(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. AÕS (asjaõigusseadus) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kuivõrd asi ei ole enam kaasomandis, ei ole hagiga taotletud eesmärki enam võimalik saavutada. Kohus jätab hagi
423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks
sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9).
lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult mõlema kaasomaniku huvides, mistõttu asja sisulisel lahendamisel oleksid menetluskulud jäänud ka hagi rahuldamisel
Kuivõrd hagi sisulisel lahendamisel oleksid pooled pidanud oma menetluskulud ise kandma, ei ole menetluskulude teisiti jagamine põhjendatud ka hagi läbi vaatamata jätmisel, eriti olukorras, kus hagi jääb läbi vaatamata seoses sellega, et kaasomanikud jõudsid kaasomandi lõpetamise osas kohtuväliselt kokkuleppele. Kohus jätab menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.