Obsah (4)

§ 74§ 263§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4699 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Vaidl

§ 74lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.A.

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. novembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 13.09.2016 otsusega karistati B.A.

§ 263

lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati B.A.

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui B.A. ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 1 ja 2 tulevaid kohustusi: hüvitada kuriteoga tekitatud kahjude katteks kannatanu P.V. 72,63 eurot hiljemalt 10.11.2016 ning mitte tarvitada alkoholi. 1.1. 06.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles määrata B.A. le

§ 75

lg 2 p-de 4, 8 alusel lisakohustused, s.o kohustused otsida endale töökoht ning osaleda sotsiaalprogrammis. 1.2. Tartu Maakohtu 20.07.2017 määrusega kohustati B.A.

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal läbima sotsiaalprogrammi kriminaalhooldaja äranägemisel, kuid jäeti rahuldamata taotlus

§ 75lg 2 p-st 4 tuleneva lisakohustuse määramiseks.

1. 19.10.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande, ettepanekuga pöörata B.A. le mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna B.A. ei täida talle kohtulahendiga pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 01.11.2017 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele B.A.

le Tartu Maakohtu 13.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 kuud 28 päeva vangistust. KrMS § 414 lg-te 1, 2 alusel loetakse karistuse kandmise aja alguseks B.A. vanglasse saabumise aeg. 3.

1. Maakohus leidis, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul veenvalt tõendatud, et B.A. on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et B.A. l on käitumiskontrolli perioodil (algas 29.09.2016 ja kestab kuni 13.03.2018) 4-l korral, s.o 22.05.2017, 12.06.2017, 13.08 ja 29.09.2017, tuvastatud alkoholijoove. B.A. on põhjendanud nii 19.07.2017, kui ka 31.10.2017 toimunud kohtuistungil kohustuse mittetäitmist asjaoluga, et tal lihtsalt on raske ära öelda, kui keegi sõpradest teeb ettepaneku tarvitada alkoholi. Seega puuduvad igasugused mõjuvad põhjused kohustuste rikkumiseks. B.A. kinnitas 19.07.2017 toimunud kohtuistungil, et tal oli 30.07.2017 aeg psühhiaatri vastuvõtule Jämejalas. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt rääkis B.A. vajadusest pöörduda ravile juba juunis
2. Vaatamata sellele, et B.A. on pidanud oluliseks tegeleda alkoholiprobleemiga, ei ole senini süüdimõistetu suutnud ette võtta konkreetseid samme. Nii selgitas süüdimõistetu 31.10.2017 toimunud kohtuistungil, et 30.07.2017 ei olnud tal võimalik psühhiaatri vastuvõtule minna, kuna tal ei olnud autot. Ta broneeris Tartusse Raja tänaval tegutseva psühhiaatri vastuvõtule uue aja, kuid ka sel korral B.A. psühhiaatri vastuvõtule ei läinud seoses 13.08.2017 saadud käevigastustega. Maakohtu hinnangul on oluline, et käevigastused B.A. sai olukorras, kus ta oli tarvitanud ohtralt alkoholi (tuvastati joove 1,08 mg/l) ja alkoholi joomise ning tekkinud tüli tagajärjel kaotas enesevalitsemise. Seejärel broneeris B.A. aja Põltsamaal tegutseva psühhiaatri vastuvõtule. Süüdimõistetu pöördus psühhiaatri poole 30.10.
3. Seda kinnitab psühhiaatri poolt väljastatud teatis, mille kohaselt on B.A. l diagnoositud alkoholsõltuvus. Arst kirjutas talle välja ka ravimid, kuid neid ta ei ole saanud välja osta. Ravimid ostab välja 01.11.2017, sest siis on palgapäev. Järgmine aeg teise psühhiaatri vastuvõtule on B.A. l 02.11.
4. 3.
5. Maakohus pidas oluliseks, et 19.07.2017 toimunud kohtuistungil B.A. kinnitas, et pöördub sõltuvusravi läbimiseks psühhiaatri poole. Samas ei ole B.A. suutnud käesoleva ajani ette võtta konkreetseid samme. Esiteks kulus B.A. l väga kaua aega selleks, et psühhiaatri vastuvõtule minna. Teiseks on oluline, et kuigi B.A. on käesolevaks ajaks käinud ühe psühhiaatri vastuvõtul, kes on välja kirjutanud talle ka ravimid, ei ole B.A. leidnud võimalusi ravimite väljaostmiseks ja kavatseb ravi läbida tegelikkuses hoopis teise psühhiaatri juures. Ühtlasi leidis süüdimõistetu, et ka sotsiaalprogrammi läbimine aitaks kaasa sõltuvusest vabanemisel. B.A. alustas 06.09.2017 sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist, kuid sellele vaatamata ilmus süüdimõistetu 29.09.2017 kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes. Süüdimõistetu senine käitumine ei anna mingisugust alust olla veendunud, et B.A. tegelikkuses on motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. 3.
6. Kriminaalhoolduse jätkumine ei ole võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike B.A. ükskõikse suhtumise tõttu. B.A. on teadlikult ja tahtlikult rikkunud talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Põhjendused rikkumiste kohta ei ole adekvaatsed. B.A. suhtumist talle kohtulahendiga pandud kohustuste täitmisesse ei muutnud ka asjaolu, et juba varasemalt arutas kohus tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet. Kui varasemalt tuvastas kohus, et B.A. rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kohustust saada 2 kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, siis käesoleval ajal on tuvastatud, et süüdimõistetu jätkas alkoholi tarvitamist ja rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seejuures alkoholi tarvitamise keeldu on B.A. rikkunud korduvalt. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu, katseaja pikkust ja kriminaalhooldusaluse suhtumist, on ilmne, et B.A. suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. B.A. ei ole suuteline lõpetama alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ei ole maandatud uute süütegude toimepanemise riskid. Seda kinnitab ka asjaolu, et katseaja jooksul on B.A. alkoholi tarvitanuna ilma juhtimisõiguseta juhtinud sõidukit ja lõhkunud alkoholijoobes olles Jõgeva linnas, Suurel tänaval asunud maja akna. Seega ei ole B.A. õigustanud talle antud võimalust kanda karistus lõpuni vabaduses. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 01.11.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.A. , kes taotleb maakohtu määruse uuesti üle vaatamist. Süüdimõistetu toob välja, et alkoholism on tal diagnoositud, kuid selles osas ei ole võimalik tal hetkel esitada tõendit. B.A. toob välja, et ta on noor inimene ning ei soovi minna vangi. Ta on asunud ennast parandama, on läinud psühholoogi juurde ja käib anonüümsete alkohoolikute tugigrupis. B.A. l on väike laps, keda ta soovib kasvatada ja lapse emal läheks ilma temata raskeks. Süüdimõistetu saab aru, et ta käitus valesti, kuid tahab ennast muuta.
8. Tartu Maakohtu 15.11.2017 määrusega jäeti B.A. poolt kohtule esitatud määruskaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, mille kohaselt tuleb kõrvaldada määruskaebuses esinevad puudused (allkiri) hiljemalt 24.11.
9. B.A. kõrvaldas tähtaegselt puudused ning allkirjastas määruskaebuse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata. Määruskaebus jääb edutuks.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et B.A. karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita talle pandud kohustust ning määruskaebuses on välja toodud üksnes süüdimõistetu osas ennastõigustavaid väiteid. Süüdimõistetu väited, et ta ei suutnud alkoholile ei öelda, näitab tema suhtumist mõistetud karistusse ning kriminaalhooldusesse. Süüdimõistetu ei ole võrreldes maakohtu menetlusega välja toonud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse seada kahtluse alla maakohtu järeldused ning asuda seisukohale, et süüdimõistetu suudab muuta oma käitumist ning asub korrektselt täitma kriminaalhoolduseks määratud kohustusi. B.A. poolt välja toodud väidetav arsti juures käimine ning soov muutuda on paljasõnaline, sest vaatamata talle korduvalt antud võimalustele ei ole ta nendest järeldusi teinud. Seejuures ei ole tegemist B.A. esimese erakorralise ettekandega. Süüdimõistetu oli teadlik talle määratud kohustustest ning mis kaasneb kohustuste täitmata jätmisega, olles allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õiguste ning kohustuse deklaratsiooni 10.10.
12. Kriminaalhooldust ja selleks ajaks määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. 3 Katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. B.A. on oma käitumisega üles näidanud ükskõiksust kehtivasse korda ning vaatamata kohtuotsusega antud võimalusele kanda karistust vabaduses ning varasemalt veel erakorralise ettekande olemasolu, millega pandi täiendav kohustus, ei ole need olnud piisavad motivaatorid B.A. käitumise muutumiseks. Vaatamata perekonna olemasolule ei ole see takistanud B.A. l uusi rikkumisi toime panna. Ka ei ole tegemist ühekordse rikkumisega, vaid B.A. on korduvalt rikkunud keeldu tarvitada alkoholi. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid B.A. nõudeid ja kohustusi järgima.
13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
14. novembri 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Juhan Sarv 4 /allkiri/ Mati Kartau