl 108 pöördel-109 pöördel), A. P (tl 109 pöördel-110), R. K (tl 111 pöördel-112) ja V. L (tl 110 4

(10)4-21-3627 pöördel-111) ütlused. Eelnimetatud tunnistajad tundsid kaebuse esitaja ära kui meesterahva, kes juhtis 02.08.2021 kell 19.29 läbi Narva-1 piiripunkti veoautode terminali punase koridori Venemaa Föderatsioonist Eestisse saabunud kaubikut Volkswagen registrimärgiga XXX. Läbivaatuse akt nr 21LA1739663-1 (tl 15-16) tõendab ka seda, et R.R-il oli Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabudes kaasas mh 1,5 liitrit kanget alkoholi ning 17,1 l õlut, millel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid, s.o alkoholi üle lubatud piirmäära.
  1. Vaidlus puudub ka selle üle, et R.R esitas tollile enne täiendava tollikontrolli teostamist deklaratsiooni, millel oli kajastatud vaid osa kaubast, mis vajas deklareerimist. Nimetatud asjaolu on tõendatud läbivaatuse aktiga (tl 15-16) ning tollideklaratsiooniga (tl 19), millest nähtub, et tollideklaratsioonis kajastatud kaubad ei vasta reaalselt leitud kaupadele, kuna seal on kajastatud vaid osa leitud kaubast. Kogu kauba, mida tuli deklareerida, loetelu, mille R.R 02.08.2021 toimetas Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki nähtub teisest ehk pärast täiendavat kontrolli koostatud tollideklaratsioonist (tl 20).
  2. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et ta ütles tolliametnikule, et kuna ta esimest korda ületab piiri, siis tal on kaasas alkohol, mida võib tõlgendada suulise deklareerimisena. Kohtu hinnangul ei vasta kaebuse esitaja eeltoodud ütlused selles osas tegelikkusele. Nimelt tunnistaja M. M ütlustest (tl 108 pöördel) nähtub, et kui ta tuli kaebaja auto juurde, siis küsis, mida R.R soovib deklareerida. R.R näitas kaubaarvet, mis tal oli kaasas ning ütles ka seda, et teab, mida deklaratsiooni kirja panna. Tunnistaja A. P ütlustest nähtuvalt ei avaldanud kaebaja ka sõiduki läbivaatamise käigus enne alkoholi leidmist seda, et tal on kaasas alkohol (tl 109 pöördel). Tunnistajad ei kinnitanud seda, et R.R oleks neile avaldanud, et tal on alkohol kaasas enne seda kui alkohol leiti järelkontrolli käigus. Kohtul puudub alus kahelda eeltoodud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna nende ütlused on omavahel kooskõlas ning ka haakuvad teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et R.R ei kajastanud piirmäära ületavat alkoholi deklaratsioonis ega öelnud piiriületusel ka tolliametnikele alkoholi kohta midagi nagu ka mitmete muude kaupade kohta, mis vajasid 02.08.2021 deklareerimist.
  3. Isegi kui kohtuliku uurimuse käigus oleks tõendamist leidnud see, et R.R suuliselt teavitas 02.08.2021 tolliametnikke lubatud kogust ületavast alkoholist, siis on ikkagi põhjendatud asuda seisukohale, et ta on selle kauba jätnud deklareerimata. Seda seetõttu, et Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446
  4. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli 142 punkti c kohaselt ei saa suuliselt deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad piirangud. Alkohol on kaup, mille suhtes kehtivad ATKEAS § 47 lg-s 1 sätestatud piirangud. Seega oleks R.R jätnud alkoholi nõuetekohaselt deklareerimata ka juhul kui oleks ametnikele öelnud suuliselt, et tal on alkohol üle lubatud piirmäära kaasas.
  5. Seega kaebuse esitaja R.R täitis enda tegevusega TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tuues liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Vene Föderatsiooni maksumärkidega alkoholi üle lubatud piirmäära, jättes selle tollipunktis deklareerimata. Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
  6. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokooseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohus on selgitanud, et kavatsetus tahtluse vormina tähendab süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. novembri 2017.a otsus nr 1-15-10119/80, p 38 ja
  8. märtsi 2005.a otsus asjas nr 3-1-1-141-04, p 10.2).
  9. Ülalkirjeldatud viisil alkoholi toomine Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki annab kohtule aluse asuda seisukohale, et R.R pani talle ette heidetava väärteo toime tahtlikult. 5
(10)4-21-3627 Alkoholi deklareerimata jätmine, olles eeltoodud teo eest korduvalt karistatud TS § 69 lg 1 järgi (tl 100-101 pöördel), kinnitab seda, et R.R-i väärteokorras karistatav tegu oli tahtlik ning ta seadis endale eesmärgiks toimetada Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna.
  1. Kaebuse esitaja ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest ning tema ütluste kohaselt ei ole ta tahtlikult pannud toime sellist väärtegu, mida talle kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ette heidetakse. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et alkoholi, mis ületas lubatud piirmäära, ta ei pannud deklaratsiooni kirja, kuna puudusid kõik ostutšekid. Seega ta ei teadnud, kas tema isikliku kauba maksumus ületab 300 eurot ning soovis seda deklareerida eraldi. Ta ei öelnud piiril midagi selle kohta, et tal on kaasas alkoholi üle lubatud piirmäära. Ütles tolliametnikule, et tal on olemas asjad, mis kuuluvad temale ja kuna ta esimest korda ületab piiri, siis tal on kaasas alkohol. Kuna ametnik ei küsinud midagi alkoholi kohta, siis tema ei vastanud midagi. Kogu alkohol oli ühes kohas, kaebaja ei varjanud seda ja seda ei olnud võimalik varjata. Poolteist liitrit konjakit ja rohkem kui 16 liitrit õlut. Ta ei soovinud viia üle riigipiiri üleliigset õlut ning kui selgus, et alkoholikogus ületab lubatud piirimäära, siis avaldas soovi aktsiisi maksta. Tolliametnik aga otsustas konfiskeerida konjaki pudeli ja kaks pudelit õlut ja määrata rahatrahvi (tl 106-108).
  2. Seega tuleneb kaebuse esitaja R.R-i ütlustest, et tal puudus tahtlus alkoholi deklareerimata jätmiseks ning tolliametnike poolt oma tööülesannete täitmata jätmine tingis käesoleva rikkumise. Kohus eeltoodud kaebuse esitaja mõttekäiguga ei nõustu. Nimelt ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et kaebaja ei pannud kogu kaupa, sh alkoholi deklaratsiooni, kuna tolliametnik ei küsinud tema käest midagi otseselt alkoholi kohta. Nii kaebuse esitaja ütlustest („Üks või kaks korda nädalas. Mul on selline töö“- tl 107), kui ka piiriületuste andmetest (tl 9498) nähtub, et R.R on kogenud piiriületaja, kes vähemalt kord nädalas ületab piiri seoses tööülesannete täitmisega. R.R-i ütlustest nähtub ka see, et ta on detailideni teadlik sellest, mis koguses, mitu korda kuus ning mis alkoholi võib ilma aktsiisimaksu tasumiseta tuua Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki (tl 106). Samuti avaldas R.R kohtuistungil, et ta teab, kuidas deklareerida alkoholi (tl 107). Seega oli kohtu hinnangul kaebuse esitaja täpselt teadlik sellest, kuidas toimub piiri ületamine ja nõuetekohane kauba deklareerimine. Vaatamata eeltoodule kaebuse esitaja ignoreeris talle tuttavaid õigusnorme, kuna tema kaubikust leiti tollikontrolli käigus deklaratsioonis mittekajastatud kaupa, mille kogus (1,5 liitrit kanget alkoholi ning 17,1 l õlut) ületab ATKEAS § 47 lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatud piirmäära. Kohus nõustub tunnistaja R. Kukke kohtuistungil väljendatud seisukohaga, mille kohaselt kaebuse esitaja mängib tolliametnikega peitust. Nii on eeltoodud tunnistaja enda ütlustes välja toonud: „Tal on kohustus deklareerida kaup vastavalt seaduses ette antud korrale, mitte mängida tolliametnikuga peitust, et kas tolliametnik leiab üles maksuvaba kogust ületava kauba või mitte“ (tl 112). Kui ei oleks teostatud R.R-i kaubale täiendavat tollikontrolli, siis ei oleks tulnud ilmsiks, et tal oli kaasas üle normi kaupa, sh alkoholi, mille suhtes koostati väärteoprotokoll. Kohtu hinnangul annab R.R-i käitumine aluse asuda seisukohale, et ta ei pannud kogu kaupa deklaratsiooni, kuna seadis eesmärgiks deklareerimata alkoholi üle riigipiiri toimetamise ning vähemalt pidas seda võimalikuks, lähtudes sellest, et täiendav tollikontroll ei ole kõikidele reisijatele kohustuslik. Seega on nõustumisväärsed ka tunnistaja R. K ütlused (tl 112), mille kohaselt on R.R-i eesmärgiks vajalike makse mitte tasuda või teha seda väikeses ulatuses.
  3. Kohtu eeltoodud seisukoha õigsust kinnitab ka see, et käesolevas väärteoasjas määratud rahatrahv ei ole kaebuse esitajal esimene, mis on määratud TS § 69 lg 1 alusel seonduvalt alkoholi deklareerimata jätmisega. R.R on kahes varasemas väärteoasjas nr 930020001077 (tl 75-79) ja nr 930020001221 (tl 72-74) rikkunud ka ATKEAS-e § 47 lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatut, mille eest teda on karistatud TS § 69 lg 1 järgi rahatrahvidega (mõlemas asjas oli jäetud deklareerimata lubatud piirmäära ületav alkoholi kogus). Lisaks eeltoodud väärteoasjadele avastati R.R-i teistkordsel piiriületusel kalendrikuus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 10.02.2021 samuti deklareerimata jäänud alkoholi. Kuna kaebuse esitaja teos olid kuriteotunnused, siis lõpetati väärteomenetlus antud asjas (tl 36-39). Nähtuvalt kohtule esitatud 6
(10)4-21-3627 materjalidest on ka eeltoodud väärteoasjades R.R avaldanud, et ta on teadlik sätestatud piirnormidest. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et R.R teadis juba enne piiri ületamist, et alkoholi, mis ületab piirmäära, tuleb kirjalikult deklareerida ning deklareerimata jätmine tingib väärteokorras karistatuse.
  1. Kohtu hinnangul viitab ka alkoholi paigutus mootorsõidukis tahtlusele jätta lubatud piirmäära ületav alkohol deklareerimata. Nimelt tuleneb R.R-i kohtuistungil antud ütlustest, et alkohol oli ühes kohas, ta ei varjanud seda ja seda ei olnud võimalik varjata (tl 106-106 pöördel). Kuigi tunnistaja M. M samuti avaldas kohtuistungil, et alkohol ei olnud varjatud, nähtub tema ütlustest, et ta ikka ei näinud alkoholi siis, kui ta esmapilgul vaatas mootorsõiduki salongi (tl 109 pöördel). Need ütlused on kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega. Nimelt nähtub tunnistaja A. P ütlustest, et konjak (1 liiter) oli kilekotis istmete vahel põranda peal. Konj akit ei näinud ta esialgu. Nägi vaid õlut (tl 110). Tunnistaja V. L avaldas kohtuistungil, et kõrvalt vaadates ei saanud näha kohe alkoholi. Enamus sellest kaubaruumist võttis mööbel ja hauakivi. Igasugused karbid olid. Kange alkoholi puhul oli niimoodi, et 1 liiter, nimelt kaks pudelit 0,5 l tal oli esiistmete vahel kilekotis ja kolmas pudel oli spordikotis sõiduki salongis asjade vahel (tl 110 pöördel - 111). Ka tunnistaja R. K kinnitas, et alkohol oli peidetud erinevatesse kohtadesse (tl 112). Seega tuleneb eeltoodud tunnistajate ütlustest, et avastatud alkohol üle piirmäära oli paigutatud erinevatesse kohtadesse ning kogu alkohol ei olnud kohe nähtav heites pilgu mootorsõiduki salongi.
  2. Kohtu hinnangul annab eeltoodu aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja R.R üritas toimetada alkoholi üle lubatud piirmäära Eesti Vabariiki lootuses, et tal ei tule läbida täiendavat tollikontrolli, mil tühjendatakse kogu mootorsõiduki salong ning võimalik on saada täpne ülevaade kaupadest, mida toimetatakse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Seda kinnitab ka see, et ka muu kauba deklareerimisel esines deklareerimiskohustuse rikkumine, mis tingis täiendava tollideklaratsiooni koostamise (tl 20) ning kust nähtub, et olulises ulatuses on jäänud kaupu deklareerimata. Seega ei pea kohus tegelikkusele vastavaks ka kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt ta loomulikult ei soovinud viia üle liigset õlut ning ta eksis arvestusel (tl 106 pöördel). Kohus leiab, et kaebuse esitaja R.R lootis, et tolliametnikud eksivad õlu koguse arvestamisel, kuna see oli sätitud mootorsõiduki salongis selliselt, et kohe ei olnud võimalik kindlaks teha selle alkoholi kogust. Nii on tunnistaja A. P enda ütlustes välja toonud, et teises kastis osa pudelitest olid külje peal ja kohe lugeda kokku pudelite kogus oli raske. Kui ta pani need kohale, siis võiks lugeda kokku ja siis juba lugeda, milline kogus on (tl 110). Kohtu hinnangul lootis R.R tolliametnike pealiskaudsusele, jättes osadeks võetud õllega mulje, et see ei ületa lubatud piirmäära ja et ta ei too seda Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Seega ei pea kohus kaebuse esitaja R.R-i selgitust selles, et ta eksis arvutamisel tegelikkusele vastavaks, arvestades tema kogu käitumist piiripunktis. Seda ka seetõttu, et ta on kohtu hinnangul andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused seoses sellega, et kogu üle lubatud piirmäära olev alkohol oli ühes kohas. See ei haaku teiste usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustega ja mis annab aluse pidada kaebuse esitaja sellekohaseid ütlusi tegelikkusele mittevastavaks.
  3. Siinkohal on oluline ka välja tuua, et lõpetatud väärteoasja nr 930021000346 asjaolud on väga sarnased käesoleva väärteoasja tehioludega (tl 36-39). Nimelt avastati väärteoasjas nr 930021000346 mh 2 pudelit kanget alkoholi, mis olid spordikotti peidetud isiklike asjade vahel. Käesolevas asjas nähtub tunnistaja V. L ütlustest, et kolmas (konjaki) pudel oli spordikotis sõiduki salongis asjade vahel (tl 110 pöördel). Seega annab eeltoodu aluse jaatada seda, et kaebuse esitajal R.R-il on kujunenud tollipunktis välja teatud käitumismuster, mis on karistatav TS § 69 lg 1 alusel. Nii püüab ta piiri ületamisel paigutada kaasas olevaid deklareerimisele kuuluvaid kaupu isiklike asjade vahele, et see kaup ei oleks koheselt nähtav. Kohtu hinnangul selline korduv väärteokorras karistatav käitumine viitab isiku kavatsusele vältida maksude tasumist ning soovile katsetada, kas seekord läheb õnneks ületada riigipiir ilma täiendava tollikontrollita.
  4. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et R.R-i ütlused ei vasta tegelikkusele selles osas, mis puudutab alkoholi paigutust mootorsõiduki salongis. Erinevatesse kohtadesse 7
(10)4-21-3627 alkoholi paigutamise eesmärgiks mootorsõiduki salongis oli see, et minimeerida vahelejäämise riski. On üldteada, et Vene Föderatsioonist tuuakse Eesti Vabariiki alkoholi mh hinnaerinevuse tõttu, kuna analoogne alkohol võib olla naaberriigis tunduvalt soodsam. Deklareerides aga lubatud piirmäära ületava alkoholi piiripunktis ja makstes aktsiisi väheneb ka hinnaerinevuse ulatus, mida kohtu hinnangul kaebuse esitaja üritas vältida.
  1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R.R pani käesolevas väärteoasjas talle ette heidetava väärteo toime tahtlikult ja seda tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Samas, kuna kohus arutades seda väärteoasja kaebemenetluses ei saa raskendada R.R-i olukorda, siis loeb kohus, et kaebuse esitaja pani talle ette heidetava väärteo toime otsese tahtlusega nagu on tuvastanud kohtuväline menetleja vaidlustatavas otsuses. Eeltoodud tõendite pinnalt on seega põhjendatud järeldada, et R.R oli üheselt teadlik sellest, et tal on kaasas alkoholi üle lubatud piirmäära, mida tuleb tollipunktis deklareerida kirjalikult, kuid vaatamata sellele jättis ta selle tegemata. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud see, et R.R pani toime TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega. Õigusvastasus, süü
  2. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja R.R on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna 1966.a detsembris, oli ta väärteo toimepanemise ajal 55-aastane).
  3. Kohtu hinnangul pole põhjendatud jaatada ka keelueksimuse esinemist. Üldjuhul ei ole eksimus ka vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-31-14, p 25; 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 3-1-1-92-13, p 17.2). Kohustus tunda huvi teo keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03 p 13; 3-1-1-29-11, p 14). Üldteada asjaoluna kehtib piiripunktis eriregulatsioon, mis on võimalik õigusrikkumise vältimiseks endale selgeks teha ning selliselt peavad toimima eelkõige need isikud, kellel tuleb seoses enda tööülesannete täitmisega ületada pidevalt riigipiiri ning kes tarvitavad aktsiisikaupu ning soovivad neid Euroopa Liidu välisest riigist Eesti Vabariiki tuua. Kohtuistungil antud R.R-i ütlustest ning eelnevate rikkumistega seonduvalt koostatud väärteoprotokollidest nähtub, et kaebuse esitaja oli teadlik alkoholile sätestatud piirinormidest ning kauba deklareerimise korrast, sh sellest, et alkoholi üle lubatud piirmäära tuleb deklareerida kirjalikult.
  4. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja R.R on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo,

§ 69lg 1 järgi.

Kohtu seisukoht R.R-ile mõistetud karistuse osas

  1. TS § 69 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
  2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdlase isik väärteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdlase isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse 8

(10)4-21-3627 eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Käesoleval juhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud.
  2. Arvestades kaebuse esitaja R.R-i poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Eelkõige annab kohtule aluse asuda sellisele seisukohale see, et deklareerimata jäänud alkoholi kogus ei olnud suur. Süü suurust suurendab see, et tegemist on tahtlikult toime pandud väärteoga. Süü suurust suurendab ka see, et R.R-i on ka varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest: Maksu- ja Tolliameti 13.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 930020001077 rahatrahviga summas 400 eurot ning Maksu- ja Tolliameti 13.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 930020001221 rahatrahviga summas 200 eurot, Maksu- ja Tolliameti 25.01.2021 otsusega väärteoasjas nr 930020001510 rahatrahviga summas 1000 eurot. Kohtupraktikast tulenevalt on põhjendatud mõista samalaadse õigusvastase teo toimepanemise eest ka karmim karistus saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki.
  3. Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada seda, kuidas on võimalik R.R-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R.R on karistusregistri väljatrüki kohaselt toime pannud kolm samalaadset TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu (930020001077, 930020001221 ja 930020001510 - tl 69-79), mille eest teda on karistatud rahatrahvidega. R.R on sarnaste korduvate väärtegude toimepanemistega näidanud suurt hoolimatust kehtiva õiguskorra suhtes. Samuti on R.R-i 21.10.2019 PPA otsusega karistatud rahatrahviga LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud kaks viimast rahatrahvi (100 trahviühikut s.o 400 eurot ja 250 trahviühikut s.o 1000 eurot) on tasumata. Samas nähtub karistusregistri andmetest, et väärteoasjades nr 278019011637 ja 930020001221 määratud rahatrahvid on käesolevaks ajaks tasutud. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et karistusregistri andmete kohaselt oli karistus asjas nr 930020001221 täidetud 03.03.2021, st pärast 25.01.2021 rahatrahvi summas 1000 eurot määramist. Seega ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on täiesti ükskõikne talle määratud rahatrahvide tasumise suhtes. R.R töötab ametlikult OÜ-s S ning saadav töötasu võimaldab tal osta alkoholi, mida ei saa pidada esmatarbe kaubaks. Seega on käesolevas väärteoasjas määratud rahatrahv summas 600 eurot põhjendatud nii karistuse eripreventiivse kui ka üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ning saavutamaks karistuse mõistmisega taotletavad eesmärgid ei ole õigustatud selle vähendamine.
  4. Kokkuvõtvalt on põhjendatud jätta muutmata ka kohtuvälise menetleja otsus R.R-ile mõistetud karistuse osas, kuna kohtu hinnangul mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning leebema karistusega pole võimalik saavutada karistuse mõistmise eesmärke. Kohtu seisukoht alkoholi kui väärteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise osas
  5. Kohtuvaidlustes palus R.R võtta vastu tollimaks konjaki eest ning tagastada talle alkohol. Seoses sellega peab kohus põhjendatuks selgitada järgmist. 9
(10)4-21-3627
  1. TS § 78 lg 1 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §des 69-72 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt KarS §-le
  3. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 6 kohaselt võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.
  4. Käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 83 lg 2, 6 ja TS § 78 lg 1 alusel R.R-ilt asitõendina äravõetud 0, 5 l (1 pdl) konjaki “Kizljarskij” 40% ja 0, 9 l õlu “EFES Pilsner” 5% konfiskeerimine. Eeltoodud alkohol on toimetatud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning seda tuleb käesoleval juhul käsitleda väärteo toimepanemise vahetu objektina. Seega jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata ka eeltoodud alkoholi konfiskeerimise osas. Muud asjaolud
  5. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud ja karistus määratud tolliinspektori poolt, kes on väärteo pädev kohtuväline menetleja. Otsus vastab VTMS § 74 nõuetele. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.